3-2-1-89-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-89-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 1. november 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS Milestone hagi AS Kalev vastu üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 2004. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/175/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Milestone kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

13. september 2004. a

Istungil osalenud isikud

AS Milestone lepingulised esindajad vandeadvokaadid P. Varul ja

S. J. Mody ning seaduslik esindaja P. Kotkas. AS Kalev

lepinguline esindaja vandeadvokaat L. Glikman.

Resolutsioon

1. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 2004. a

otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Välja mõista AS-lt Milestone AS Kalev kasuks õigusabikulu

14 160 (neliteist tuhat ükssada kuuskümmend) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS-le Milestone kuulub 23,5995 % AS Kalev aktsiakapitalist. 8. detsembril 2002. a toimunud AS

Kalev aktsionäride üldkoosoleku otsuse (edaspidi otsus) p-s 4 kinnitati oma aktsiate võimaliku

omandamise tingimused järgmiselt: "Otsustati lubada AS-l Kalev ühe aasta jooksul alates otsuse

vastuvõtmisest omandada oma aktsiaid selliselt, et oma aktsiate nimiväärtuste summa ei ületaks 1/10

seltsi aktsiakapitalist. Ühe aktsia eest tasutav summa ei või olla suurem kui aktsiaid võõrandada

sooviva aktsionäri poolt vastava tahtavalduse esitamise päeval Tallinna Börsil AS Kalev aktsia eest

tasutud kõrgeim hind. Aktsia eest tuleb tasuda seltsi varast, mis ületab aktsiakapitali, reservkapitali ja

ülekurssi. Aktsionär, kes soovib aktsiaid seltsile võõrandada, peab esitama vastava kirjaliku

tahteavalduse AS Kalev juhatusele hiljemalt 1. oktoobriks 2003. a. Käesoleva otsuse alusel

igakordselt omandatavate aktsiate arv määratakse enne igakordset ostutehingut AS Kalev nõukogu

otsusega."

2. 13. jaanuaril 2003. a esitatud hagiavalduses palus hageja tunnistada 8. detsembri 2002. a

üldkoosoleku otsuse p 4 kehtetuks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt peab üldkoosoleku otsuses,

millega otsustatakse oma aktsiate omandamine, olema äriseadustiku (ÄS) § 283 lg 2 p 1 järgi

muuhulgas määratud kindlaks aktsiate eest tasutavad summad, mis üldkoosoleku otsuses puuduvad.

Äriseadustiku § 283 lg 2 p 2 kohaselt on aktsiaseltsil lubatud osta tagasi aktsiaid, mille nimiväärtuste

summa ei ületa 1/10 omakapitalist ja sama lõike p 3 kohaselt on aktsiaseltsil lubatud omandada oma

aktsiaid, kui nende eest tasutakse varast, mis ületab aktsiakapitali, reservkapitali ja ülekurssi. Otsuse

p-s 4 on seda deklareeritud, kuid see on praktiliselt teostamatu. Kui kostja soovib omandada 1/10

aktsiakapitalist, peaks ta omandama 787 750 aktsiat nimiväärtusega 10 krooni. Vara, millega

omandatavate aktsiate eest tasuda tuleb, on üldkoosoleku otsuse p-st 2 nähtuvalt aga ainult 10 877

402 krooni. Seega saaks iga aktsia eest maksta 13 krooni 80 senti. Otsuse p 4 kohaselt tuleb aktsia

eest tasuda Tallinna Börsil aktsia eest tasutud kõrgeim hind, milleks on otsuse tegemisest kuni

käesoleva ajani 45 krooni 38 senti. Seega anti otsusega aktsiaseltsi juhatusele ja nõukogule õigus

kulutada aktsiate tagasiostmiseks 35 748 095 krooni. Äriseadustiku § 272 kohaselt tuleb aktsionäre

kohelda võrdsetel asjaoludel võrdselt. Otsuse p 4 ei taga aktsionäride võrdset kohtlemist, sest ei ole

tagatud, et kõik aktsionärid saaksid proportsionaalselt osalusega müüa oma aktsiaid seltsile tagasi.

3. Otsus on vastuolus ka 1. jaanuarini 2002. a kehtinud väärtpaberituru seaduse (VTS) § 251 lg-ga 3.

Nimetatud sätte kohaselt ei saa ülevõtmispakkumise tegemise kohustust rikkunud isikud kuni

kohustuse rikkumise lõppemiseni teostada hääleõigust aktsiaseltsis ning nende hääli ei arvata

üldkoosoleku kvoorumisse. Kui aga hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse, võib kohus aktsionäri

avalduse alusel tunnistada vastava üldkoosoleku otsuse kehtetuks. 25. jaanuarist 2000. a kuni

1. jaanuarini 2002. a kehtinud VTS § 241 kohaselt tekkis Oliver Kruudal kui AS Kalev üle valitseva

mõju omandanud isikul kohustus teha ülevõtmispakkumine aktsionäridele kõigi aktsiate

omandamiseks.

4. O. Kruuda osalus AS-is Kalev oli Hode Investeeringud OÜ ja OÜ Nante Holding kaudu 40,69 %.

Ülevõtmispakkumise tegemise kohustus tekkis O. Kruudal 8. novembril 2000. a, mil Hüvitusfond

müüs 910 384 AS Kalev aktsiat OÜ-le Nante Holding (11,56 % aktsiakapitalist). Selle tagajärjel

omandas O. Kruuda temaga seotud äriühingute OÜ Nante Holding ja Hode Investeeringud OÜ kaudu

AS-is Kalev 50,98 %-lise osaluse. Ülevõtmispakkumist ei ole siiani tehtud. Kuigi Hüvitusfondile

kuulunud aktsiate tegelik üleminek OÜ-le Nante Holding toimus 2. juulil 2001. a, mil OÜ Nante

Holding osalus oli juba võõrandatud H. Konnole, ei oma see antud juhul tähtsust, kuna kehtinud

väärtpaberituru seadus sidus valitseva mõju tekkimise aktsiate omandamise aluseks oleva tehingu

tegemise ajahetkega. 8. detsembri 2002. a üldkoosoleku kvoorumisse ei tohtinud seega arvata Hode

Investeeringud OÜ-le ja OÜ-le Nante Holding kuulunud aktsiatega esindatud hääli 8. novembri

2000. a seisuga. Seadusest ei tulene, et aktsiate, millega seotud häälte kaudu omandati valitsev mõju,

hilisem võõrandamine lõpetaks ülevõtmispakkumise tegemise kohustuse. OÜ Nante Holding

võõrandas Hüvitusfondilt omandatud AS Kalev aktsiad Cassel Grupp OÜ-le, kelle ainuosanikuks on

Mati Tusov, kes on O. Kruuda usaldusisik ja äripartner. Hode Investeeringud OÜ võõrandas temale

kuulunud AS Kalev aktsiad OÜ-le Linderin Grupp. 8. detsembri 2002. a üldkoosoleku toimumise ajal

olid O. Kruudaga seotud äriühingud OÜ Linderin Grupp, OÜ Nante Holding ja Cassel Grupp

OÜ. Need äriühingud olid O. Kruuda poolt aktsiate ülevõtmispakkumise kohutuse rikkumise tõttu

hääleõiguseta ja nende hääli ei tohtinud 8. detsembril 2002. a toimunud üldkoosoleku kvoorumisse

lugeda.

5. Kostja hagi ei tunnistanud. Vaidlustatud üldkoosoleku otsuses kehtestatud oma aktsiate ostmise

tingimused ei ole seadusega vastuolus. Äriseadustiku § 283 lähtub võõrandatavate aktsiate hulga ja

hinna piirangust, s.t et aktsiaid ei võõrandataks rohkem ja kõrgema hinnaga kui lubatud.

Äriseadustiku § 283 lg 2 p 1 kohaselt määratakse aktsiate omandamise tingimused ja tähtaeg ning

aktsiate eest tasutavad summad üldkoosoleku otsusega. Need tingimused on täidetud. Kuna seadus

sätestab maksimaalulatuse, siis õiguse realiseerimine väiksemas ulatuses ei ole seadusevastane.

Tasutava summa puhul on oluline just maksimumsumma, mitte aga miinimumsumma, kuivõrd

tegemist on piirava normiga, mis limiteerib äriühingu õigust teha aktsionärile aktsiate eest

väljamakset. Juhul kui aktsiakapitali, reservkapitali ja ülekurssi ületavat vara ei ole nii palju, et

aktsiaselts saaks tagasi osta 1/10 aktsiakapitalile vastavad aktsiad, siis võib ÄS § 283 lg 2 p 2 järgi

tagasi osta vähem. Seda põhimõtet järgib ka vaidlustatud otsus, mis ei kohusta aktsiaseltsi oma

aktsiaid tagasi ostma. Põhjendamatu on hageja väide aktsionäride ebavõrdsest kohtlemisest. Otsus ei

puuduta konkreetset aktsionäri ega kehtesta eeliseid.

6. Väärtpaberituru seaduse alusel esitatud nõue on aegunud. Hageja esitas nõude üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamiseks 12. märtsil 2003. a seoses ülevõtmispakkumise tegemise kohustuse

rikkumisega. Kuni 1. jaanuarini 2002. a kehtinud VTS § 251 järgi võis sellise nõude esitada kolme

kuu jooksul, alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtis uus

väärtpaberituru seadus, mis ei näe enam ette üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise võimalust

seoses ülevõtmispakkumise tegemata jätmisega. Eesti õigusruumis kehtib positiivne õigus, mistõttu

üldkoosoleku otsuse kui tehingu kehtetuks tunnistamine on võimalik vaid tehingu tegemise ajal

kehtinud seaduse alusel. Hageja ei ole tõendanud VTS §-s 251 sätestatud asjaolude olemasolu.

Riigikohtu praktika kohaselt ei ole tehingu või toimingu tühistamise aluseks otsuse väidetav

formaalne ebaoluline seadusevastasus. Arusaamatuks jääb, milles seisneb hageja huvi otsuse

seadusevastaseks tunnistamisel. Aktsionärid said selle otsuse alusel müügisoove esitada 1. oktoobrini

2003. a.

7. Tallinna Linnakohtu 31. oktoobri 2003. a otsusega hagi rahuldati. Linnakohtu otsuse põhjenduste

kohaselt ei ole vaidlustatud otsus vastuolus ÄS §-s 283 sätestatuga ega riku aktsionäride võrdse

kohtlemise põhimõtet. Otsuses on selgesõnaliselt väljendatud aktsiate omandamise tingimused ja

määratud aktsia hind. Hind ei pea olema määratud konkreetse summana, vaid võib olla kindlaks

tehtav ka muude kriteeriumite alusel, mis võimaldavad hinda konkreetsel ajahetkel määrata. Seadus

sätestab maksimaalse nimiväärtuste summa, millest vähem võib oma aktsiaid omandada. Ka otsuses

märgitakse, et võib omandada kuni 1/10 aktsiakapitalist. Otsusest ei nähtu, et aktsionäre oleks teatud

kriteeriumite alusel grupeeritud või antud osale aktsionäridele suuremad õigused kui teistele.

8. Ülevõtmispakkumise kohustuse tekkimine tuleb tuvastada 8. novembril 2000. a kehtinud seaduse

alusel. Oluline on välja selgitada, kas 8. detsembri 2002. a üldkoosoleku toimumise ajal oli

O. Kruudal ja temaga seotud äriühingutel AS-is Kalev valitsev mõju ja sellest tulenev kohustus teha

ülevõtmispakkumine.

9. Tõendatud on, et O. Kruuda omandas 8. novembril 2000. a Hode Investeeringud OÜ ja OÜ Nante

Holding kaudu valitseva mõju 1. jaanuarini 2002. a kehtinud VTS § 241 mõttes. Samuti oli

O. Kruudal 8. detsembri 2002. a üldkoosoleku toimumise ajal valitsev mõju OÜ Linderin Grupp ja

Cassel Grupp OÜ kaudu. OÜ Linderin Grupp osa kuulus O. Kruudale. Cassel Grupp OÜ on seotud

O. Kruudaga, sest O. Kruuda on nimetanud osaühingu juhatuse liiget ja osanikku Mati Tusovit

ajaleheartiklis oma kinnisvaraga tegelejaks. M. Tusov on ka OÜ Mailtec juhatuse liige. OÜ Mailtec

osanik on GKG Investeeringute AS, mille ainuosanik on O. Kruuda. O. Kruudat ja M. Tusovit võib

seega käsitada koostegutsevate isikutena tulenevalt nende ühistest ning seotud ärihuvidest.

1. jaanuarini 2002. a kehtinud VTS § 251 lg 3 ja kehtiva VTS § 166 ja § 182 lg 1 järgi ei saa isik

ülevõtmispakkumise tegemise kohustuse rikkumisel kuni rikkumise lõppemiseni teostada hääleõigust

sihtemitendis ning neid hääli ei arvata sihtemitendi kvoorumisse.

10. Tõendamist ei leidnud OÜ Nante Holding seotus O. Kruudaga vaidlustatud üldkoosoleku

toimumise ajal. Asjaolu, et OÜ Nante Holding osanik H. Konno esindas üldkoosolekul ka Cassel

Grupp OÜ-d, ei tõenda nimetatud äriühingute seotust väärtpaberituru seaduse mõttes. Vaidlus puudub

selle üle, et kvoorumi olemasoluks pidi üldkoosolekul osalejatel olema kokku 3 938 751 häält.

Üldkoosolekul osalejatel oli kokku 6 347 952 häält, millest tuleb maha arvestada OÜ-le Linderin

Grupp kuulunud 2 399 421 häält ja Cassel Grupp OÜ-le kuulunud 513 384 häält. Alles jääb 3 435

147 häält, mis ei moodustanud kvoorumit.

11. Hageja nõue ei ole aegunud. Väärtpaberituru seadus ei määra ülevõtmispakkumise tegemise

kohustuse rikkumise tuvastamiseks kohtusse pöördumise tähtaega. Seega tuleb kohaldada üldist 10-

aastast hagi aegumise tähtaega. Hageja nõue ei ole aegunud ka seetõttu, et ülevõtmispakkumise

tegemise kohustuse rikkumine on asjaolu, mis tuvastatakse kohtumenetluse käigus ja ei ole iseseisev

nõue.

12. Apellatsioonkaebuses leidis hageja, et linnakohtu otsust tuleb muuta põhjenduste osas vastavalt

apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele. Kohus on ÄS § 283 lg 2 ja § 272 kohaldanud ebaõigesti.

Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et kohtuotsus rajaneb arvutusveal ja sellest tuleneb vale õiguslik

järeldus. Kohus on hagi rahuldamisel oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi. Otsus ei põhine

tõendite analüüsil. Ebaõigesti on tõlgendatud VTS § 168.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

13. Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2004. a otsusega tühistati linnakohtu otsus materiaalõiguse

normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus tegi

uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

14. Linnakohus leidis õigesti, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus ÄS § 283 lg-ga 2.

Selle sätte eesmärgiks ei ole aktsionäride õiguste reguleerimine neile kuuluvate aktsiate müümisel,

vaid aktsiaseltsile võimaluse andmine oma aktsiate omandamiseks. Äriseadustiku § 283 lg 1 keelab

aktsiaseltsil üldreeglina oma aktsiate omandamise. Sama paragrahvi 2. lõige kehtestab tingimused,

mille olemasolul võib aktsiaselts oma aktsiaid omandada. Selleks peab üldreeglina olema

üldkoosoleku otsus, millega on määratud aktsiate omandamise tingimused ja tähtaeg ning aktsiate

eest tasutavad summad. Üldkoosoleku määratavate tingimuste, tähtaja ja tasutavate summade osas

kehtestab seadus järgmised piirangud: 1) aktsiaseltsile kuuluvate või tagatiseks võetud aktsiate

nimiväärtuste summa ei tohi ületada 1/10 aktsiakapitalist; 2) aktsia eest tasutakse varast, mis ületab

aktsiakapitali, reservkapitali ja ülekurssi. Vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei ole kehtestatud

piirangutega vastuolus. Seadus ei näe ette, et üldkoosoleku otsusega tuleks kehtestada ühe aktsia

fikseeritud ostuhind. Seaduse kohaselt määrab üldkoosolek summad, millega aktsiate eest tasutakse.

Piiranguks on ainult see, et aktsiaselts saab aktsiate eest tasuda varast, mis ületab aktsiakapitali,

reservkapitali ja ülekurssi. Sellest tuleneb, et seadus ei kohusta üldkoosolekut kindlaks määrama ühe

aktsia hinda. Üldkoosoleku otsus ei kohusta aktsiaseltsi ostma oma aktsiaid lubatud maksimaalses

koguses ega määratud kõrgeima hinna eest. Seetõttu on asjakohatud hageja väited selle kohta, et

varast, millega omandatavate aktsiate eest tuleb tasuda, ei jätku kõrgeima börsihinnaga aktsiate

omandamiseks 1/10 ulatuses aktsiakapitalist. Vaidlustatud otsuse järgi tuleb aktsiaseltsil oma aktsiate

eest tasuda aktsiaseltsi varast, mis ületab aktsiakapitali, reservkapitali ja ülekurssi, s.o sellisest varast,

mida seadus lubab kasutada oma aktsiate omandamiseks. Üldkoosoleku otsusega ei saa välistada

võimalust, et oma aktsiate tegelikul omandamisel seadust rikutakse. Sel juhul võidakse rikkuda ka

üldkoosoleku otsust, mis aga ei tähenda, et üldkoosoleku otsus oleks ise seadusega vastuolus.

Linnakohus leidis õigesti, et vaidlustatud otsus ei riku aktsionäride võrdse kohtlemise printsiipi.

Otsus ei anna mingeid eeliseid ühtedele aktsionäridele teiste ees.

15. Linnakohus jõudis väärale järeldusele, et ülevõtmispakkumise kohustuse rikkumise tõttu tuleb

vaidlustatud otsus tunnistada kehtetuks. Esimese astme kohus tugines kehtetule seadusele ning otsus

on vastuoluline põhjenduste osas.

16. Kohus rahuldas üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude mitte koosoleku toimumise

ajal kehtinud seaduse, vaid 1. jaanuarini 2002. a kehtinud väärtpaberituru seaduse alusel. Kui

linnakohus leidis, et kohaldada tuleb vana seadust, oleks tulnud selle alusel ka kontrollida, kas

avaldus häälte ebaõige arvamise kohta kvoorumisse esitati kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

Linnakohus seda aga ei teinud ja seaduste ebajärjekindla kohaldamise tulemusena jõudis väärale

järeldusele, et hagi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib esitada 10 aasta jooksul otsuse

vastuvõtmisest. Positiivse õiguse põhimõtte kohaselt peab tehing või õigustoiming vastama selle

tegemise ajal kehtivale seadusele. Kuna hageja taotles 8. detsembri 2002. a üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamist, tuleb juhinduda seadusest, mis kehtis otsuse vastuvõtmise ajal. Iseenesest

õige on linnakohtu seisukoht, et valitseva mõju tekkimine tuleb tuvastada mõju tekkimise ajal

kehtinud seaduse alusel ning kehtiva väärtpaberituru seaduse 19. peatükk näeb ette tsiviilõiguslikud

tagajärjed ning 25. peatükk karistusõiguslikud sanktsioonid ülevõtmispakkumise tegemise kohustuse

rikkumise eest. Linnakohus ei ole aga käesoleva vaidlusega seostanud ega põhjendanud, miks tuleb

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas kohaldada kehtivuse kaotanud seadust.

17. Hageja nõue põhineb väitel, et O. Kruuda omandas koos endaga kooskõlastatult tegutsevate

juriidiliste isikute OÜ Nante Holding ja Hode Investeeringud OÜ-ga 2000. aasta sügisel

enamusosaluse AS Kalev, sest O. Kruuda, olles ise äriühingu aktsionär, sai õiguse käsutada rohkem

kui pooli aktsionäride häältest vastavalt teiste aktsionäridega sõlmitud kokkuleppele. Hageja väidab,

et kuigi Hode Investeeringud OÜ ei olnud vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise ajal enam AS Kalev

aktsionär ja ka OÜ Nante Holding oli osa aktsiaid võõrandanud, läks ülevõtmispakkumise tegemise

kohustus üle Hode Investeeringud OÜ ja OÜ Nante Holding aktsiad omandanud aktsionäridele OÜ-le

Linderin Grupp ja Cassel Grupp OÜ-le. Hageja arvates olid 8. detsembri 2002. a üldkoosoleku

toimumise ajal ülevõtmispakkumise tegemise kohustust rikkuvad isikud OÜ Linderin Grupp, OÜ

Nante Holding ja Cassel Grupp OÜ ning nende hääli ei tohtinud arvata üldkoosoleku kvoorumisse.

Hageja leiab, et kuna nimetatud isikute hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse, annab 1. jaanuarini

2002. a kehtinud VTS § 251 lg 3 õiguse nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja

tõlgendus, mille kohaselt valitseva mõju saanud aktsionäridele kuuluvad aktsiad koormatakse mõju

tekkimise momendist alates ülevõtmispakkumise tegemise kohustusega, mis kandub edasi ka aktsiate

uutele omanikele, ei ole kooskõlas väärtpaberituru seaduse sätete ja mõttega. Seadus ei pane

ülevõtmispakkumise tegemise kohustust aktsionäridele, kes on omandanud aktsiad valitsevat mõju

omanud isikult. Erinevad isikud, kes on omandanud sama sihtemitendi aktsiaid, ei ole ju iseenesest

kooskõlastatult tegutsevad isikud. Selleks, et isikutel oleks ülevõtmispakkumise tegemise kohustus,

peab neil olema valitsev mõju, mis tähendab, et nad kontrollivad sihtemitenti väärtpaberituru seaduse

mõttes. Kui aktsiate võõrandamise tulemusena ei ole kellelgi enam valitsevat mõju sihtemitendis, ei

ole enam ka isikut, kellel oleks ülevõtmispakkumise tegemise kohustus.

18. Linnakohus leidis õigesti, et asja lahendamisel on oluline tuvastada, kas 8. detsembri 2002. a

üldkoosoleku toimumise ajal oli O. Kruudal ja temaga seotud äriühingutel valitsev mõju ja sellest

tulenev kohustus teha ülevõtmispakkumine. Linnakohus ei ole aga seda tuvastanud, vaid leidis, et

üldkoosolekust osa võtnud aktsionäride häältest tuleb maha arvata O. Kruudaga seotud OÜ-le

Linderin Grupp ja Cassel Grupp OÜ-le kuulunud hääled ning järelejäänud hääled ei moodustanud

vajalikku kvoorumi. Enne häälte mahaarvamist oleks tulnud aga tuvastada, kas O. Kruudaga seotud

isikutele kuulus üldkoosoleku toimumise ajal valitsev mõju, millest tulenevalt saab üldse rääkida

ülevõtmispakkumise tegemise kohustuse rikkumisest, mille tõttu võib nende hääled jätta kvoorumisse

arvestamata. Väärtpaberituru seaduse § 166 kohaselt on ülevõtmispakkumise tegemise kohustus

isikul, kes otse või kooskõlastatult tegutsevate isikutega koos on saanud valitseva mõju sihtemitendi

üle. Kooskõlastatult tegutsevateks isikuteks VTS § 168 kohaselt on kontrolliv äriühing, seda

äriühingut kontrolliv isik ja teised selle isiku kontrollitavad äriühingud (edaspidi seotud isikud) ning

samuti isikud, kes tegutsevad koos ülevõtmispakkumist tegeva isiku (edaspidi ülevõtja) või

sihtemitendiga suulise või kirjaliku kokkuleppe alusel eesmärgiga kas saavutada, säilitada või

suurendada valitsevat mõju sihtemitendi üle või nurjata ülevõtmispakkumine.

19. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Linderin Grupp on O. Kruuda poolt kontrollitav äriühing.

O. Kruuda ja OÜ Linderin Grupp on kooskõlastatult tegutsevad isikud VTS § 168 mõttes. OÜ

Linderin Grupp osalus AS-is Kalev oli 30,4592 %. Seega ei omanud O. Kruuda OÜ Linderin Grupp

kaudu valitsevat mõju AS-is Kalev. Linnakohus luges meelevaldselt O. Kruudaga kooskõlastatult

tegutsevaks isikuks ka Cassel Grupp OÜ. Linnakohtu järeldus O. Kruuda ja M. Tusovi seotusest ei

vasta seadusele. Väärtpaberituru seaduse § 168 peab silmas kooskõlastatud tegevust hääleõiguse

teostamisel, mis tuleneb isikute vahel sõlmitud vastavast kokkuleppest. Sellise kokkuleppe olemasolu

ei ole kohus tuvastanud. OÜ Nante Holding osas leidis kohus õigesti, et pole alust pidada teda

O. Kruudaga kooskõlastatult tegutsevaks isikuks. Hageja ei ole hagi alusena esile toonud kokkuleppe

olemasolu O. Kruuda, Cassel Grupp OÜ ja OÜ Nante Holding vahel ühiseks tegutsemiseks AS-is

Kalev. Hageja ei ole kirjeldanud, kes, millal ja milles kokku leppisid ega ole esitanud ka võimaliku

kokkuleppe kohta mingeid tõendeid. Seega ei saanudki linnakohus kokkuleppe olemasolu tuvastada.

Samuti ei ole hageja välja toonud muid asjaolusid, mille alusel võinuks pidada O. Kruudat AS-is

Kalev valitsevat mõju omavaks isikuks. Kuna tõendamist ei leidnud ülevõtmispakkumise tegemise

kohustuse rikkumine, ei ole alust kellegi hääli kvoorumist maha arvata ja üldkoosoleku otsust

kvoorumi puudumise tõttu kehtetuks tunnistada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

20. Kassatsioonkaebuses palub hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ning saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

21. Kassatsioonkaebuses leiab hageja, et ringkonnakohus on vääralt määratlenud

ülevõtmispakkumise kohustuse lõppemise aluse ja aja. O. Kruudal tekkis ülevõtmispakkumise

tegemise kohustus valitseva mõju omandamise hetkest, s.o 8. novembrist 2000. a ning kestab kuni

õiguspärase ülevõtmispakkumise tegemiseni. Seejuures ei ole oluline valitseva mõju omandamise

aeg, kestus ega omamine üldkoosoleku ajal vms. Ülevõtmispakkumise kohustuse rikkumisega

kaotasid valitseva mõju moodustanud aktsiad väärtpaberituru seaduse järgi kvoorumi- ja hääleõiguse.

Kuigi 8. detsembri 2002. a üldkoosoleku otsus ei realiseerunud ning pärast 1. oktoobrit 2003. a ei saa

otsust enam täita, ei välista see asja sisulist lahendamist ega hagi võimalikku rahuldamist. Olulise

põhimõttelise õigusliku küsimusena tuleb vaidluses otsustada, kas hagiavalduses esitatud arusaam

kohustuslikust ülevõtmispakkumisest, selle rikkumise õiguslikest tagajärgedest ja väikeaktsionäri

õiguste kaitsevõimalustest vastab seaduse mõttele ja eesmärgile.

22. Ringkonnakohus andis väärtpaberituru seadusele väära tõlgenduse (ringkonnakohtu seisukohtade

aluseks olevad sätted on nii endises kui kehtivas väärtpaberituru seaduses praktiliselt samasugused,

seepärast viitab hageja vaid kehtivale seadusele).

Ringkonnakohus tõlgendas vääralt VTS § 166 ja 167, leides, et ülevõtmispakkumise tegemise

kohustusest ja selle rikkumisest saab rääkida vaid juhul, kui isikule kuulub valitsev mõju

üldkoosoleku tegemise ajal. Selline järeldus ei tulene seadusest. Viidatud sätete järgi kohustub

valitseva mõju ehk sihtemitendi üle kontrolli omandanud isik tegema ülevõtmispakkumise. Kontroll

sihtemitendi üle saab tekkida ja rohkem kui poolt aktsiatega esindatud häältest saab VTS § 10

tähenduses omandada ka üldkoosolekute vahelisel ajal. Isik võib vabalt omandada üldkoosolekute

vahelisel ajal kontrolli, võõrandada üldkoosoleku ajaks paar protsenti ning üldkoosoleku järgselt

valitseva mõju taastada. Antud juhul see ongi nii toimunud. Seega on valitseva mõju omandamine

võimalik ka üldkoosolekute vahelisel ajal.

Väärtpaberituru seaduse § 166 kohaselt on valitseva mõju omandamisega tekkinud

ülevõtmispakkumise tegemise kohustus. Kuna väärtpaberituru seadus ei sätesta selle kohustuse

lõppemise erialuseid, tuleb lähtuda üldpõhimõttest, mille kohaselt lõpeb kohustus täitmisega ehk

antud juhul õiguspärase ülevõtmispakkumise tegemisega. Seadusandja on sätestanud selgelt, et

ülevõtmispakkumise kohustus on seotud aktsiate omandamisega, mitte omamisega.

Ringkonnakohtu seisukoht, et isikutele kuuluvate aktsiatega esindatud hääli saab VTS § 182 lg 1

kohaselt üldkoosoleku kvoorumist maha arvata vaid siis, kui on tuvastatud, et isikutele kuulus

üldkoosoleku toimumise ajal valitsev mõju, ei tugine seadusele. Valitseva mõju omandamisest 20

päeva jooksul ülevõtmispakkumise tegemata jätmine ongi VTS §-s 166 sätestatud kohustuse

rikkumine, mille tagajärjel kaotavad aktsiad kvoorumi- ja hääleõiguse (VTS § 182 lg 1).

23. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud VTS § 168. Kohtu seisukoha järgi peab

seadus kooskõlastatult tegutsevate isikute puhul silmas isikute vahel sõlmitud vastavast kokkuleppest

tulenevat kooskõlastatud tegevust hääleõiguse teostamisel ning hageja peaks väikeaktsionärina

näitama AS-is Kalev ühise tegutsemise kokkuleppe olemasolu. Ringkonnakohtu tõlgenduse järgi

osutuks valitsev mõju tuvastamatuks. Kuna VTS § 168 räägib ka suulisest kokkuleppest, paneb

ringkonnakohus väikeaktsionärile kohustuse tõendada praktiliselt võimatut. EL 28. mai 2001. a

direktiivi 2001/34/EC art 92 reguleerib samuti isikule kuuluva osaluse suuruse kindlaksmääramise

üldisi aluseid. Kirjalik leping on direktiivi kohaselt vaid üks häälte kuuluvuse üle otsustamise alus.

Häälte kuuluvuse võib tuvastada ka isiku poolt teise isiku faktilise valitsemise alusel. Samuti teise

isiku faktilise tegutsemise alusel selle isiku huvides. Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu sellele,

et VTS § 168 määratleb kooskõlastatult tegutsevad isikud kahel alusel " osaluse kaudu ning

kokkuleppe kaudu.

24. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et esimese astme kohtu otsus põhines kehtetul seadusel.

Linnakohus tuvastas valitseva mõju õigesti mõju tekkimise ajal kehtinud seaduse alusel. Kuna

üldkoosolek ning kvoorumi- ja hääleõiguseta aktsiatest tulenevate häälte kvoorumisse arvamine

toimus uue seaduse kehtivusajal, tuli õiguslike tagajärgede osas kohaldada uut seadust. Linnakohus ei

saanudki kohaldada endises VTS § 251 lg-s 3 sätestatud 3-kuulist tähtaega. Samas puudub uuel ja

vanal regulatsioonil tegelikkuses erinevus. Äriseadustiku § 302 sätestab üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude esitamisele üldise 3-kuulise tähtaja.

25. Hageja on seisukohal, et AS Kalev 8. detsembri 2002. a üldkoosoleku otsuse p 4 on vastuolus ÄS

§-ga 272 ja § 283 lg-ga 2, võimaldades AS-l Kalev omandada oma aktsiaid vastuolus seaduses

sätestatud oma aktsiate omandamise tingimustega ning eirata aktsionäride võrdse kohtlemise

põhimõtet. Otsuse p 4 ei vasta ÄS § 283 lg-le 2. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et

üldkoosoleku otsusega ei saa välistada võimalust, et oma aktsiate tegelikul omandamisel seadust

rikutakse. Sel juhul võidakse rikkuda ka üldkoosoleku otsust, mis ei tähenda, et otsus oleks ise

seetõttu seadusega vastuolus. Oma aktsiate tagasiostmise reeglid sisalduvad ÄS § 283 lg 2 p-des 2 ja

3. Üldkoosoleku otsuse täpne järgimine peaks välistama seaduserikkumise. Äriseadustiku § 283 lg 2

p 1 sätestab nõuded üldkoosoleku otsuse sisule. Seega ei ole vastava otsuse vastuvõtmine vaid

formaalsus, et "anda aktsiaseltsile võimalus" oma aktsiate omandamiseks. Äriseadustiku § 283 lg 2

p 1 kohustab määrama oma aktsiate omandamise aluseks olevas üldkoosoleku otsuses kindlaks oma

aktsiate omandamise tingimused ja tähtaja ning aktsiate eest tasutavad hinnad. Väär on

ringkonnakohtu tõlgendus, et seadus ei kohusta üldkoosolekut määrama kindlaks ühe aktsia

fikseeritud ostuhinda. Kui seadusandja ei oleks seda vajalikuks pidanud, ei oleks vastavat sätet

äriseadustikku kirjutatud ning piirdutud oleks vaid ÄS § 283 lg 2 p-ga 3. Aktsiate eest tasutavate

summade kindlaks määramata jätmine rikub ka ÄS § 272 aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet.

Otsus ei taga, et aktsionäridele makstakse aktsiate eest võrdset hinda ega võimalda kõigile

aktsionäridele ühesuguseid kriteeriume aktsiate võõrandamiseks. Üldkoosoleku otsuse p 4 on

vastuolus ÄS § 283 lg 2 p-dega 2 ja 3, sest lubab osta tagasi 1/10 aktsiakapitalist, ilma et selleks

jaguks seaduslikke vahendeid. Ringkonnakohtu järeldus, et see on üksnes võimalus, mitte kohustus,

ei muuda otsust seadusega kooskõlas olevaks. Üldkoosoleku otsuse p 4 jätab aktsiaseltsi nõukogu

suvaks lõpliku otsustuse, kellelt, millise hinnaga, kui palju aktsiaid igal üksikjuhul tagasi ostetakse.

See ei vasta ÄS § 283 lg-le 2, mis lubab oma aktsiaid omandada, kui üldkoosoleku otsusega on

kindlaks määratud aktsiate omandamise tingimused ja tähtaeg ning aktsiate eest tasutavad summad.

Äriseadustiku § 283 lg 3 järgi võib nõukogu otsuse alusel oma aktsiaid omandada vaid erandjuhul "

seltsile olulise kahju ärahoidmiseks.

26. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, sest ei ole andnud õiguslikku

hinnangut peamistele hagi aluseks olevatele väidetele, et O. Kruuda omandas 8. novembril 2000. a

Hode Inesteeringud OÜ ja OÜ Nante Holding kaudu AS-is Kalev valitseva mõju, et OÜ Nante

Holding oli nii enne kui pärast osaluse võõrandamist O. Kruuda kontrollitav äriühing.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg-t 4, sest ei ole hinnanud asjas kogutud tõendeid. Otsuses ei

ole viidatud ühelegi tõendile, millel põhinevad kohtu järeldused.

27. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab kostja, et kaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

muutmiseks.

28. Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad kassatsioonkaebuses ja vastuses toodud seisukohtade

juurde. Kostja esindaja palub välja mõista hagejalt kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 14 160

krooni.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

29. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks.

30. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et vaidlustatud otsus ei ole vastuolus ÄS § 283 lg-ga 2.

Vastavalt ÄS § 283 lg-le 1 ei või aktsiaselts ise ega kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb oma nimel,

kuid seltsi arvel, omandada oma aktsiaid, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Aktsiaselts võib oma

aktsiad omandada ÄS § 283 lg-s 2 loetletud tingimustel. Sama lõike 1. punkti kohaselt võib oma

aktsiaid osta ühe aasta jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. Üldkoosoleku otsuses peavad

olema määratud aktsiate omandamise tingimused, tähtaeg ja aktsiate eest tasutavad summad.

Vastavalt sama lõike 2. punktile ei tohi aktsiaseltsile kuuluvate aktsiate nimiväärtus ületada 1/10

aktsiakapitalist ja 3. punkti järgi võib aktsiate eest tasuda varast, mis ületab aktsiakapitali,

reservkapitali ja ülekurssi. Õige on ka ringkonnakohus seisukoht, et seadus ei näe ette, et

üldkoosoleku otsusega tuleb kehtestada ühe aktsia fikseeritud ostuhind. Vastavalt ÄS § 283 lg 2 p-

le 1 tuleb otsusega määrata aktsiate eest tasutavad summad. ÄS § 283 lähtub omandatavate aktsiate

hulga ja hinna piirangust. Oluline on see, et aktsiaselts ei omandaks oma aktsiaid rohkem ja kõrgema

hinnaga, kui seadusega lubatud. Hageja ei ole kohtumenetluses väitnud, et aktsiaselts ei tohtinud oma

aktsiaid osta või et tema kui aktsionäri õigusi aktsiate müügil oleks rikutud. Kuna seaduse kohaselt

oli aktsiaseltsil õigus oma aktsiaid omandada ühe aasta jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest,

siis selle otsuse järgi oma aktsiate omandamine ei ole enam võimalik. Kui selle otsuse alusel on

toimunud seadusevastaseid toiminguid AS Kalev aktsiatega, on hagejal võimalus vaidlustada need

toimingud.

31. Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et AS Kalev aktsionäride üldkoosoleku 8. detsembri 2002. a

otsus on vastuolus 1. jaanuarini 2002. a kehtinud VTS § 251 lg-ga 3. Hageja esitatud asjaolude

kohaselt omandas O. Kruuda valitseva mõju AS-is Kalev 8. novembril 2000. a. 1. jaanuarini 2002. a

kehtinud VTS § 241 lg 2 järgi pidi otseselt või kooskõlastatult tegutsevate isikutega koos sihtemitendi

üle valitseva mõju saanud isik 10 päeva jooksul, arvates valitseva mõju saamise päevast, tegema

vähemalt 28 päeva kestva ülevõtmispakkumise sihtemitendi kõigi aktsiate suhtes. Selle nõude

rikkumisel, kui isikule ei olnud antud nõusolekut loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise

tegemisest vastavalt § 243 p-s 1 sätestatule, ei saa isik sama seaduse § 251 järgi kuni rikkumise

lõppemiseni teostada hääleõigust sihtemitendis ning neid hääli ei arvata sihtemitendi üldkoosoleku

kvoorumisse. Kui hääled arvati sihtemitendi üldkoosoleku kvoorumisse, võis kohus sihtemitendi,

selle nõukogu liikme või aktsionäri avalduse alusel tunnistada sihtemitendi vastava üldkoosoleku

otsuse kehtetuks. Teisi tagajärgi ülevõtmispakkumise kohustuse rikkumise eest 1. jaanuarini 2002. a

kehtinud väärtpaberituru seadus ette ei näinud.

32. Ringkonnakohus on õigesti valitseva mõju tuvastamisel juhindunud alates 1. jaanuarist 2002. a

kehtinud väärtpaberituruseaduse vastavatest sätetes. Äriseadustiku § 302 kohaselt võib kohus

üldkoosoleku otsuse tunnistada kehtetuks, kui otsus on vastuolus seaduse või põhikirjaga.

Aktsionäride üldkoosolek, mille kehtetuks tunnistamist hageja soovib, toimus 8. detsembril 2002. a.

Hageja esitas üldkoosoleku otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks hagi 13. jaanuaril 2003. a.

1. jaanuarist 2002. a kehtiva VTS §-ga 263 tunnistati seni kehtinud väärpaberituru seaduse kehtetuks.

Seega tuli üldkoosoleku otsusele hinnangu andmisel lähtuda selle toimumise ajal kehtinud seadustest.

33. Ringkonnakohus ei ole tõlgendanud vääralt VTS § 166 ja § 167. Alates 1. jaanuarist 2002. a

kehtiv VTS § 166 kohustab sihtemitendi üle valitseva mõju otse või kooskõlastatult tegutsevate

isikutega koos saanud isikut 20 päeva jooksul valitseva mõju saamisest arvates tegema vähemalt 28

päeva kestva ülevõtmispakkumise sihtemitendi kõigi aktsiate suhtes. Sama seaduse § 182 näeb ette,

et kui isik rikub §-is 166 sätestatud kohustust, kuna isikule ei olnud antud õigust loobuda

kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest vastavalt VTS §-le 173, ei saa isik kuni rikkumise

lõppemiseni teostada hääleõigust sihtemitendis ning neid hääli ei arvata sihtemitendi üldkoosoleku

kvoorumisse. Kas 8. detsembril 2002. a toimunud üldkoosolekul osalenud kõigil aktsionäridel oli

hääleõigus, sõltus selles, kas hageja väidetud isikul oli sihtemitendi suhtes valitsev mõju.

Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud VTS § 167 kohaselt on valitsev mõju olukord, kus sihtemitent

on kontrollitav äriühing sama seaduse § 10 lg 2 tähenduses, kusjuures hääleõiguse arvestamisel

lähtutakse sama seaduse § 10 lg-s 1 sätestatust. Kontrollitav äriühing on VTS § 10 lg 2 mõttes

äriühing, milles isik omab poolt või rohkem kui poolt aktsiate või osaga esindatud häältest (p 1) või

olles ise äriühingu aktsionär või osanik, omab võimalust nimetada ja tagasi kutsuda äriühingu

nõukogu või juhatuse liikmete enamust (p 2) või olles ise äriühingu aktsionär või osanik, kontrollib

rohkem kui pooli aktsiate või osaga esindatud häältest vastavalt teiste aktsionäride või osanikega

sõlmitud kokkuleppele (p 3).

34. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui O. Kruuda oleks 8. detsembril 2002. a omanud ise, osaluse

kaudu või temaga kooskõlastatult tegutsevate isikute kaudu valitsevat mõju AS-is Kalev, ei oleks

tohtinud lugeda nende isikute hääli üldkoosoleku kvoorumi hulka ja otsuse oleksid saanud vastu võtta

vaid teised aktsionärid. Sellega oleks tagatud aktsionäride kaitse, kellele oli seadusevastaselt

tegemata jäetud ülevõtmispakkumine. Kui O. Kruuda ja temaga kooskõlastatult tegutsevad isikud aga

üldkoosoleku toimumise ajal valitsevat mõju ei omanud, ei saanud nad ka hääletada nii, nagu

valitsevat mõju omades ning ei ole vajalik kaitsta teisi aktsionäre sellega, et jätta nende isikute hääled

kvoorumisse lugemata. Sellisel juhul oleks tegemist olukorraga, kus puudub valitsevat mõju omav

isik ja kõigil aktsionäridel on õigus hääletada.

35. Ringkonnakohus tuvastas, et OÜ Linderin Grupp on O. Kruuda kontrollitav äriühing ja nad on

seetõttu kooskõlastatult tegutsevad isikud. Selle üle pooled enam ei vaidle. Ringkonnakohtu otsuse

järgi on OÜ Linderin Grupp osalus AS-is Kalev 30,4592 %. Ringkonnakohus ei lugenud

O. Kruudaga seotud kooskõlastatult tegutsevaks isikuteks OÜ Nante Holding ja Cassel Grupp OÜ.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et linnakohtu tuvastatud O. Kruuda ja M. Tusovi

seotus ei vasta väärtpaberituru seadusele. Linnakohus leidis, et neid võib pidada koostegutsevateks

isikuteks tulenevalt nende ühistest ning seotud ärihuvidest. Kooskõlastatult tegutsevate isikute mõiste

annab VTS § 168. Kooskõlastatult tegutsevad isikud on väärtpaberituru seaduse tähenduses

kontrolliv äriühing, seda äriühingut kontrolliv isik ja teised selle isiku kontrollitavad äriühingud ning

samuti isikud, kes tegutsevad koos ülevõtmispakkumist tegeva isiku või sihtemitendiga suulise või

kirjaliku kokkuleppe alusel eesmärgiga kas saavutada, säilitada või suurendada valitsevat mõju

sihtemitendi üle või nurjata ülevõtmispakkumine. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et

seadus peab silmas isikute koostegutsemist hääleõiguse teostamisel vastavalt kokkuleppele ja

eesmärgiga saavutada või säilitada valitsev mõju sihtemitendis.

36. Vastavalt TsMS § 147 lg 1 p-le 5 pidi hageja esitama hagis kõik hagi aluseks olevad asjaolu, s.t

esitama sellised asjaolud, mis võimaldavad kokkulepet tuvastada. Kuna hageja ei olnud hagi alusena

esile toonud kokkuleppe olemasolu O. Kruuda, Cassel Grupp OÜ ja OÜ Nante Holding vahel, siis sai

kohus kooskõlastatult tegutsevad isikud tuvastada isikule endale kuuluvate aktsiatega esindatud

häälte ja isiku kontrollitavale äriühingule kuuluvate aktsiate või osaga esindatud häälte kaudu (VTS

§ 10 lg 1 p-d 1 ja 2).

37. Ekslik on hageja seisukoht, et ringkonnakohtu tõlgenduse järgi osutuks valitsev mõju

tuvastamatuks, sest kooskõlastatult tegutsevad isikud võivad tegutseda ka VTS § 168 järgi suulise

kokkuleppe alusel. Vastavalt TsMS § 90 lg-le 1 on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on

seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks

poolte ja teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise,

samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt TsMS § 90 lg-le 2 on tõendiks ka

tunnistaja ütlus.

38. Õige ei ole kassatsioonkaebuse väide, et kui isik on otseselt või kooskõlastatult tegutsevate

isikute kaudu saanud sihtemitendi üle valitseva mõju, millest tuleneb ülevõtmispakkumise tegemise

kohustus kõigi sihtemitendi aktsiate suhtes, kestab valitsev mõju ja ülevõtmispakkumise tegemise

kohustus edasi ka juhul, kui valitseva mõju saanud isik aktsiad võõrandab. Hageja leiab veel, et kuna

aktsiate edasivõõrandamine ei muuda aktsiaid koormavate õiguslike tagajärgede osas midagi, ei oma

tähtsust asjaolu, kas aktsiad omandanud isik ja isik, milles osalus võõrandati ning kes osaluse

omandas, on valitseva mõju omandanud isikuga seotud või kooskõlastatult tegutsevad. Kui lähtuda

hageja tõlgendusest, tooks see kaasa olukorra, kus nn "ülevõtmispakkumisega koormatud" aktsiatega

esindatud hääled kaotaksid aktsiaseltsis hääleõiguse üldse. Kui isikul ei ole enam aktsiate

võõrandamise tõttu sihtemitendis valitsevat mõju, ei saa ta teha ka teistele aktsionäridele

ülevõtmispakkumist. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud O. Kruuda valitsevat mõju oma aktsiate

omandamise otsustamisel, siis puudus ka seadusest tulenev alus hääli üldkoosoleku kvoorumist välja

arvata. Kolleegium on seisukohal, et kohustusliku ülevõtmispakkumise eesmärk on väikeaktsionäride

kaitse olukorras, kus üldkoosoleku toimumise ajal on isikul sihtemitendis valitsev mõju.

39. 1. jaanuarist 2002. a 1. septembrini 2002. a nägi väärtpaberituru seadus ülevõtmispakkumise

tegemise kohustuse rikkumise eest vastutuse ette §-is 256. Alates 1. septembrist 2002. a sätestati

vastutus eraldi 25. peatükis. Ülevõtmispakkumise reeglite või sihtemitendi aktsiate

ülevõtmispakkumist reguleerivate sätete rikkumise eest võidakse VTS § 23720 järgi karistada

rahatrahviga.

40. Asjaolule, et kord valitseva mõju saanud isik tegutseb pahatahtlikult, võõrandades enne

üldkoosoleku toimumist aktsiad, ei ole hageja esimese astme kohtus tuginenud ja seetõttu tuleb see

jätta tähelepanuta.

41. Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 330 lg-t 4. Hageja ei ole kassatsioonkaebuses märkinud,

millised hageja esitatud tõendid on ringkonnakohus jätnud hindamata.

42. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja soovib kassatsiooniastmes kantud

kohtukulude hüvitamist, siis nõutakse kostja õigusabikulud hagejalt sisse.

J. Luik, P. Jerofejev, L. Laarmaa