3-2-1-127-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-127-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. november 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Põlva valla hagi OÜ Valmereet vastu 23 895 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. mai 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2-114/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Valmereet kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

8. november 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. mai

2004. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo

kassatsioonkaebuselt 22. juunil 2004. a tasutud kautsjon 239

(kakssada kolmkümmend üheksa) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põlva maakohtule esitatud hagis palus Põlva vald OÜ-lt Valmereet välja mõista hageja

ostueesõigust kasutades omandatud kinnistul metsaraiega tekitatud kahju 23 895 krooni.

Hagiavalduse kohaselt müüsid Maie Truija, Kaja Pragi ja Jaanus Mutso 24. septembril 2001. a OÜ-le

Valmereet Põlva vallas asuva Ees-Härma kinnistu (registriosa nr 3609, lahusmaatükkide suurusega

28,4 ha ja 1,6 ha). Põlva Vallavolikogu 25. oktoobri 2001. a otsuse alusel kasutas Põlva vald

ostueesõigust, mille kohta saadeti 8. novembril 2001. a kostjale notariaalne kinnisasja ostueesõiguse

teostamise avaldus. Kuna kostja ei nõustunud vabatahtlikult kinnistusraamatu kande muutmisega,

pöördus Põlva vald omandiõiguse tunnustamiseks ja enda omanikuna kinnistus-raamatusse

kandmiseks kohtusse. Jõustunud kohtuotsuse alusel on Põlva vald 22. augustil 2002. a kantud

kinnistusraamatu registriosa nr 3609 teise jakku omanikuna.

30. jaanuaril 2002. a esitas kostja Põlva maakonna keskkonnateenistusele metsateatise. Kinnistul

teostati metsaraie, mille tagajärjel vähenes kinnistu väärtus 23 415 krooni võrra. Põlva Politsei-

prefektuuri andmetel ei ole ebaseadusliku raie teostaja kindlaks tehtud, kuid metsamaterjali koondas

ja turustas kostja. Kinnistu väärtuse vähenemise kohta tellis Põlva vald hinnangu OÜ-lt Brelavi, mille

eest tasuti 480 kooni.

2. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et ta ei ole kinnistut kahjustanud ega omandanud sellelt vilju.

3. Põlva Maakohus rahuldas 15.detsembri 2003. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt Põlva valla

kasuks välja 23 895 krooni kinnisasja väärtuse vähenemise ja selle kindlakstegemise kulutuste

katteks. Kohus tuvastas vaidlusaluse kinnistu väärtuse vähenemise 2002. aastal toimunud

raietegevuse tagajärjel 23 415 krooni võrra. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 272 lg 1 ja § 84 lg 2 järgi oli

kostja kinnistu pahauskne valdaja alates hetkest, mil ta sai teada ostueesõiguse teostamise avaldusest.

Hageja postitas ostueesõiguse teostamise avalduse 8. novembril 2001. a. Kinnistu väärtuse

vähenemine ebaseadusliku raie tagajärjel on politsei teatise kohaselt toimunud 2002. aasta aprillis.

AÕS § 84 lg 2 järgi vastutab pahauskne valdaja asja väärtuse vähenemise eest, välja arvatud juhul,

kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka hageja valduse korral. Ebaseadusliku raie

teostamine ja raiutud materjali vargus ei ole sellised sündmused, mida omanikul ei ole mingitel

tingimustel võimalik vältida. Asjas ei oma tähtsust, kas kostja sai või ei saanud raiutud materjali

endale.

4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli kuni 1. juulini 2002 kehtinud AÕS § 272 lg 1 järgi

ostueesõigust teostaval isikul õigus kinnisasja valdamisele asunud ostjalt nõuda kinnisasjale tehtud

kahju ja saadud viljade hüvitamist omandi kaitse sätete kohaselt. Seejuures loeti ostueesõiguse

teostamise avaldusest teadasaamine võrdseks omandi kaitse hagi esitamisest teada saamisega. AÕS

§ 84 lg 2 järgi vastutas kostja, kui ta oli pahauskne valdaja, asja ja selle päraldiste hävimise, samuti

väärtuse vähenemise eest, välja arvatud juhul, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud

ka hageja valduse korral. AÕS § 35 lg 2 järgi on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma,

et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.

Ostu-müügi- ja asjaõiguslepingust nähtuvalt anti müüdud kinnisasja otsene valdus kostjale üle

24. septembril 2001. a ning kostja kanti kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnistu omanikuna

27. septembril 2001. a. Ostueesõigust teostanud hageja kanti vaidlusaluse kinnistu omanikuna

kinnistusraamatusse 22. augustil 2002. a. Vaidlust ei ole selle üle, et ebaseadusliku metsaraie

toimumise ajal 2002. aasta aprillis oli kostja vaidlusaluse kinnistu valdaja. Samuti nähtub asja

materjalidest, et hageja teostas ostueesõigust seadusest tuleneva tähtaja jooksul. Ka ei vaidle pooled

selle üle, et kostja sai ostueesõiguse teostamise avalduse kätte ja oli ostueesõiguse teostamisest

teadlik enne 21. novembrit 2001. a. Ostueesõiguse teostamisest teadasaamisest alates oli kostja

kinnistu pahauskne valdaja, kes vastutas asja väärtuse vähenemise eest, olenemata sellest, kas

väärtuse vähenemine toimus tema süül või mitte. Kostja pole tõendanud, et asja väärtuse vähenemine

ebaseadusliku metsaraie ja metsamaterjali varguse tõttu oleks toimunud ka siis, kui asja valdaja oleks

olnud hageja. Ebaseaduslikku metsaraiet ja metsamaterjali vargust ei saa lugeda võrdseks näiteks

vääramatu jõuga (torm, äike jne) ja leida, et ebaseaduslik raie ja metsamaterjali vargus oleksid

kindlasti aset leidnud ka siis, kui vaidlusaluse kinnistu valdaja oleks 2002. aasta aprillis olnud hageja.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata ning

mõista vastustajalt kassaatori kasuks välja kohtukulud. Kaebuse põhjenduste kohaselt on asjas

ebaõigesti kohaldatud AÕS § 84 lg-t 2. Kohtute seisukoht kassaatori pahausksusest on ekslik. Kostja

omandas kinnistu seaduslikult. Ostueesõiguse teostamisest teadasaamine ei muuda kostjat

pahauskseks valdajaks. Rakendada oleks tulnud AÕS § 84 lg-t 3, mis sätestas, et kostja vastutab asja

või selle päraldiste hävinemise või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi

esitamisest teada saamist. Kostja süüd tuvastatud ei ole. Kohtud ei ole põhjendanud, miks ei ole

ebaseaduslik metsaraie käsitatav sündmusena, mis ei oleks võinud toimuda ka hageja valduse korral.

Ringkonnakohus on otsuse tegemisel tuginenud AÕS § 35 lg-le 2, mida maa ega ringkonnakohtu

menetluses käsitletud ei ole, samuti lepingulise esindaja väidetele.

7. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu ning asi saata samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja oli alates ostueesõiguse teostamise

avaldusest teadasaamisest pahauskne valdaja. Kahju tekitamise ajal kehtinud AÕS § 34 lg 1 sätestas,

et valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb seaduslikul alusel või mitte.

Kui valdus ei põhine seaduslikul alusel, saab eristada heauskset ja pahauskset valdust. AÕS § 35 lg 2

kohaselt oli valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik

alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Seega saab pahausksest valdajast rääkida vaid

juhul, kui valdaja valdab asja seadusliku aluseta. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja

sõlmis 24. septembril 2001. a ostu-müügilepingu kinnistu ostmiseks ja asjaõiguslepingu kostjale

omandi üleandmiseks, mille alusel kanti kostja 27. septembril 2001. a. kinnistu omanikuna

kinnistusraamatusse. Ringkonnakohtu tuvastatu kohaselt toimus ebaseaduslik metsaraie kinnistul

2002. aasta aprillis. Ostueesõigust teostanud hageja kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse

22. augustil 2002. a. Seega valdas kostja ebaseadusliku metsaraie toimumise ajal kinnisasja

seaduslikul alusel omanikuna, mistõttu ei saa teda pidada kinnistu pahauskseks valdajaks.

10. AÕS § 264 lg 3 sätestas, et avalduse esitamisega astub ostueesõigust omav isik sõlmitud ostu-

müügilepingu järgi ostja asemele ja omandab õiguse nõuda kinnistusraamatusse kande tegemist ning

ostja võib müüja keeldumisel esitada hagi kinnistusraamatusse kande tegemiseks ja kinnisasjale

omandiõiguse tunnustamiseks. Kui ostja on enne ostueesõiguse teostamise avalduse esitamist kantud

omanikuna kinnistusraamatusse, on ta kinnistu seaduslik valdaja kuni ostueesõigust omava isiku

kinnistusraamatusse kandmiseni. Ostueesõigust omava isiku ostueesõiguse teostamise soovist

teadasaamine ei muuda ostja valdust ebaseaduslikuks. Samuti ei tulenenud ostueesõiguse teostamisest

see, et ostueesõigust teostanud isikul oleks alates ostueesõiguse teostamise avalduse esitamisest

suurem õigus asja vallata AÕS § 35 lg 2 tähenduses. Kolleegium leiab, et kuigi hageja tegi

8. novembril 2001. a notariaalselt tõestatud ostueesõiguse teostamise avalduse, ei muutnud see kostja

valdust ebaseaduslikuks ega kostjat pahauskseks valdajaks.

11. Eelneva põhjal leiab kolleegium, et ringkonnakohus on vaidluse lahendanud ebaõiget

materiaalõiguse normi kohaldades. AÕS § 272 lg 1 kohaselt oli ostueesõigust teostaval isikul õigus

kinnisasja valdamisele asunud ostjalt nõuda kinnisasjale tekitatud kahju ja saadud viljade hüvitamist

omandi kaitse sätete kohaselt. Kuna kostjat ei saa käesoleva otsuse p-des 9 ja 10 toodud põhjenduste

kohaselt pidada kinnistu pahauskseks valdajaks, on ringkonnakohus kinnistu väärtuse vähenemise

tõttu kostja vastutuse üle otsustades kohaldanud ebaõigesti AÕS § 84 lg-t 2. Asja uuel läbivaatamisel

peab kohus lahendama vaidluse AÕS § 84 lg 3 alusel, mille kohaselt vastutas kostja asja või selle

päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi esitamisest

teada saamist. Kuna ostueesõiguse avalduse esitamisest teadasaamine oli AÕS § 272 lg 1 teise lause

kohaselt võrdsustatud omandi kaitse hagi esitamisega ja raie toimus pärast ostueesõiguse teostamise

avalduse esitamist ja sellest teadasaamist, peab kostja hüvitama hagejale ebaseadusliku metsaraiega

tekkinud kahju, kui ta on kinnistu väärtuse vähenemises süüdi. Ringkonnakohus peab asja uuel

läbivaatamisel selgitama, kas kinnistu väärus vähenes kostja süü tõttu.

12. Muud kassatsioonkaebuse väited ei ole ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks.

A. Kull, H. Jõks, L. Laarmaa