3-2-1-117-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-117-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. november 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja P. Jerofejev, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS If Eesti Kindlustus hagi Eesti Liikluskindlustuse Fondi

vastu kohustuse puudumise tunnustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 2004. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2-423/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ergo Kindlustuse AS ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi

kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

11. oktoober 2004. a

Istungil osalenud isikud

Ergo Kindlustuse AS esindaja vandeadvokaat P. Varul, Eesti

Liikluskindlustuse Fondi esindaja J. Aava ja AS If Eesti

Kindlustus esindaja vandeadvokaat P. Jesse.

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni

2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10. septembril 2002. a esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 12. novembril 2001. a Tallinnas

Ehitajate tee 5 juures liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku L. Tammekivi juhitud sõiduki Volkswagen

LT 50 poolt pukseeritav sõiduauto Lexus SC 400 (omanik P. Lepik) ning sõiduauto Mazda Mio.

Sõiduki Volkswagen juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud Ergo Kindlustuse AS-is. Sõiduauto Lexus

juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud AS-is If Eesti Kindlustus. Kuna kindlustusandjatel tekkis vaidlus

nõude käsitleja üle, edastas hageja liiklusõnnetuse materjalid liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 43

lg 4 alusel kostjale. Kostja hüvitas kannatanule sõiduki Mazda Mio taastusremondi kulud 9 646

krooni. Eesti Liikluskindlustuse Fond leidis, et liiklusõnnetuse kohustatud isikuks on hageja ja esitas

kindlustuse vahekohtule kaebuse, paludes AS-lt If Eesti Kindlustus tema kasuks välja mõista nõude

hüvitamise ja käsitlemise kulud 10 703 krooni. Kindlustuse vahekohtu 28. augusti 2002. a otsusega

mõisteti AS-lt IF Eesti Kindlustus Eesti Liikluskindlustuse Fondi kasuks välja 10 703 krooni.

2. Hageja palus kindlustuse vahekohtu otsuse tühistada ja tunnustada tema õigust kohustust mitte

täita. Ta ei nõustunud kindlustuse vahekohtu otsuse seisukohaga, et sõiduki Volkswagen juht

L. Tammekivi juhtis nii puksiirautot kui ka pukseeritavat sõiduautot Lexus ning pidi tagama, et

pukseeritav sõiduauto ei tekitaks liiklusohtu ega liikluskahju. Hageja leidis, et L. Tammekivi ei

saanud juhtida pukseeritavat sõiduautot, sest see oli puksiirautoga ühendatud viisil, mis ei

võimaldanud iseseisvat liikumist (sõiduauto tagaosa tõstetud puksiirile, esirattad kontaktis teega).

Samuti pidas hageja ebaõigeks seisukohta, et pukseeritavat autot ei saa käsitada veosena, sest

sõiduauto Lexus osales liikluses suurema ohu allikana. Hageja leidis, et liikluskahju põhjustas

puksiirauto juht ning asjaolu, et puksiirautole oli veosena paigutatud teine sõiduk, ei oma vaidluse

lahendamisel tähtsust. Pukseeritavat sõiduautot ei saa pidada haagiseks. Isegi juhul, kui sõiduautot

Lexus käsitada puksiirauto haagisena, peab liikluskahju hüvitama puksiirauto suhtes

kindlustuslepingu sõlminud kindlustusandja, sest LKS § 36 järgi loetakse haagisega tekitatud kahju

haagist vedanud sõiduki valdaja tekitatuks. Liikluskahju põhjustati puksiirauto liikumise tagajärjel

ning selle peab hüvitama Ergo Kindlustuse AS. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus

liikluskindlustuse põhimõttega ja kaasneksid negatiivsed tagajärjed isikule, kes ei ole liikluskahju

põhjustaja ning liikluskahju põhjustanud puksiirauto juht vabaneks vastutusest enda tekitatud kahju

eest.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et L. Tammekivi juhtis nii

puksiirautot Volkswagen, kui ka sõiduautot Lexus. Kuna pukseeriti teeliikluses osalevat sõiduautot,

milles ei pidanud viibima juht, siis pidi pukseeriva sõiduki juht tagama, et pukseeritav sõiduauto ei

tekitaks liiklusohtu ega liikluskahju. Sõiduauto Lexus osales liikluses suurema ohu allikana, seega ei

saa pukseeritavat sõiduautot käsitada veosena. L. Tammekivi rikkus liikluseeskirja (LE) § 91 ning ei

veendunud nii puksiirautoga Volkswagen kui ka sõiduautoga Lexus sooritatud manöövri ohutuses.

L. Tammekivi vastutus tuleb lugeda kindlustatuks vastavalt LKS § 5 lg-le 2 ja sõiduauto Lexus suhtes

sõlmitud liikluskindlustuse lepingule. Hageja leiab ekslikult, et haagisega tekitatud kahju hüvitab

puksiirauto kindlustusandja. Haagist vedanud sõiduki valdaja poolt haagisega tekitatud kahju

hüvitatakse LKS § 9 lg 3 järgi haagise suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepingu alusel.

4. Kolmas isik hageja poolel P. Lepik toetas hageja hagiavalduses toodud väiteid ning leidis, et

sõiduauto Lexus ei ole käsitatav puksiirauto haagisena või poolhaagisena, vaid selle koormana.

Liikluskahju tekkis puksiirauto juhi tegevuse tulemusena, kelle tsiviilvastutuse oli liikluskahju

tekkimise hetkel kindlustanud Ergo Kindlustuse AS. Seejuures ei oma õiguslikku tähendust asjaolu,

kas puksiirauto vedas koormat või mitte, kuivõrd ka veosele ja veosega tekitatud kahju eest vastutab

suurema ohu valdajana puksiirauto juht.

5. Kolmas isik kostja poolel Ergo Kindlustuse AS leidis, et hagi on alusetu. Liiklusõnnetuse kohta on

olemas jõustunud vahekohtu otsus. 8. märtsi 2002. a otsuses P. Lepiku kaebuses Ergo Kindlustuse AS

vastu leidis kindlustuse vahekohus, et kindlustusandja ei pea P. Lepikule kahju hüvitama. P. Lepik ei

esitanud samas asjas nõuet kohtule, mistõttu tuleb tema väited jätta tähelepanuta. Puksiirautot ja

pukseeritavat sõiduautot saab vaadelda autorongina, milles sõiduauto Lexus osales haagisena.

Sõiduauto oleks puksiirauto koorem juhul, kui ta oleks olnud nelja rattaga puksiirauto peal. Kui

vedukauto juht valdab nii vedukautot kui ka haagist, siis LKS § 5 lg 2, § 7 lg 1, § 9 lg 3 ja § 36 alusel

hüvitab kahju haagise kindlustusandja.

6. Kolmas isik kostja poolel L. Tammekivi pidas seisukohta, et ta juhtis üheaegselt kahte erinevat

sõidukit, vastuolus olevaks sõidukijuhi mõistega. Liikluskahju tekkis puksiirauto liikumise tagajärjel

ning asjaolu, et puksiirautole oli paigaldatud veosena teine sõiduk, ei oma asjas olulist tähtsust.

Liiklusõnnetuse põhjuseks oligi objektiivne võimatus pukseeritavat autot juhtida, sest selle vigastused

olid ettenägematud ning puksiirauto liikumisel hakkas kontrollimatult liikuma ka sõiduauto Lexus ja

põrkas kokku sõiduautoga Mazda Mio. Ebaõige on seisukoht, et ta oli sõiduauto Lexus valdaja.

7. Tallinna Linnakohus jättis 14. novembri 2003. a otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt valdas L. Tammekivi LKS § 5 lg 2 tähenduses nii puksiirautot kui ka

pukseeritavat sõiduautot Lexus. Asjaõigusseaduse § 32 järgi on valdus tegelik võim asja üle.

L. Tammekivi sai valduse sõiduautole Lexus kokkuleppe alusel selle omanikuga. Kas üle anti ka auto

süütevõtmed ja dokumendid ning kas sõlmiti volikiri auto kasutamiseks, ei ole valduse üle

otsustamisel käesoleval juhul oluline. Seega tuleb L. Tammekivi vastutus lugeda kindlustatuks

vastavalt LKS § 5 lg-le 2 ja sõiduauto Lexus suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepingule. Kuna

pukseeriti teeliikluses osalevat sõiduautot, milles ei pidanud viibima juht, siis pidi pukseeriva sõiduki

juht tagama, et pukseeritav sõiduauto ei tekitaks liiklusohtu ega liikluskahju. Sõiduauto Lexus osales

liikluses suurema ohu allikana ja seda ei saa pidada veoseks.

8. Pukseeritavat sõiduautot saab käsitada puksiirauto haagisena. Liikluseeskirja § 2 lg 8 järgi on

haagis mootorsõiduki haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Sõiduauto

Lexus kohandati haagiseks sellega, et see tõsteti puksiirauto peale nii, et pukseeritav auto osales

teeliikluses haakes (ühendatult) puksiirautoga. Vastavalt LKS §-le 36 loetakse haagisega tekitatud

kahju haagist vedanud sõiduki valdaja tekitatuks, kui haagis oli haakes vedanud sõidukiga. Kuna

haagist vedanud sõiduki valdajaks oli L. Tammekivi, siis oli ta ka haagise valdajaks. L. Tammekivi ei

saanud sõiduautot Lexus küll faktiliselt iseseisvalt juhtida, kuid see ei välista, et teda ei saaks pidada

liikluskindlustuse seaduse mõtte kohaselt sõiduki juhiks ja valdajaks. Liikluskindlustuse seaduse § 4

lg 1 järgi tuleb liikluskindlustuse leping sõlmida ka haagise suhtes ja vastavalt LKS § 7 lg-le 1 on

haagise suhtes liikluskindlustuse lepingu sõlminud kindlustusandja kohustatud hüvitama tekitatud

liikluskahju. Seega peab LKS § 36 alusel kahju hüvitama hageja.

9. Vastavalt LKS § 58 lg-le 3 peab pool, kes ei nõustu vahekohtu otsusega, esitama samas asjas

kohtule nõude teise poole vastu. Seega ei ole võimalik esitada vahekohtu otsuse peale kaebust ega

vahekohtu otsust hagimenetluses tühistada.

10. Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega tunnustada hageja õigust keelduda kindlustuse vahekohtu otsusest tulenevast

kindlustushüvitise maksmise kohustusest kostjale.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

11. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. juuni 2004. a otsusega linnakohtu otsuse ja tunnustas

hageja õigust keelduda kindlustuse vahekohtu otsusest tulenevast kindlustushüvitise maksmise

kohustusest kostjale.

12. Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga selles, et pukseerides sõiduautot Lexus viisil, kus

pukseeritavas autos ei pidanud viibima juht, kohustus L. Tammekivi tagama, et pukseeritav sõiduauto

ei tekitaks liiklusohtu ega liikluskahju. Linnakohus järeldas ekslikult, et pukseeritav auto osales

liikluses suurema ohu allikana seetõttu, et pukseeritava sõiduauto esirattad asusid kontaktis teega.

Pukseeritav auto ei saanud liikluses osaleda ega põhjustada liikluskahju. Liikluskahju põhjuseks oli

see, et puksiirauto juht rikkus liikluseeskirja.

13. Tulenevalt LE § 2 lg-st 8 saab haagiseks olla eriotstarbeline seade ning puksiirautole paigutatud

sõiduauto pole sellena käsitatav. Kahju hüvitamise üldpõhimõtete ja seadusega pole kooskõlas

linnakohtu järeldus, et kuivõrd haagis peab olema kindlustatud, siis peab kahju hüvitama haagise

suhtes liikluskindlustuse lepingu sõlminud kindlustusandja. Haagisega tekitatud kahju hüvitatakse

kehtiva LKS § 36 järgi haagist kahju tekitamise ajal vedanud sõiduki suhtes sõlmitud

liikluskindlustuse lepingu alusel. Kui haagis ei olnud kahju tekitamise hetkel haakes, hüvitatakse

kahju haagise suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepingu alusel. Seega on seadusandja täpsustanud,

millisel juhul hüvitab kahju haagise suhtes liikluskindlustuse lepingu sõlminud kindlustusandja.

Linnakohus leidis, et tegemist oli haakes oleva sõidukiga. Järelikult ka juhul, kui käsitada

pukseeritavat sõiduautot haagisena, puuduks alus lugeda hagejat liikluskahju hüvitamiseks

kohustatud isikuks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Kostja ja kolmas isik kostja poolel Ergo Kindlustuse AS esitasid kassatsioonkaebused, paludes

ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta jõusse linnakohtu otsus.

Kassatsioonkaebuste põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt LE § 2 lg-t 8, kui leidis,

et sõiduautot Lexus saab lugeda puksiirauto koormaks. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei

nõustu linnakohtu järeldusega, et sõiduautot Lexus tuleb käsitada haagiseks kohandatud sõidukina.

Samuti lähtus ringkonnakohus eksikult LKS § 36 kehtivast redaktsioonist ning tõlgendas seda

vastuolus kindlustusturul väljakujunenud õiguspraktikaga. Kindlustusjuhtumi toimumise ajal

kehtinud LKS § 36 sõnastuse kohaselt loetakse haagisega tekitatud kahju haagist vedanud sõiduki

valdaja tekitatuks, kui haagis oli haakes vedanud sõidukiga. Kuna LKS § 4 lg 1 järgi tuleb

liikluskindlustuse leping sõlmida ka haagise suhtes, on vastavalt LKS § 7 lg-le 1 tekitatud

liikluskahju kohustatud hüvitama haagise suhtes liikluskindlustuse lepingu sõlminud kindlustusandja.

15. Vastuses kassatsioonkaebustele vaidles hageja neile vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on

seaduslik.

16. Riigikohtu istungil jäid kostja esindaja ja kolmanda isiku kostja poolel esindaja

kassatsioonkaebustes esitatud väidete ning hageja esindaja vastuses esitatud vastuväidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus on lõppjärelduses õige ning kassatsioonkaebuste

väited ei anna alust selle tühistamiseks.

18. Liikluskindlustuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu

tekitatud liikluskahju. Asjas on tuvastatud ja pooled ei vaidle selle üle, et liikluskahju tekkis põhjusel,

et L. Tammekivi ei veendunud sõidukiga Volkswagen manöövrit sooritades selle ohutuses, mille tõttu

sõiduki poolt pukseeritav sõiduauto Lexus põrkas kokku sõiduautoga Mazda Mio. Pooled vaidlevad

selle üle, kas liikluskahju hüvitamise kohustus on puksiirauto või pukseeritava sõiduauto suhtes

liikluskindlustuse lepingu sõlminud kindlustusandjal.

19. Kolleegium ei nõustu kassaatorite väitega, et ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei pea

õigeks käsitada sõiduautot Lexus LE § 2 lg-st 8 tulenevalt haagiseks kohandatud sõidukina.

Ringkonnakohus leidis, et sõiduauto oli pukseeritav auto, mis ei saanud liikluses iseseisvalt osaleda ja

puksiirautole paigutatud sõiduauto pole LE § 2 lg 8 mõttes eriotstarbelise seadmena käsitatav.

20. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduauto Lexus oli pukseeritav auto. Mootorsõiduki pukseerimine

on sätestatud liikluseeskirja 22. peatükis. Mootorsõiduki pukseerimist reguleerivatest liikluseeskirja

§-dest 212"218 tuleneb, et mootorsõiduki pukseerimine võib toimuda ühenduses puksiirautoga jäiga

ühenduslüliga või painduva ühenduslüliga, samuti ka osaliselt toetatuna puksiirautole. Liikluseeskirja

§-des 212"218 nimetatakse pukseeritavat mootorsõidukit autorongiks ning liiklusseaduse lisa 1 ja LE

§ 2 lg 4 järgi mõistetakse autorongi all autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite

kombinatsiooni. Eeltoodust saab järeldada, et liiklusseaduse lisa 1 ja LE § 2 lg 8 mõttes tuleb

pukseeritavat sõiduautot pidada haagiseks.

21. Liikluskindlustuse seaduse § 26 lg 1 järgi on liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju)

kindlustamisele kuuluva sõidukiga selles paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine.

Liikluskindlustuse seaduse § 26 lg 2 kohaselt on liikluskahju üheks tingimuseks sõiduki valdaja

tsiviilvastutuse tekkimine seoses kahju põhjustamisega. Kuna sõiduauto Lexus oli haagiseks

kohandatud sõiduk, siis tuli kohaldada liiklusõnnetuse aja sõnastuses kehtinud LKS § 36. Selle

paragrahvi sõnastuse järgi loeti haagisega tekitatud kahju haagist vedanud sõiduki valdaja tekitatuks,

kui haagis oli haakes vedanud sõidukiga. Seega on liikluskahju tekitamise eest vastutavaks

kindlusandjaks haagist vedanud sõiduki kindlustusandja ja AS If Eesti Kindlustus ei ole kohustatud

liikluskahju hüvitama. Ka kehtiva LKS § 36 järgi hüvitatakse haagisega tekitatud kahju haagist kahju

tekitamise hetkel vedanud sõiduki suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepingu alusel. Ainult juhul, kui

haagis ei olnud kahju tekitamise hetkel haakes, hüvitatakse kahju haagise suhtes sõlmitud

liikluskindlustuse lepingu alusel. Liikluskindlustuse seaduse § 36 muudatusel on varem kehtinud

sõnastust täpsustav tähendus ning sellega ei muudetud sätte mõtet ja eesmärki.

P. Jerofejev, H. Jõks, L. Laarmaa