3-2-1-135-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-135-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 25. november 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja V. Kõve, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

OÜ Vara ja Hooldus hagi Korteriühistu Kangru 3 vastu 6225

krooni 20 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. juuni 2004. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/676/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Kangru 3

Asja läbivaatamise kuupäev

1. november 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

18. juuni 2004. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Korteriühistule Kangru 3 kassatsioonkaebuselt

28. juulil 2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Vara ja Hooldus palus Korteriühistult Kangru 3 (edaspidi KÜ Kangru 3) välja mõista 6225

krooni 20 senti. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt andis AS Elumaja, mis ühines 2. aprillil 2002. a

OÜ-ga Vara ja Hooldus, eluruumide erastamise kohustatud subjektina kostjale üle Kangru tn 3 asuva

elamu. 7. novembril 2000. a allkirjastasid pooled elamu haldamise ja majandamise üleandmise-

vastuvõtmise akti. Akti p 4 kohaselt kohustus korteriühistu hiljemalt 1. augustiks 2001. a hagejale üle

andma elamu remondi eest 6225 krooni 20 senti. Seda kohustust ei ole korteriühistu täitnud.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esindaja V. Godunov esitas aktile

suulised vastuväited põhjusel, et hageja ei andnud üle akti p-s 2 märgitud elamu kohta käivaid

dokumente või nende koopiaid. Eelnimetatud dokumente ei ole hageja kostjale senini üle andnud.

Kostjale andis elamu remondikulude arvestuse ajavahemiku juuli 1994. a " oktoober 2000. a kohta

RAS Kopli Elamuekspluatatsiooni Majand. Kohtuistungil väitis kostja lisaks, et puude lõikamine ei

ole remondikulu.

3. Tallinna Linnakohtu 4. märtsi 2004. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kostja seadusliku esindaja

seletuse ja poolte kirjavahetusega on tõendatud, et hageja ei ole kostjale üle andnud akti p-s 2

nimetatud elamu kohta käivaid dokumente. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Eelnimetatud

dokumente ei ole ta esitanud ka kohtule põhjusel, et need ei ole säilinud. Poolte

vahel 7. novembril 2000. a koostatud akti p-st 4 nähtub, et 1. juulist 1994. a kuni akti vormistamiseni

30. novembril 2000. a laekus korteriüüri ja korteri hooldustasu remondifondi arvestuslikult 42 706

krooni ning samal ajavahemikul on elamu remondiks tegelikult kulutatud 48 931 krooni 20 senti.

Remondikulude kohta Kangru 3 asuvas elamus kululiikide lõikes ajavahemikul juuli 1994. a "

oktoober 2000. a esitas kostja RAS-lt Kopli Elamuekspluatatsiooni Majand saadud arvestuse.

Arvestusest nähtub, et 1995. aastal on teostatud puude lõikamise töid maksumusega 6754 krooni,

1996. aastal kanalisatsioonitoru vahetus maksumusega 5553 krooni, 1997. aastal korstnate remont

maksumusega 1360 krooni, 1998. aastal puude lõikamise töid maksumusega 3264 krooni 20 senti ja

1999. aastal veevälistrassi vahetamine maksumusega 32 000 krooni - kokku 48 931 krooni 20 senti.

Tulenevalt eluruumide erastamise seaduse (EES) § 151 lg-tes 2 ja 3 sätestatust ei ole puude lõikamine

mitte elamu remonditöö, vaid hooldustöö, sest sellega tagati elamu ümbruse korrashoid. Seega

puudus elamu haldajal seaduslik alus kasutada elamu remondiks ettenähtud rahalisi vahendeid

summas 10 018 krooni 20 senti puude lõikamiseks. Järelikult on Kangru 3 asuvale elamule teostatud

remonditöid kokku summas 38 913 krooni, mitte 48 931 krooni 20 senti nagu on märgitud akti p-s 4

ja sellest tulenevalt ei ole kostja kohustatud hagejale aktis märgitud 6225 krooni 20 senti tasuma, sest

arvestuslikult on remondifondi laekunud rohkem raha, kui on tegelikult elamu remondiks kulutatud.

Asjaolu, et kostja esindaja allkirjastas üleandmise-vastuvõtmise akti, ilma et sellesse oleks märgitud

tema vastuväiteid, ei anna aktile teiste tõenditega võrreldes suuremat kaalu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2004. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja uue otsusega hagi

rahuldati.

5. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 7. novembri 2000. a

elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 4 fikseerisid elamu üle andnud

AS Elumaja ja selle vastu võtnud KÜ Kangru 3 arvestusliku remondifondi suuruse 42 706 krooni ja

remondiks kulutatud summa 48 931 krooni 20 senti. Samas punktis kohustus KÜ Kangru 3 tasuma

AS-le Elumaja 6225 krooni 20 senti hiljemalt 1. augustiks 2001. a, kuid seda ta ei teinud. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostjal oli kohustus tasuda akti p-s 4 kokku lepitud summa AS-le Elumaja

(pärast ühinemist OÜ-le Vara ja Hooldus).

6. Ringkonnakohus ei nõustunud linnakohtu järeldusega, et kostja ei pea hagiavalduses nõutud

summat hagejale tasuma, sest hageja ei ole kostjale andnud üle akti p-s 2 nimetatud elamu kohta

käivaid dokumente ning akti p-s 4 märgitud remonditööde summa 48 931 krooni 20 senti on ebaõige,

kuna selle hulka arvestati ebaõigesti puude lõikamine, mis ei ole remonditöö ja mille võrra on tegelik

remondiks kulutatud summa aktis märgitust 10 018 krooni 20 sendi võrra väiksem. 1. juulini 2002. a

kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja

kindlaksmääratud tähtajaks. Ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud (TsK § 174).

Kostja võttis endale akti p-s 4 kohustuse tasuda remondiraha 6225 krooni 20 senti (tl 7) ja ta on

kohustatud seda täitma. Akti nimetatud punkt on kehtiv. Seda ei ole seaduses ettenähtud korras

vaidlustatud. Sellest tulenevalt ei olnud kohus õigustatud andma hinnangut akti p-s 4 märgitud

summadele ega rajama sellele otsust.

7. Ka asjaolu, et hageja ei ole kostjale üle andnud üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 2 nimetatud

dokumente, ei vabasta kostjat p-s 4 märgitud raha maksmise kohustusest, nagu kohus ekslikult leidis.

Sellist kokkulepet pooltel ei olnud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.

9. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks hageja ei pea nõuetekohaselt täitma eluruumide erastamise

korraldamise kohta Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 kinnitatud eluruumide

erastamise korra p 92. Elamu haldamise üleandmise-vastuvõtmise aktile lisatud dokumentide loetelust

nähtub, et selles ei ole Kangru 3 majas teostatud remonttööde nimekirja ning nende tõestamiseks

raamatupidamise algdokumente, mis olid ka akti allkirjastamisel vaidlusaluseks objektiks. Hageja

kinnitas, et kõik dokumendid on olemas ja need väljastab RAS Kopli Elamuekspluatatsiooni Majand.

Seetõttu jäi pretensioon heauskselt kirjalikult esitamata. Eluruumide erastamise korra p 93 kohaselt ei

ole lahkarvamused akti sisu osas akti vormistamisest või allakirjutamisest keeldumise aluseks.

Pealegi toimusid läbirääkimised akti sisu osas telefoni teel ning korteriühistule ei antud enne akti

allkirjastamist võimalust selle projektiga tutvuda.

10. Kostja ei ole, vaatamata hageja korduvatele kirjalikele pöördumistele, esitanud vajalikke

raamatupidamise algdokumente, väites, et need on hävinud. Raamatupidamise seaduse 1. jaanuarini

2003. a kehtinud § 40 lg 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane säilitama raamatupidamise

algdokumente seitse aastat. Seega teadis hageja juba akti allkirjastades, et tehtud remonttööd ei ole

tõestatavad. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 2 ütleb, et iga raamatupidamiskirjendi aluseks on

majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Sama

seaduse § 8 lg-tega 1-6 on kehtestatud nõuded algdokumentidele, mida on aktsepteeritud Riigikohtu

halduskolleegiumi 3. aprilli 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-04. Üleandmise-vastuvõtmise

akti p 4 alusel on kostja väljendanud tahet tasuda võlgnevus 6225 krooni 20 senti, kuid kuna hageja ei

ole täitnud eluruumide erastamise korra p 92, keeldub kostja ilma tõendavate dokumentideta

võlgnevust tunnistamast.

11. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab hageja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning kassatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata ja apellatsioonikohtu otsus muutmata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata samale apellatsioonikohtule uueks

läbivaatamiseks.

13. Ringkonnakohus rahuldas hagi põhjendusel, et AS Elumaja ja KÜ Kangru 3 vahel 7. novembril

2000. a allkirjastatud elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 4 fikseerisid

elamu üle andnud AS Elumaja ja selle vastu võtnud KÜ Kangru 3 arvestusliku remondifondi

suuruse 42 706 krooni ja remondiks kulutatud summa 48 931 krooni 20 senti ning samas kohustus

KÜ Kangru 3 tasuma AS-le Elumaja 6225 krooni 20 senti hiljemalt 1. augustiks 2001. a.

Apellatsioonikohus leidis, et kohustuse täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole TsK § 174 kohaselt

lubatud. Nimetatud akti p 4 ei ole vaidlustatud ning see on kehtiv.

14. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna üleandmise-vastuvõtmise akti p 4 on

kehtiv ja seda ei ole seaduses ettenähtud korras vaidlustatud, siis ei ole kostjal õigust keelduda võetud

kohustuse täitmisest. Kohtud on tuvastanud, et üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 4 on kostja

tunnistanud varasemast perioodist tuleneva võla olemasolu (TsK § 272 lg 3). See on aga võla

olemasolu kohta üheks tõendiks. Kolleegium on jätkuvalt Riigikohtu 10. veebruari 2004. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-9-04 (RT III 2004, 6, 63) väljendatud seisukohal, et üleandmise-vastuvõtmise

aktis kokkulepitud remondikulude võlgnevuse summat võib vaidlustada ning samuti on võimalik

tõendada võla puudumist. See tuleneb ka eluruumide erastamise korrast.

15. Elamu üleandmise-vastuvõtmise akt on Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198

(eluruumide erastamise korraldamise kohta) kinnitatud eluruumide erastamise korra p 91

25. oktoobrist 1999. a kehtiva sõnastuse järgi kohustuslik dokument, mis vormistatakse elamu

üleandja ja vastuvõtja vahel elamu kohta käivate dokumentide üleandmise kohta. Sama korra p 92

kohaselt peab akti p-s 4 olema fikseeritud üüri ja/või hooldustasu koosseisus elamu remondiks

ettenähtud vahendite laekumine alates 1. juulist 1994. a ja rahaliste vahendite tegelik kasutamine

elamu remondiks ja seal lepitakse kokku vahendite üleandmises kohustatud subjekti poolt või

kohustatud subjektile ning rahaliste vahendite üleandmise maksegraafikus. Viidatud korra p 93 teise

lause kohaselt ei ole lahkarvamused akti sisu osas akti vormistamisest või allakirjutamisest

keeldumise aluseks. Kuna lahkarvamused akti sisu osas ei võimaldanud aktile allakirjutamisest

keelduda, oli kostjal õigus vastuväites tugineda võla puudumisele.

16. Kostja on kohtumenetluses väitnud, et puude lõikamine ei ole elamu remonditöö, vaid hooldustöö

ja selleks kulunud 10 018 krooni 20 sendi suuruse summa lugemine remondiks tehtud kulutuste hulka

ei ole õige. Järelikult väitis kostja, et tal puudub aktis näidatud võlg ja asja uuel läbivaatamisel tuleb

kohtul lahendada küsimus võla olemasolu või selle puudumise üle.

V. Kõve, H. Jõks, L. Laarmaa