3-2-1-101-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-101-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. oktoober 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS Estravel hagi ALG Liisingu AS ja Urmas Sui vastu

1 miljoni krooni suuruse nõude tunnustamiseks

pankrotimenetluses.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. aprilli 2004. a

otsus asjas nr 2-2/205/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ALG Liisingu AS ja Urmas Sui kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

13. september 2004

Istungil osalenud isikud

ALG Liisingu AS esindaja vandeadvokaat Madis Kiisa ja AS

Estravel esindaja vandeadvokaat Ain Alvin

Resolutsioon

Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2004. a

otsus ja kassatsioonkaebused rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 16. septembril 2002. a välja füüsilise isiku Elle Reimanni pankroti.

Pankrotiteade avaldati 26. septembril 2002. a Ametlikes Teadaannetes. AS Estravel esitas

pankrotihaldurile 26. novembril 2002. a 1 miljoni krooni suuruse nõudeavalduse. 4. veebruari 2003. a

nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid AS Estravel nõudele vastu võlausaldajad ALG Liisingu AS ja

Urmas Sui. AS Estravel nõue summas 1 miljon krooni jäi täies ulatuses tunnustamata. Nõue tugineb

asjaolule, et AS Estravel pangasüsteemide operaator Urve Vares andis Elle Reimannile üle AS

Estravel kassast riisutud sularaha. 30. aprilli 2003. a otsusega tunnistas Tallinna Linnakohus

kriminaalasjas lihtmenetluse korras U. Varese süüdi KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ja E. Reimanni KrK

§ 203 lg 3 järgi selles, et U. Vares riisus ametiseisundit ära kasutades AS Estravel peakassast

1 663 871 krooni 80 senti sularaha ja andis sularaha üle äriplaanide teostamiseks E. Reimannile.

E. Reimann teadvalt omandas kuritegelikul teel saadud vara. Sama kohtuotsusega rahuldati AS

Estravel tsiviilhagi U. Varese vastu 1 418 871 krooni 80 sendi ulatuses.

2. AS Estravel esitas pankrotiseaduse (PankrS) § 74 lg 1 alusel Tallinna Linnakohtule hagi 1 miljoni

krooni nõude tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt on E. Reimann (pankrotis) andnud hagejale

30. augustil 2002. a kirjaliku võlatunnistuse VÕS § 30 tähenduses, milles ta tunnistab oma võlga

AS Estravel ees 1 miljoni krooni ulatuses ja kohustub selle rahasumma tagastama vastavalt

maksegraafikule. E. Reimanni pankroti väljakuulutamisega on PankrS § 21 lg 1 alusel võla

maksetähtaeg saabunud.

3. Kostja ALG Liisingu AS vaidles hagile vastu. E. Reimann võttis AS Estravel kassast võetud raha

vastu E-Catering OÜ esindaja ning ainuosanikuna viimatinimetatud äriühingu kohustuste katteks.

Füüsilise isiku pankrotis ei ole võimalik tunnustada AS Estravel nõuet E-Catering OÜ vastu.

Pankrotivõlgniku omakäeliselt koostatud võlausaldajate nimekirjas ei ole hagejat võlausaldajana

nimetatud. 30. augusti 2002. a võlatunnistus on PankrS § 12 lg 3 alusel tühine, kuna

pankrotimenetluse algatamise määrusega 12. aprillist 2002. a keelas maakohus võlgnikul ilma ajutise

pankrotihalduri nõusolekuta vara võõrandada. Varalise kohustuse võtmine on käsitatav vara

võõrandamisena, mis kahjustab teiste võlausaldajate huve.

4. Kostja U. Sui vaidles hagile vastu. Hageja nõue E. Reimanni pankrotimenetluses ei ole selge ega

põhjendatud. E. Reimann sai raha U. Vareselt E-Catering OÜ juhatajana endale kuuluva osaühingu

nimel ja osaühingu võlgade likvideerimiseks. Äriseadustiku (ÄS) § 135 lg 2 alusel ei vastuta osanik

isiklikult osaühingu kohustuste eest. Hageja kasuks on U. Vareselt väljamõistetud 1 418 871 krooni ja

sama nõude rahuldamine E. Reimanni pankrotimenetluses viiks hageja alusetu rikastumiseni.

5. Tallinna Linnakohus jättis 20. novembri 2003. a otsusega AS Estravel hagi rahuldamata. Hageja

tugineb nõudes sellele, et pankrotivõlgnik E. Reimann on allkirjastanud 30. augustil 2002. a

võlatunnistuse AS Estravel ees summas 1 miljon krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 järgi on

võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev

kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Võlatunnistuses kohustub E. Reimann

tagastama hagejale kuni 1 miljon krooni vastavalt maksegraafikule. Linnakohus asus seisukohale, et

tulenevalt VÕS § 9 lg-st 1 ei ole hageja ja E. Reimanni vahel lepingut sõlmitud, kuna lepingupooled

ei saavutanud kokkulepet võlatunnistuse kõige olulisemas tingimuses " võlakohustuse suuruse osas.

Kokkuleppe saavutamata jätmist tõendab asjaolu, et E. Reimanni pankrotimenetluses

võlgniku 7. oktoobril 2002. a omakäeliselt koostatud vara ja võlgade nimekirjas ei ole võlga AS-le

Estravel. Seetõttu ei tekkinud võlatunnistusest E. Reimannile maksmiskohustust ning hageja nõuet

E. Reimanni pankrotimenetluses ei tunnustata.

Seoses kostja ALG Liisingu AS vastuväitega märkis linnakohus siiski, et varalise kohustuse võtmine

pankrotivõlgniku poolt ei ole samastatav vara võõrandamisega PankrS § 12 lg 3 mõttes.

6. Apellatsioonkaebuse esitas AS Estravel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 8. aprilli 2004. a otsusega Tallinna Linnakohtu otsuse ja tegi

asjas uue otsuse, millega tunnustas E. Reimanni pankrotimenetluses AS Estravel nõuet summas

1 miljon krooni PankrS § 86 lg 1 p-s 5 sätestatud rahuldamisjärgus.

Ringkonnakohus ei kontrollinud linnakohtu järeldust, et raha anti E. Reimannile, mitte aga E-

Cateringile, kuna pooled ei ole seda vaidlustanud.

8. Hageja leidis, et 30. augustil 2002. a E. Reimanni allakirjutatud dokument pealkirjaga

"Laenuleping" on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse

kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse

kohustuse olemasolu. Võlatunnistuse tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-st 29. Seega tuleb lähtuda

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise

asjaolusid, lepingu olemust ja eesmärki ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu

sõlmimist.

9. Linnakohus tuvastas, et võlakohustuse järgi oli kreeditor hageja mitte U. Vares ja seda järeldust ei

ole pooled apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Tõlgendades võlatunnistuses võla suurust sõna-

sõnalt, ei ole täpne summa määratletav ja tegemist on VÕS §-s 26 sätestatud lahtise tingimusega,

mida pidi täpsustatama maksegraafikuga. Maksegraafikut pooled sõlminud ei ole. 16. septembril

2002. a kuulutati välja E. Reimanni pankrot ja pärast seda ei olnud tal enam õigust võtta endale

varalisi kohustusi ja ta ei saanud seega sõlmida ka maksegraafikut. Võla suuruse kindlaksmääramisel

on oluline, et 30. augustiks 2002. a ei olnud hageja vara riisumise kohta algatatud kriminaalasjas

kohtuotsust tehtud. Kohtuotsusega selgus nõude summa, mis tegelikult ületas laenulepingus kirja

pandut. VÕS § 29 lg 8 kohaselt eelistatakse lepingutingimuste tõlgendamisel tõlgendust, mille

kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv. Kuna kriminaalasjas tuvastati, et võlgnik sai

U. Varese vahendusel rohkem raha kui laenulepingus märgitud, siis võlatunnistuses kirjapandud

lepingu oluline tingimus tuleb lugeda sõlmituks selliselt, et E. Reimann võlgneb hagejale mitte enam

kui üks miljon krooni. Seega on võlakohustuse lahtine tingimus määratletav ja leping oli sõlmitud.

See, et pooled ei leppinud kokku maksegraafikus, ei muuda eelnevat järeldust, sest võlasumma on

kindlaksmääratav teiste tõenditega ja poolte käitumisega enne ja pärast võlatunnistuse allakirjutamist.

10. Ebaõige on kostja U. Sui väide, et nõude tunnustamisel rikastuks hageja alusetult, kuna kahju on

juba U. Vareselt välja mõistetud. Nõude rahuldamisel tuleb sellega arvestada ja juhul, kui üks

võlgnikest tasub hagejale võla, siis teiselt isikult ei saa hageja enam sama võlga nõuda.

11. Hageja esitatud nõue E. Reimanni pankrotimenetluses on põhjendatud ja seda tuleb tunnustada

summas 1 miljon krooni PankrS § 86 lg 1 p-s 5 sätestatud rahuldamisjärgus. Ringkonnakohus mõistis

hageja kasuks välja kohtukulud kummaltki kostjalt summas 7 691 krooni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Kassatsioonkaebused esitasid kostjad U. Sui ja ALG Liisingu AS.

13. Kostja U. Sui palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on rikkunud protsessiõiguse

norme ja valesti kohaldanud materiaalõiguse norme.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 94 lg 3 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kriminaal-

või haldusõigusrikkumise asjas teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale kohtule kohustuslik

üksnes küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik. Ringkonnakohus juhindus

võlatunnistuses märgitud rahasumma suuruse määratlemisel kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest.

Otsusest ei nähtu, et E. Reimannile üle antud rahasumma suurus oleks tõendatud muude tõenditega

või et kohus oleks üle antud rahasumma suuruse tuvastamisel juhindunud muudest tõenditest. Kostja

leiab, et jõustunud otsus kriminaalasjas ei vabasta AS Estravel võlatunnistuse alusel tekkinud võla

täpse suuruse tõendamise kohustusest.

15. Ringkonnakohus ei ole vastanud kostja väitele vastuses apellatsioonkaebusele, et kriminaalasjas

tehtud otsus ei vabasta TsMS § 94 lg-st 3 tulenevalt AS Estravel tõendamiskohustusest.

16. Kostja arvates ei nähtu ringkonnakohtu otsusest, millised on need tuvastatud asjaolud, millele

kohus on oma järeldused rajanud. Kohus on teinud järelduse, et E. Reimanni koostatud dokument on

võlatunnistus, kuid otsusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud asjaolud, mis sellisele seisukohale

asuda lubaksid.

17. Kostja leiab, et 30. augustil 2002. a E. Reimanni poolt AS-le Estravel väljastatud dokument ei ole

võlatunnistus. Selles dokumendis puudub AS-i Estravel tahteavaldus, mistõttu on tegemist ühepoolse

tehinguga. Materjalidest tulenevalt on antud juhul tegemist võlatunnistusega, millega tunnistatakse

kohustuse olemasolu. Seega on võlatunnistuse kehtivuse üle otsustamisel vaja tuvastada, kas

kohustus, mille olemasolu tunnistati, on üldse olemas. Ringkonnakohus ei ole oma otsuses võtnud

seisukohta selles, missuguse ja millisel alusel tekkinud kohustuse olemasolu tunnistati.

18. Hageja AS Estravel vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. TsMS § 90 lg 1 kohaselt on tõendiks

tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses

sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad

asjaolud. Kriminaalasjas tuvastati, et riisutud raha summas 1 663 871 krooni omastas E. Reimann.

Puudub igasugune põhjendus, miks tsiviilkohus ei ole õigustatud kohtu poolt tuvastatud tegu

arvestama koosmõjus teiste tõenditega võlgniku tahte väljaselgitamisel tsiviilmenetluses.

Ringkonnakohus võttis summa suuruse kindlaks tegemisel arvesse tõendina kriminaalasjas tehtud

lahendist saadud teavet koos muude asjas esitatud tõenditega.

19. Võlatunnistus on oma olemuselt ühepoolne kirjalik kohustuse olemasolu tunnistus teise isiku ees.

VÕS § 11 lg 4 kohaselt võib seaduses sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui

lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Võla olemasolu

tunnistamiseks ei ole vaja kahe isiku allkirja.

20. Kohtul ei ole kohustust vastata kõigile apellatsioonkaebuse vastuse põhjendustele.

21. Kostja ALG Liisingu AS palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist ilma asja alama astme kohtule läbivaatamiseks saatmata.

22. Kuna võlatunnistusel puudub AS Estravel tahteavaldus, siis ei ole see võlatunnistus VÕS § 30

mõttes. Seadusandja tahe oli seada võlatunnistuse kehtivus sõltuvusse kahe või enama isiku

tahteavaldusest ja ta sõnastas võlatunnistuse mitmepoolse tehinguna ehk lepinguna. Hageja tahe

vaidlusaluses dokumendis puudub, mistõttu ei ole võimalik sisuliselt hinnata ka lepingupoolte ühist

tegelikku tahet VÕS § 29 mõttes ühise tegeliku tahte puudumise tõttu.

23. Vaidlusaluses võlatunnistuses ei ole saavutatud kokkulepet võlatunnistuse kõige olulisemas

tingimuses " võlgnetavas summas. Isegi kui võlakohustuse täpne suurus oleks lahtine tingimus

VÕS § 26 mõttes, siis oleks lepingupool pidanud nõudma, et lahtise tingimuse määraks kohus. AS

Estravel sellist nõuet ei esitanud.

24. Ringkonnakohus rikkus oluliselt TsMS § 91 lg-t 1 ja § 94 lg-t 3 kui vabastas hageja võlasumma

täpse suuruse tõendamise kohustusest. Asjaolu, et E. Reimann väitis kriminaalasjas, et ta on saanud

enam kui 1 miljon krooni U. Vareselt, ei kinnita E. Reimanni tahet tasuda 1 miljon krooni AS-le

Estravel 30. augustil 2002. a allkirjastatud ühepoolse ja ebamäärase tahteavalduse alusel. Nõuet, mis

ei ole üheselt selge, ei ole võimalik pankrotimenetluses tunnustada.

25. Hageja AS Estravel vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Võlatunnistus on olemuselt ühepoolne

kirjalik kohustuse olemasolu tunnistus teise isiku ees, seega ei pea sellest otseselt nähtuma teise isiku

ehk võlausaldaja kirjalikus vormis väljendatud tahe.

Võlaõigusseaduse § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu sõlmimise

asjaolusid, sealhulgas lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust

ja eesmärki. AS Estravel tegelik tahe nähtub kasvõi asjaolust, et ta esitas kohtusse hagi

pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks. VÕS § 27 lg 1 kohaselt on leping kehtiv ka siis, kui

lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste määramiseks olulises tingimuses.

Kohus saab määrata lepingu lahtise tingimuse vaid juhul, kui lepingupooled ei jõua tingimuses

kokkuleppele. Lepingupooltel ei ole vaidlust võlatunnistuses kokkulepitu üle.

26. Kolleegiumi istungil jäid ALG Liisingu AS esindaja ja AS Estravel esindaja varem esitatud

seisukohtade juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

27. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuste väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks.

28. Esmalt käsitleb kolleegium võlatunnistuse olemust. VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistus leping,

millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega

tunnistatakse kohustuse olemasolu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab kohustatud isiku antud

võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nendest sätetest tuleneb,

et võlatunnistus on kohustatud poole kirjalikult esitatud tunnistus võla olemasolust. Kolleegium ei

nõustu kostjatega selles, et kuna VÕS § 30 lg 1 on kirjas, et võlatunnistus on leping, peab see

sisaldama ka õigustatud poole tahteavaldust. Kohustatud isiku poolt kirjalikult võla tunnistamine,

millega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, ei nõua õigustatud

isiku samas võlatunnistuses väljendatud kirjalikku nõusolekut. Võla olemasolu tunnistamiseks ei ole

vaja kahe isiku allkirjaga lepingudokumenti. Seda kinnitab ka VÕS § 30 lg 2, mille kohaselt

kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis. Õigustatud poole nõusolek

võlatunnistuses sisalduvaga võib seisneda nõude esitamises kohustatud poole vastu, nagu hageja seda

tegi. Seega on ringkonnakohus õigesti leidnud, et 30. augustil 2002. a E. Reimanni poolt AS-le

Estravel väljastatud dokument on võlatunnistus. Kolleegium märgib, et lepingu ühepoolset

allakirjutamist võimaldab ka VÕS § 11 lg 4. Selle sätte teise lause kohaselt võib seaduses sätestada,

et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes

kohustatud lepingupool.

29. Kolleegium ei nõustu kostja U. Sui väitega, et võlatunnistuse kehtivuse üle otsustamisel on vaja

tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, on tegelikult olemas. VÕS §-is 30 sätestatud

võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja.

Isegi juhul, kui võlatunnistusega tunnistatakse näiteks tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu

võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Seetõttu ei ole vaja

võlatunnistuse olemasolu korral tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult

olemas. Küll aga on võlatunnistuse järgi kohustatud isikul võimalik hagi korras VÕS § 1028 lg 1 ja

1032 lg 1 järgi võlausaldajalt nõuda viimasele võlatunnistusega antud õiguse tagasiandmist juhul, kui

võlatunnistusega tunnistatud kohustust tegelikult ei ole.

30. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 90 lg 1 järgi on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on

seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks

poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise,

samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kriminaalasjas tuvastati, et AS-st Estravel

riisutud raha summas 1 663 871 krooni omastas E. Reimann. Tsiviilkohus on õigustatud kohtu poolt

tuvastatud tegu arvestama koosmõjus teiste tõenditega võlgniku tahte väljaselgitamisel

tsiviilkohtumenetluses. Ebaõige on U. Sui väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 94 lg-t 3.

TsMS § 94 lg 3 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kriminaal- või haldusõigusrikkumise asjas teo

tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale kohtule kohustuslik üksnes küsimuses, kas tegu leidis

aset ja kas teo pani toime see isik. Ringkonnakohus ei ole võlatunnistuses rahasumma määramisel

juhindunud kriminaalmenetluses tehtud otsusest. Ringkonnakohus hindas nimetatud kohtuotsust

koosmõjus teiste tõenditega.

31. Kolleegium ei nõustu ka kostja ALG Liisingu AS väitega, et kohus on, rikkudes TsMS § 91 lg-t 1

ja § 94 lg-t 3, vabastanud hageja võlasumma täpse suuruse tõendamise kohustusest. VÕS § 26 lg 5

kohaselt, kui lahtiseks on jäetud tingimus, mille sisuks on ühe lepingupoole kohustuse täitmise ulatus,

on tingimuse määramise õigus teisel lepingupoolel, kui poolte kokkuleppest või lepingu olemusest ei

tulene teisiti. Kuna summa osas oli tegemist lahtise tingimusega, siis oli õigustatud isikul õigus

määrata kohustatud isiku kohustuse täitmise ulatus. Õigustatud pool määras summa

kindlaks 26. novembri 2002. a nõudeavalduses E. Reimanni pankrotimenetluses. Õige on

ringkonnakohtu seisukoht, et võlasumma on kindlaks määratav teiste tõenditega ja poolte

käitumisega enne ja pärast võlatunnistuse allakirjutamist.

A. Kull, P. Jerofejev, L. Laarmaa