3-3-1-76-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-76-04

Määruse kuupäev

22. november 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

OÜ Kirderand erikaebus Tartu Ringkonnakohtu 23. augusti

2004. a määruse tühistamiseks ja taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 23. augusti 2004. a määrus haldusasjas

nr 2-3-237/2004

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Kirderand erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Kirderand erikaebus ja tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. augusti 2004. a

määrus haldusasjas nr 2-3-237/2004.

Peatada Narva-Jõesuu Linnavolikogu 24. märtsi 2004. a otsuse nr 76 täitmine, keelata Narva-

Jõesuu Linnavalitsusel vaidlusaluste Suur-Loodi tn 1 rajatiste arvele võtmine linnavarana ja

keelata Narva-Jõesuu linnal kõik tehingud ja toimingud vaidlusaluste Suur-Loodi tn 1 rajatiste

võõrandamisel, kasutusse andmisel, lammutamisel, ehitamisel ning muul viisil nende rajatiste

käsutamine.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. 2003. a viis Narva-Jõesuu linn läbi peremeheta ehitise hõivamise menetluse Suur-Lootsi tn 1

rajatiste (kaid ja platsid) suhtes. OÜ Kirderand esitas oma kirjalikud vastuväited rajatiste peremeheta

varaks tunnistamise suhtes 19. jaanuari 2003. a ja 24. märtsi 2004. a kirjades Narva-Jõesuu

Linnavalitsusele. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 24. märtsi 2004. a otsusega nr 76 tunnistati Narva-

Jõesuu linnas Suur-Lootsi 1 asuvad kaid ja platsid peremeheta ehitiseks ning kohustati linnavalitsust

võtma need rajatised arvele linnavarana (hk tl 19).

OÜ Kirderand leiab, et vastavalt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26. märtsi 1996. a korraldusele nr 74 ja

Viru Kalatööstuse OÜ ja AS Grekond 11. augusti 2000. a ostu-müügi lepingule, AS Grekond ja

Stendal Halduse OÜ 28. veebruari 2002. a ostu-müügi lepingule ning Stendal Halduse OÜ ja OÜ

Kirderand 23. juuli 2002. a ostu-müügi lepingule on rajatiste omanik tema. Ta on esitanud maa

ostueesõigusega erastamise avalduse.

2. OÜ Kirderand 22. aprilli 2004. a kaebuses Jõhvi Halduskohtule taotletakse Narva Linnavolikogu

24. märtsi 2004. a otsuse nr 76 tühistamist. Koos kaebusega on OÜ Kirderand esitanud ka esialgse

õiguskaitse taotluse, milles palub keelata Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tegevus rajatiste

arvelevõtmisel linnavarana. OÜ Kirderand põhjendab, et rajatiste arvelevõtmine linnavarana ei

võimalda OÜ-l Kirderand tegutseda põhikirjajärgsetel tegevusaladel.

Jõhvi Halduskohtu 6. mai 2004. a määruses haldusasjas nr 3-94/2004 otsustati jätta OÜ Kirderand

kaebus käiguta ning anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 19. maini 2004. a. Halduskohus

leiab: "Kaebuses sisalduvas esialgse õiguskaitse taotluses on kaebaja kirjeldanud, mida kõike

võimaldaks vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamine tal ära teha, kuid ei ole märkinud ühtegi

niisugust asjaolu, millest nähtuks, kuidas saab vaidlustatud haldusakti täitmine raskendada tulevase

kohtuotsuse täitmist või teha seda võimatuks." OÜ Kirderand 17. mai 2004. a avalduses Jõhvi

Halduskohtule (hk tl 66) loobub OÜ Kirderand esialgse õiguskaitse taotlusest. Jõhvi Halduskohtu

18. mai 2004. a määrusega haldusasjas 3-94/2004 võetakse OÜ Kirderand kaebus menetlusse.

Jõhvi Halduskohtu 17. juuni 2004. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-94/2004 otsustati jätta OÜ

Kirderand kaebus täies ulatuses rahuldamata.

3. OÜ Kirderand 16. juuli 2004. a apellatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtule taotletakse Jõhvi

Halduskohtu 17. juuni 2004. a otsuse haldusasjas nr 3-94/2004 täies ulatuses tühistamist.

Apellatsioonkaebuses esitab OÜ Kirderand taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Rajatiste

arvelevõtmine linnavarana ei võimalda OÜ-l Kirderand tegutseda põhikirjajärgsetel tegevusaladel.

Tartu Ringkonnakohtu 23. augusti 2004. a määrusega haldusasjas 2-3-237/2004 jäetakse OÜ

Kirderand esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus leiab: "Juhul, kui kaebus

rahuldataks ning linnavolikogu vaidlustatud otsus tühistataks, ei ole võimatu või raskendatud

linnavarana arvelevõetud vaidlusalused rajatised kohtuotsuse alusel välja arvata linnavara hulgast."

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. OÜ Kirderand 10. septembri 2004. a erikaebuses Riigikohtule taotletakse Tartu Ringkonnakohtu

23. augusti 2004. a määruse haldusasjas nr 2-3-237/2004 tühistamist ja esialgse õiguskaitse

kohaldamist. OÜ Kirderand põhjendab oma erikaebust järgmiste asjaoludega.

1) vaieldav otsus ei võimalda OÜ-l Kirderand tegutseda oma põhikirjajärgsetel tegevusaladel. Ta

peab keskenduma detailplaneeringu koostamisele, keskkonnauuringute tegemisele jms;

2) vaieldava otsuse täitmine ning kõnealuse vara arvelevõtmine Narva-Jõesuu linnavarana takistab

ning muudab hiljem võimatuks kohtuotsuse täitmise;

3) esialgne õiguskaitse on vajalik avaliku huvi kaitseks. Erikaebuse andmete kohaselt seisneb avalik

huvi selles, et "kogu Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tegevus ning toimingud kujutavad endast

pöördumatut tagajärge, mis võib tuua kaasa töökohtade massilist kaotamist või pankroti, kuna

tegemist on ikkagi ettevõttega, kelle põhitegevusalaks on kalatööstusega seonduv".

5. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 20. septembri 2004. a vastuses erikaebusele leiab vastustaja, et

erikaebus ei ole põhjendatud ja vaidleb sellele vastu. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 24. märtsi 2004. a

otsuse nr 76 täitmise peatamata jätmine ei takista hiljem kohtuotsuse täitmist ning OÜ Kirderand

väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaitstakse avalikku huvi, on ekslik.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Haldusasjas on vaidlus selle üle, kas sellel juhtumil on esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused

täidetud ja kas ringkonnakohus oleks pidanud esialgset õiguskaitset kohaldama. Haldusasjas ei ole

vaidlust selles, et ringkonnakohtu määruse peale sai esitada erikaebust. Riigikohtu senise praktika

kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole

perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole

mõistlik.

7. HKMS § 121 lõike 2 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui seda tegemata oleks

kohtuotsuse täitmine raskendatud või see osutuks võimatuks. Riigikohtu 21. detsembri 2001. a

määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 leidis kohus, et "haldusakti peatamist ei välista see, et

pöördumatute tagajärgede saabumine pole peatamise otsustamise hetkel kindel. [--] Kohus peab

haldusakti peatamise otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga."

Kohtuotsuse täitmine võib olla võimatu kas faktiliselt või juriidiliselt, kui õigusnormid keelavad

kolmandate isikute kaitseks haldusakti tagasitäitmise. Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on

Riigikohus pidanud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (Riigikohtu 21. detsembri

2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 8. aprilli 2004. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-13-04).

Apellatsioonkaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluses ja erikaebuses põhjendab OÜ Kirderand

esialgse õiguskaitse taotlust järgmiselt: "kuna kohtuotsuse täitmine oleks raskendatud või osutub see

võimatuks taotleme peatada Narva-Jõesuu Linnavolikogu 24.03.2004 otsuse kehtivus ja täitmine,

keelates Narva-Jõesuu Linnavalitsuses teostada seoses rajatise arvelevõtmine linnavarana."

Rajatiste peremehetuks tunnistamisel lähevad rajatised Narva-Jõesuu linna omandisse (Vabariigi

Valitsuse 8. augusti 1996. a. määrusega nr 211 kinnitatud "Peremehetu ehitise hõivamise korra"

punkt 14), kes võib need rajatised võõrandada kolmandale isikule. Asjaõigusseaduse § 65 lõike 3

alusel ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas eelistatakse heauskset omandajat algsele omanikule

(Riigikohtu 3. märtsi 2004. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-19-04). Riigikohtu halduskolleegiumi

praktikas leitakse, et haldusakti tühistamist ei saa nõuda selle maa osas, mille väljanõudmine

kolmandalt isikult ei ole enam võimalik (Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-

3-1-41-02). Seega on olemas õiguslik oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võib

võivad isiku õigused saada põhjendamatult kahjustatud. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusest

nähtub oht, et kohtuotsust ei ole hiljem võimalik täita. Riigikohtu 21. detsembri 2001. a määruses

haldusasjas nr 3-3-1-67-01 on kohus leidnud, et kohus ei pea ohuga arvestama siis, kui ta on

veendunud, et risk on äärmiselt väike või puudub üldse. Selle haldusasja materjalidest ei nähtu, et

risk puuduks või oleks väike.

8. Riigikohtu 17. juuni 2004. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-17-04 leidis kohus, et "esialgse

õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele. Esialgset õiguskaitset on

võimalik kohaldada, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Samas

kohaldatakse esialgset õiguskaitset sageli olukorras, kus faktilised asjaolud ei pruugi olla lõpuni

selged." Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub kindlasti alus, kui kaebus on ilmselgelt

perspektiivitu.

Jõhvi Halduskohtu 17. juuni 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-94/2004 otsustati jätta OÜ Kirderand

kaebus täies ulatuses rahuldamata. Sellest ei saa järeldada, et apellatsioonkaebus oleks ilmselgelt

perspektiivitu. Tartu Ringkonnakohus ei ole oma määruses nimetanud asjaolusid, mis annaksid alust

pidada OÜ Kirderand apellatsioonkaebust perspektiivituks. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et

haldusasja toimiku materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et apellatsioonkaebus oleks

ilmselgelt perspektiivitu. Seega ei saa esialgset õiguskaitset jätta kohaldamata kaebuse

perspektiivituse tõttu.

9. Riigikohtu 29. novembri 2001. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-01 leidis kohus, et "HKMS §-

dest 121 ja 122 ei tulene kohtu kohustus selgitada omal algatusel välja asjaolusid, mis on aluseks

vaidlustatud haldusakti täitmise peatamisel." Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel on oluline

kiire otsustamine. Halduskohus ei pea esialgse õiguskaitse kohaldamisel koguma tõendeid omal

algatusel (HKMS § 16 lõige 2), kui see kahjustaks esialgse õiguskaitse kohaldamise kiiret

otsustamist. Halduskohus otsustab esialgse õiguskaitse kohaldamise olemasolevate tõendite põhjal

(HKMS § 122 lõige 2). Uurimisprintsiipi tuleb täiel määral järgida siis, kui halduskohus HKMS § 122

lõike 3 alusel omal algatusel või protsessiosalise taotlusel esialgse õiguskaitse kohaldamise määrust

muudab või tühistab.

Riigikohtu 11. märtsi 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-04 leidis kohus, et ringkonnakohus võib

uurimispõhimõtte raames kontrollida halduskohtu lahendit ka nende põhjenduste ulatuses, mida

pooled ei ole välja toonud. Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-02 leidis

kohus, et "halduskohtumenetluses kehtib ka apellatsiooniastmes uurimisprintsiip, mistõttu kohus ei

ole seotud protsessiosaliste väidetega. Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid

avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest

võimalustest õigusabi hankimisel." Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et halduskohus peab

ka esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel lähtuma uurimisprintsiibist. Vajadus kiireks

otsustamiseks üksnes piirab uurimisprintsiibi rakendamise ulatust. Halduskohus peab esialgse

õiguskaitse kohaldamisel esitatud taotlust tõlgendama ega ole seotud taotluse ning selle põhjenduste

sõnastusega. Halduskohus saab arvestada neid õiguslikke asjaolusid ja põhjendusi, mis on talle teada,

ka siis, kui protsessiosaline ei ole neid oma taotluses välja toonud.

10. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et rajatiste kolmandale heausksele omandajale võõrandamise

võimalusest tulenev oht on selline asjaolu, mis pidi olema halduskohtule arusaadav ka siis, kui OÜ

Kirderand seda sõnaselgelt oma taotluses ei nimetanud. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et OÜ

Kirderand taotluse põhjendusest tuleneb, et OÜ Kirderand peab muude argumentide hulgas silmas

rajatiste linna poolt omandamise õiguslikke tagajärgesid. Ainuüksi see asjaolu annab alust esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks.

11. Riigikohtu halduskolleegium asus eelnevalt seisukohale, et esialgset õiguskaitset kohaldamata on

oht, et Narva-Jõesuu linn võõrandab Suur-Lootsi tn 1 rajatised heausksele omandajale, kellelt ei ole

haldusakti tagasitäitmise korras võimalik rajatisi välja nõuda. Seega on esialgse õiguskaitse

kohaldamise aluseks oht, et kohtuotsust ei ole võimalik ilma neid tehinguid keelamata täita.

OÜ Kirderand apellatsioonkaebusest nähtub, et vaidlusalused rajatised paiknevad OÜ Kirderand

käitise teenindamiseks vajalikul maal ning moodustavad koos käitisega ühtse terviku. Riigikohtu

halduskolleegium leiab, et rajatiste võõrandamise kõrval raskendab kohtuotsuse täitmist pikaajaline

kasutusse andmine vms kohustustehingu sõlmimine kolmanda isikuga. Kohtuotsuse täitmise võib

muuta võimatuks ka rajatiste ümberehitamine või lammutamine vms tegevus.

OÜ Kirderand leiab apellatsioonkaebuses, et vaidlusalused rajatised on ühendatud tema ettevõttega

ühise majandusliku eesmärgi kaudu ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Vaidlusalused rajatised

võimaldavad kasutada OÜ Kirderand vara igapäevases majandustegevuses. Seega võib nende

rajatiste omandamine Narva-Jõesuu linna poolt muuta võimatuks OÜ Kirderand käitise kasutamise

uus osas ja takistada sellega tema majandustegevust. Haldusakti tagajärgede kõrvaldamine ei pruugi

pärast kohtuotsuse jõustumist olla enam mõistlik, kui see tähendaks majandustegevuse peatumise

tõttu pankrotistunud äriühingu saneerimist. Kuna vaidlusalused rajatised (kaid ja platsid) on

väidetavalt vajalikud OÜ Kirderand majandustegevuse jätkamiseks, siis on ka pankrotistumise oht

aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Riigikohtu halduskolleegium leidis samuti, et haldusasjas kogutud materjalidest ei ole ilmselge, et

kaebus oleks perspektiivitu. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud.

12. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaitstavaid

ning sellega piiratavaid õigusi ja huve. OÜ-l Kirderand on õiguspärane huvi tegelda

majandustegevusega ning kasutada oma põhiõigust ettevõtlusega tegelemiseks. Riigikohtu

halduskolleegium leiab, et haldusasja materjalidest ei nähtu Narva-Jõesuu linna õigust või huvi, mis

kaaluks üle OÜ Kirderand õiguse tegelda ettevõtlusega ja huvi jätkata majandustegevust.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et esialgse õiguskaitse korras tuleb peatada Narva-Jõesuu

Linnavolikogu 24. märtsi 2004. a otsuse nr 76 täitmine, keelata Narva-Jõesuu Linnavalitsusel

vaidlusaluste rajatiste arvelevõtmine linnavarana ning keelata linnal kõigi tehingute tegemine Suur-

Lootsi tn 1 rajatiste suhtes.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann