3-3-1-62-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-62-04

Määruse kuupäev

28. oktoober 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

AS Desintegraator kaebus Vabariigi Valitsuse ja

Majandusministeeriumi toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2004. a määrus haldusasjas

nr 2-3/121/04

Menetluse alus Riigikohtus

AS Desintegraator erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS Desintegraator erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/121/04.

Määrata AS Desintegraator poolt Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2003. a otsuse haldusasjas

nr 3-55/2003 peale apellatsioonkaebuse esitamisel makstava riigilõivu suuruseks 10 krooni.

Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Desintegraator esitas 20. detsembril 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Eesti

Vabariigilt õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt tekitati kahju

õiglase hüvitise maksmisest keeldumisega Tallinnas Vindi tn 8 ja Pinna tn 19 sundvõõrandamise eest.

Kaebuse täpsustamise järel jäi nõutava hüvitise suuruseks 37 692 515 krooni ja 16 senti. Kaebuse

esitaja tasus riigilõivu 10 krooni.

Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-55/2003 mõisteti Eesti Vabariigilt

(Vabariigi Valitsuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) AS-i Desintegraator

kasuks välja 3 415 312 krooni suurune hüvitis. Ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata.

2. AS Desintegraator esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles kaebuse rahuldamist täies ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus AS Desintegraator riigilõivu 10 krooni, tuginedes

Riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg-le 9 ja TsMS § 47 lg 4 esimesele lausele. AS Desintegraator leidis,

et riigilõivu apellatsioonkaebuse pealt tuleb tasuda lähtudes sellest, kui palju tuleks tasuda hagi või

avalduse esitamisel esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuses leiti samuti, et tegemist on

sooritamata toimingu sooritamiseks kohustamise kaebusega.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-3/121/04 kohustati AS-i

Desintegraator tasuma Tallinna Halduskohtu otsuse vaidlustamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel

1 028 306 krooni suurune riigilõiv. Määruses märgiti, et käesoleva kaebuse halduskohtule esitamise

ajal tuli selle pealt tasuda riigilõivu 10 krooni. Puudus regulatsioon, mille kohaselt halduskohtule

esitatud varalise nõude puhul tulnuks riigilõivu tasuda muus suuruses. Apellatsioonkaebuse esitamise

ajaks oli Riigilõivuseadust 1. jaanuaril 2002 muudetud. Ringkonnakohus leidis, et käesolevas asjas

tuli apellandil RLS § 37 lg-te 91 ja 15 kohaselt tasuda riigilõivu 3% apellatsioonkaebuses

vaidlustatud summast (34 277 203 krooni) lähtudes. Teistsugust seisukohta ei tingi ka asjaolu, et

kaebus esitati halduskohtule ajal, mil riigilõivu suurus määrati kindlaks teisiti ning ei kehtinud veel

RLS § 37 lg 91. Riigilõivuseaduse muudatustest ei nähtu seadusandja tahet kohelda protsessiosalisi

juba menetluses olevates haldusasjades soodsamalt võrreldes isikutega, kes pöördusid kohtusse pärast

1. jaanuari 2002. Halduskohtule esitatud kaebuse tegelik sisu, põhjendused ja eesmärk ei ole ilmses

vastuolus selle formuleeringuga kahju hüvitamise nõudena HKMS ja RLS § 37 lg 91 mõttes.

4. AS Desintegraator esitas taotluse täiendava riigilõivu tasumisest vabastamiseks või tasumise

tähtaja pikendamiseks. Taotluses leiti, et täiendava riigilõivu nõudmine on vastuolus õiguspärase

ootuse põhimõttega, apellandil oli mõistlik ootus, et kogu asja edaspidise menetluse kestel kehtib

tema kaebuse suhtes riigilõivu 10-kroonine üldmäär. Ringkonnakohus ei ole määruses isegi kindlalt

väitnud, et tingimata on tegemist kahju hüvitamise nõudega HKMS § 6 lg 3 p 2 alusel, kuna möönab,

et "millisel alusel ja millist liiki nõudena esitatud kaebust käsitada tuleks, lahendatakse lõplikult asja

sisulise läbivaatamise käigus". Samuti viitas apellant Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2004. a

määruse p-le 19 tsiviilasjas nr 3-2-1-59-04, kus võeti käesoleva haldusasjaga analoogilises tsiviilasjas

seisukoht, et tegemist pole kahju tekitamise juhtumiga, vaid vara sundvõõrandamisest tekkiva

hüvitamiskohustuse täitmata jätmisega. Juhuks, kui ringkonnakohus otsustab apellandi riigilõivu

tasumisest vabastada vaid osaliselt või keeldub sellest vabastamisest, paluti taotluses riigilõivu

tasumise tähtaja pikendamist.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-3/121/04 jäeti AS-i

Desintegraator taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning kohustati AS-i

Desintegraator tasuma riigilõivu 1 028 306 krooni. Määruses leiti, et viited õiguspärase ootuse

põhimõtte rikkumisele on asjakohatud. Kaebuse esitajale ei pea halduskohtu otsuse vaidlustamine

ringkonnakohtus olema tagatud samadel tingimustel, mis kehtivad kaebuse esitamisel halduskohtule.

Kohtuvaidluse algatamine halduskohtus ei tingi kaebuse esitaja poolt ringkonnakohtusse pöördumist.

Apellatsioonkaebuse esitamine on eraldiseisev otsustus kaebeõiguse kasutamise üle. Kaebuse,

sealhulgas taotluse esemeks oleva rahasumma suuruse põhjendamisel on kasutatud kahju hüvitamise

juhtumile omaseid argumente. Ringkonnakohtu seisukoht apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda

tuleva riigilõivu määra suhtes on sedavõrd kindel, kui see on antud menetlusstaadiumis võimalik.

Riigikohtu viidatud määrusega anti tsiviilasi lahendamiseks Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi

vahelisele erikogule. Selles määruses avaldatud seisukohti ei saa võtta Riigikohtu lõplike

seisukohtadena asjas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. AS Desintegraator esitas erikaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni

2004. a määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada AS-i Desintegraator taotlus riigilõivust

vabastamiseks summas 1 028 306 krooni. Erikaebuse kohaselt on ringkonnakohus tähelepanuta

jätnud sama asja sisuliselt läbi vaadanud Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2003. a otsuses väljendatud

seisukoha, mille järgi AS-i Desintegraator esitatud kaebus kujutab endast kohustamiskaebust

sundvõõrandatud vara eest õiglase hüvitise maksmiseks ning tegemist ei ole kahju hüvitamise

nõudega. Halduskohtu seisukohta on jaganud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma määruses. Ehkki

selle määrusega anti asi lahendamiseks Riigikohtu erikogule, on tegemist arvestatava ning olulise

Riigikohtu poolt avaldatud seisukohaga, mis kassaatori arvates on õige. Ülisuure riigilõivu tasumise

nõudmine olukorras, kus asja sisuliselt läbi vaadanud kohus ning Riigikohtu tsiviilkolleegium on

asunud seisukohale, et tegemist on kohustamiskaebusega, mille puhul on riigilõiv 10 krooni, rikub

AS-i Desintegraator põhiõigust kohtusse pöördumisele. AS-i Desintegraator vabastamine riigilõivu

tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel ei välista riigilõivu hilisemat sissenõudmist (HKMS § 95,

TsMS § 64).

7. Vabariigi Valitsuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjalikus vastuses

erikaebusele palutakse jätta erikaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Vastuses

leitakse, et AS Desintegraator ei saa apellatsioonkaebuses muuta kaebuse eset ja asuda seisukohale, et

kaebuse esemeks on taotlus ettekirjutuse tegemiseks ehk kohustamisnõue, kui kohtusse pöörduti

õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Erikaebuse esitaja on jätnud

vaidlustamata Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2004. a määruse, mistõttu ei ole käesolevas asjas

vaidluse esemeks küsimus, kas tasumisele kuuluv riigilõiv on õigesti määratud, vaid üksnes küsimus,

kas esines või ei esinenud aluseid AS-i Desintegraator vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Puuduvad

HKMS §-s 91 sätestatud alused riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kahju hüvitamise kaebus ja

hüvitise väljamaksmiseks kohustamise kaebus on mõlemad kohustamiskaebused ning lähtuda tuleb

lõivustamisel vaidlustatavast ehk väljanõutavast summast. Puudub loogiline põhjus erinevalt

lõivustada raha väljamaksmiseks kohustamise kaebust ja kahju hüvitise väljamõistmise kaebust.

Kuna riigilõivu hüvitamise küsimus on ammendavalt reguleeritud HKMS-is, ei kuulu kohaldamisele

erikaebuse esitaja viidatud TsMS § 64.

8. Riigikohtu halduskolleegiumi 30. augusti 2004. a määrusega peatati Tallinna Ringkonnakohtu

18. juuni 2004. a määruse haldusasjas nr 2-3/121/04 täitmine kuni AS-i Desintegraator poolt

nimetatud määruse peale esitatud erikaebuse kohta tehtava Riigikohtu lahendi jõustumiseni.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. AS Desintegraator esitas kaebuse halduskohtusse 20. detsembril 2001. Sel ajal kehtinud RLS § 37

lg 9 kohaselt tuli riigiasutuse või ametiisiku õigusvastase tegevuse peale kaebuse esitamisel tasuda

riigilõivu 10 krooni. Teistsugused riigilõivumäärad olid ette nähtud vaid maksude ning mõnede teiste

valdkondadega seotud kaebuste puhul (RLS § 37 lg-d 10-12 ja 18).

1. jaanuaril 2002 jõustus RLS § 37 lg 91, mis nägi ette, et kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise

teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist

taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse.

10. Nimetatud sättega täiendati Riigilõivuseadust 1. jaanuaril 2002 jõustunud Riigivastutuse seaduse

§-ga 29. Riigivastutuse seaduse lõppsätted ei reguleerinud selgesõnaliselt, kuidas toimub

pooleliolevates kohtuasjades riigilõivu tasumine edasikaebamise korral. Kuid RVS § 31 pealkirjaga

"Seaduse rakendamine" sisaldas lõiget 1 järgmise sõnastusega: "Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud

kahju hüvitamiseks või alusetult saadud raha või asja tagastamiseks enne käesoleva seaduse

jõustumist esitatud kaebuse või hagi läbivaatamisel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist

kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid."

Kuna muud rakendussätted RLS § 37 lg 91 kohta puuduvad, tuleb Riigikohtu halduskolleegiumi

arvates kohaldada RVS § 31 lg-t 1 ka riigilõivu tasumisele sellise apellatsioonkaebuse esitamisel,

mille puhul esialgne kaebus oli esitatud enne 1. jaanuari 2002. Sama sätte abil tuleb tõlgendada ka

RLS § 37 lg-t 14, mille kohaselt tasutakse kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

samas ulatuses, kui tasutaks avalduse esitamisel esimese astme kohtule. Kuna AS Desintegraator pidi

kaebuse esitamisel tasuma riigilõivu 10 krooni, siis pidi RVS § 31 lg-st 1 tulenevalt olema sama suur

ka apellatsioonkaebuselt tasutav riigilõiv.

11. Eeltoodud põhjusel tuleb AS-i Desintegraator erikaebus rahuldada. Riigikohus tühistab Tallinna

Ringkonnakohtu 18. juuni 2004. a määruse haldusasjas nr 2-3/121/04 ja määrab riigilõivu suuruseks

AS-i Desintegraator apellatsioonkaebuse esitamisel Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2003. a otsuse

peale 10 krooni.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld