3-2-3-2-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-2-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. november 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik

Kohtuasi

Tartu linna avaldus XXXXX XXXXXXX eestkostja

määramiseks ja tema paigutamiseks hoolekandeasutusse.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. märtsi 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2372/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXXX XXXXX, kohtuvigade parandamise avaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

18. oktoober 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Maakohtu 6. märtsi 2003. a otsus ja saata asi

samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada Eesti Patsientide Esindusühingule 23. juulil 2004. a

XXXXX XXXXXX kohtuvigade parandamise avalduselt

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18. detsembril 2002. a esitas Tartu linn Tartu Maakohtule avalduse XXXXXX XXXXXXXX

eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei saa X. XXXXX aru oma tegude tähendusest ning ei ole

võimeline neid juhtima. E. K on andnud kirjaliku nõusoleku olla X. XXXXXXXX eestkostjaks.

Eestkosteasutus on seisukohal, et E. K sobib eestkostjaks. Kuna X. XXXXX võib olla oma tervisliku

seisundi tõttu ohtlik nii iseendale kui teistele isikutele, siis on vajalik paigutada ta tugevdatud

järelevalvega hoolekandeasutusse.

2. Tartu Maakohus rahuldas 6. märtsi 2003. a otsusega Tartu linna avalduse ja seadis eestkoste

piiratud teovõimega X. XXXXXX üle. Eestkostjaks määrati E. K. X. XXXXXXX keelati teha

tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta, millest tulenevalt tunnistati X. XXXXX ühtlasi valmisõiguse

osas teovõimetuks. X. XXXXX paigutati tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse üheks

aastaks. Maakohtu otsuse kohaselt esineb X. XXXXXXX luululine häire. Samaaegselt on

X. XXXXXXX orgaaniline ajukahjustus, mis avaldub sügavates mäluhäiretes, intellekti

tagasilanguses ja igapäevaeluga toimetulematuses. Ekspertiisiakti kohaselt ei võimalda X. XXXXXX

vaimne seisund tal anda arvamust talle eestkostja määramise ning eestkostja isiku kohta. X. XXXXX

ei ole võimeline oma tegude tähendusest aru saama või neid juhtima. Järelikult ei ole X. XXXXX

võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning ta tuleb tunnistada ka valimisõiguse osas teovõimetuks.

X. XXXXX tuleb paigutada tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse, sest tal on diagnoositud

paranoidne häire, ta võib olla ohtlik endale või teistele. Muid abinõusid ei ole võimalik rakendada,

sest puuduvad lähedased isikud, kes nõustuksid X. XXXXXX hooldama, tagades pideva järelevalve.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse X. XXXXX. Avalduse

põhjenduste kohaselt rikkus kohus sotsiaalhoolekande seaduse (SHKS) § 19 lg-t 1, § 31 ja § 32.

Kohus ei uurinud hoolikalt, kas esinevad kõik isiku hoolekandeasutusse paigutamiseks vajalikud

tingimused. Kuna X. XXXXXX ei kaasatud protsessi, ei olnud tal võimalik esitada tõendeid enda

kaitseks ja kohtu kasutuses olnud tõendid olid ühepoolsed. Keegi ei küsinud asja kohta X. XXXXXX

enda arvamust ega selgitanud välja tema tahet. Kohus rikkus TsMS § 95 lg-t 2 ja TsMS § 249 lg-t 3,

juhindudes vaid ekspertiisiaktist, jättes kontrollimata, kas avalduses esitatud asjaolusid tõendavad ka

muud tõendid. Kohtuotsuses pole põhjendatud, milliste X. XXXXXX huvide kaitseks talle eestkostja

määrati ning miks talle ei saa jätta ühtegi õigust. Eestkostja määramise avaldusest ei nähtu, kuidas see

puudutas Tartu linna huve ja kas X. XXXXX soovib E. K enda eestkostjaks. Kohtuotsusest ei nähtu,

et kohus oleks kaalunud X. XXXXXX istungile kutsumise võimalust. Sotsiaalhoolekande seaduse

§ 19 on vastuolus põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega, sest isiku sundkorras hooldekodusse

paigutamise avalduse läbivaatamiseks puudub kohtul reeglistik. Rikutud on X. XXXXXX

põhiseaduslikke ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevaid õigusi, sest talt

võeti vabadus ebaseaduslikult, ta ei saanud olla oma kohtuasja arutamise juures ega kaevata edasi

tema kohta tehtud kohtuotsuse peale. X. XXXXXX ei kutsutud kohtuistungile. Isegi kui X. XXXXX

ei olnud võimeline kohtuistungil osalema, pidi tal olema võimalus väljendada oma seisukohti muul

talle sobivamal moel. X. XXXXX ei saanud tema kohta käivat kohtuotsust, mistõttu ei olnud tal

võimalik esitada apellatsioonkaebust. X. XXXXXXX puudus võimalus tõhusale menetlusele enda

kaitseks.

4. Tartu linn kohtuvea parandamise avaldusele vastanud ei ole.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1

p 2, § 373 lg 2 ja § 363 p 2 alusel rahuldada, sest Tartu Maakohus on otsustanud X. XXXXXX

õiguste üle ilma teda asja kaasamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul.

Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist

taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele eestkostja määramist ja kelle hoolekandeasutusse

paigutamist ilma tema nõusolekuta taotletakse, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja

läbivaatamisse.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kohaselt vaadatakse eestkostja määramise avaldus läbi

avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab,

kutsutakse ta kohtuistungile. Seega peab kohus pärast isiku asja kaasamist välja selgitama, kas tema

vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta.

Selleks peab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramisel esitama eksperdile ka küsimuse,

kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Kahtluse korral peab kohus tegema täiendavaid

toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse

maksimaalse võimaliku astme. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja

selgitada koos eksperdiga isikuga kohtudes. Kohus ei tohi jätta isikut ära kuulamata, kui ekspert on

arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid

isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud. Samasugusele seisukohale on

Riigikohus asunud 13. novembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362).

Käesolevas asjas ei ole kohus esitanud eksperdile küsimust X. XXXXXX võime kohta osaleda

kohtuistungil. Asja materjalidest ei ole näha ka muid toiminguid, mida kohus oleks teinud, et leida

sellele küsimusele vastust. Sellega rikkus kohus TsMS § 249 lõikeid 2 ja 3 ning § 259. Kolleegium

leiab samuti, et kohtuotsusest peab nähtuma, miks kohus nõustub eksperdi arvamusega, mille

kohaselt on põhjendatud isiku istungile kutsumata jätmine.

7. Kolleegium on seisukohal, et kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal oma huvisid kaitsta ja

ta ei ole endale ise esindajat määranud, siis tuleb TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule

esindajaks advokaat. Kui isik on maksejõuetu, tuleb talle sama sätte kohaselt määrata esindajaks

advokaat riigi arvel.

8. Kolleegium ei soostu kohtuvigade parandamise avalduse väitega, et SHKS § 19 on vastuolus

põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega, sest kohtul puuduvad reeglid, mille alusel isiku sundkorras

hooldekodusse paigutamise avaldust läbi vaadata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 2 kohaselt

kohaldab kohus protsessisuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib

vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Kui selline seadusesäte puudub, lähtub kohus õiguse üldisest

mõttest. Isiku õigusi ja vabadusi võib piirata üksnes siis, kui see võimalus on otse ette nähtud

seaduses. Kolleegium leiab, et sotsiaalhoolekande seaduse § 19 alusel isiku tema nõusolekuta

hoolekandeasutusse paigutamise taotluse lahendab kohus hagita menetluses. TsMS § 249 lg 2

kohaselt kaasab kohus hagita menetlusse kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole

nende kaasamist taotlenud. Sama paragrahvi 3. lõike järgi on kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus

vastab seadusele ja on tõendatud ka siis, kui vastuväited avaldusele puuduvad. Samuti nõuab kohus

vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel avaldaja kulul.

Kolleegium leiab, et hagita menetluses on isiku õigused, kelle kohta on esitatud taotlus

hoolekandeasutusse paigutamiseks, kaitstud kohtu aktiivse rolliga menetluses.

9. Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei saa seaduse kohaselt olla

kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks.

A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik