Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-70-04 ECLI:EE:RK:2004:3.1.1.70.04.316 AI generated

3-1-1-70-04 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-70-04
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

E. K. karistati kohtuvälise menetleja 12. detsembri 2003. a otsusega HÕS § 141 lg 3 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut (7500 krooni) selle eest, et ta ajavahemikul 6. jaanuarist kuni 3. juunini 2002. a vormistas

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-70-04 · Riigikohus: Riigikohtu istungil toetas Maksu- ja Tolliameti esindaja J. Jõgi kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. E.

Keywords

AI generated
revocatory avoidance action consumer credit revocation disputed claim reimbursement obligation renewal of authorization justified insurer position
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-70-04

Otsuse kuupäev

19. oktoober 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott

Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

E. K. väärteoasi HÕS § 141 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 17. veebruari 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-2562/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

14. september 2004

Istungil osalenud isikud

Maksu- ja Tolliameti esindaja Jaanus Jõgi

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 17. veebruari 2004. a otsus E. K. väärteoasjas HÕS § 141 lg 3 järgi

ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E. K. karistati kohtuvälise menetleja 12. detsembri 2003. a otsusega HÕS § 141 lg 3 alusel rahatrahviga

125 trahviühikut (7500 krooni) selle eest, et ta ajavahemikul 6. jaanuarist kuni 3. juunini 2002. a vormistas

tollimaakleri AS Renewo volitatud esindajana kauba saaja - AS Anttila eest üheksa IM4 deklaratsiooni,

deklareerides imporditava kauba (Eestisse tasuta jagamiseks toodud kaubakataloogid) käibemaksuvabana.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani E. K. teo toime ettevaatamatusest. Nimelt lähtus E. K.

rahandusministri 29. detsembri 1999. a määrusega nr 117 kinnitatud korra p-st 6, teadmata,

et 18. detsembri 2001. a määruse nr 126 kohaselt ei vabastata alates 1. jaanuarist 2002. a enam kõiki Eestisse

tasuta jagamiseks saadetavaid katalooge ja muid reklaamitrükiseid käibemaksust, vaid käibemaksuvabastus

sõltub kõnealuse kauba kogusest. Seetõttu ei laienenud käibemaksuvabastus alates 1. jaanuarist 2002. a ka

AS Renewo volitatud esindaja poolt deklareeritud kaubakataloogidele.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Kersti Kägi, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

Kaebuses leiti, et tolliseadusest tulenev maksuvõlg tekib juriidilisest isikust tollimaakleril - AS-l Renewo,

mitte aga tema füüsilisest isikust esindajal. Väärteoasja sisuks on kaebuse kohaselt käibemaksusumma riigile

laekumata jäämine. See ei ole mitte füüsilise isiku, vaid juriidilise isiku poolt toimepandud õigusrikkumine.

Veel leiti kaebuses, et HÕS § 141 lg 3 eeldab füüsilise isiku poolt enda nimelt valeandmete esitamist ja

väärteomenetlus tuleb VTMS § 30 alusel lõpetada, sest tollivõlg tasuti enne kohtuvälise menetleja otsuse

tegemist.

3. Tallinna Linnakohtu 17. veebruari 2004. a otsusega kaebus rahuldati ja kohtuvälise menetleja otsus

tühistati.

Kohtuotsuse kohaselt esitati valed kaubadeklaratsioonid käibemaksuvõlgnikust AS Renewo nimelt. E. K. aga

tegutses AS Renewo töötajana ega saanud neid valedeklaratsioone enda nimel esitada ning seetõttu puudub

ka alus tema karistamiseks HÕS § 141 lg 3 järgi. Kuna deklaratsioonis esitas valeandmeid juriidiline isik,

alustati kohtuotsuse kohaselt väärteomenetlust vale isiku suhtes.

4. Kohtuotsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Maksu- ja Tolliamet, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja

kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaator leiab, et HÕS § 141 lg-s 3 kirjeldatud teo saab toime

panna füüsiline isik, kes esitab deklaratsiooni kellegi teise nimel. Käsitletaval juhul ei esitatud valeandmeid

juriidilise isiku juhatuse liikme poolt juriidilise isiku huvides, mistõttu KarS § 14 lg-s 1 sätestatud eelduste

puudumisel poleks saanud võtta vastutusele juriidilist isikut. Samuti märgib kassaator, et menetletava väärteo

õigusliku kvalifikatsiooni õigsuses kahtlemisel oleks kohus saanud ise kvalifitseerida teo ümber

Tolliseadustiku § 2835 lg 1 järgi.

5. Esitatud vastulauses palutakse jätta Tallinna Linnakohtu otsus muutmata. Seejuures korratakse seisukohta,

et kõnealuse rikkumise sai toime panna ainult maksukohustuslasest füüsiline isik. Lisaks leitakse, et otsuse

teinud menetlejal ei olnud HÕS § 141 lg 3 kohaldamise õigust.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis andis väärteoasja 22. juuni 2004. a määrusega

VTMS § 167 alusel läbi vaatamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogule kohtuotsuse tegemisel

tekkinud põhimõttelist laadi eriarvamuste tõttu.

7. Riigikohtu istungil toetas Maksu- ja Tolliameti esindaja J. Jõgi kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. E.

K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi K. Kägi taotles 22. juunil 2004. a toimunud Riigikohtu istungil

kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist märkides, et käsitletaval juhul ei olnud õiguserikkujaks mitte E. K.

vaid AS Renewo.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et nii teo toimepanemise ajal kehtinud HÕS

§ 141 lg-s 3 ettenähtud haldusõiguserikkumise kui ka käesoleval ajal kehtiva MKS § 152 lg-s 1 ettenähtud

väärteo objektiivne koosseis ei eelda erisubjektina maksukohuslast, vaid näeb ette vastutuse maksuhaldurile

valeinformatsiooni või võltsitud dokumentide või deklaratsioonis valeandmete esitamise eest mistahes isiku

poolt, kes on õiguslikult kohustatud deklaratsioone esitama. Selline kohustus ei pea tulenema mitte üksnes

maksuõiguslikust suhtest Maksu- ja Tolliametiga vaid ka muudest õigussuhetest maksukohustuslasega.

9. Kassatsioonkaebuses osutatakse ka linnakohtu ekslikule seisukohale, nagu oleks käsitletaval juhul tulnud

väärteo toimepanemises süüdi tunnistada hoopis juriidiline isik - AS Renewo. Kassaator märgib

põhjendatult, et kuna deklaratsioonides ei esitanud valeandmeid mitte tema organ või juhtivtöötaja vaid

aktsiaseltsi volitatud esindaja, siis - kooskõlas KarS § 14 lg-s 1 sätestatuga - puudus alus juriidilise isiku

karistusõiguslikuks vastutuseks (vt siinjuures ka Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-82-04).

10. Riigikohtu kriminaalkolleegiumil puudub aga õiguslik alus rahuldada kassaatori taotlust selles osas, mille

sisuks on linnakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamine ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamine.

Vastavalt VTMS § 174 p-le 6 võib Riigikohus tühistada maa- või linnakohtu otsuse ja jõustada kohtuvälise

menetleja otsuse üksnes süüdlase olukorda raskendamata. Käesoleval juhul aga tähendaks kohtuvälise

menetleja otsuse jõustamine linnakohtu otsusega võrreldes süüdlase olukorra raskendamist.

11. Kooskõlas eelmärgituga ja lähtudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 1 rahuldab Riigikohtu

kriminaalkolleegium kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistab Tallinna Linnakohtu 17. veebruari 2004. a otsuse

Ene K.i väärteoasjas HÕS § 141 lg 3 järgi ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher