3-1-1-70-04 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedE. K. karistati kohtuvälise menetleja 12. detsembri 2003. a otsusega HÕS § 141 lg 3 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut (7500 krooni) selle eest, et ta ajavahemikul 6. jaanuarist kuni 3. juunini 2002. a vormistas
Legislator headnote
AI generated3-1-1-70-04 · Riigikohus: Riigikohtu istungil toetas Maksu- ja Tolliameti esindaja J. Jõgi kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. E.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-70-04
Otsuse kuupäev
19. oktoober 2004
Kohtukoosseis
Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott
Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Peeter
Vaher
Kohtuasi
E. K. väärteoasi HÕS § 141 lg 3 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 17. veebruari 2004. a otsus
väärteoasjas nr 4-2562/03
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
14. september 2004
Istungil osalenud isikud
Maksu- ja Tolliameti esindaja Jaanus Jõgi
Resolutsioon
1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 17. veebruari 2004. a otsus E. K. väärteoasjas HÕS § 141 lg 3 järgi
ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.
2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. E. K. karistati kohtuvälise menetleja 12. detsembri 2003. a otsusega HÕS § 141 lg 3 alusel rahatrahviga
125 trahviühikut (7500 krooni) selle eest, et ta ajavahemikul 6. jaanuarist kuni 3. juunini 2002. a vormistas
tollimaakleri AS Renewo volitatud esindajana kauba saaja - AS Anttila eest üheksa IM4 deklaratsiooni,
deklareerides imporditava kauba (Eestisse tasuta jagamiseks toodud kaubakataloogid) käibemaksuvabana.
Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani E. K. teo toime ettevaatamatusest. Nimelt lähtus E. K.
rahandusministri 29. detsembri 1999. a määrusega nr 117 kinnitatud korra p-st 6, teadmata,
et 18. detsembri 2001. a määruse nr 126 kohaselt ei vabastata alates 1. jaanuarist 2002. a enam kõiki Eestisse
tasuta jagamiseks saadetavaid katalooge ja muid reklaamitrükiseid käibemaksust, vaid käibemaksuvabastus
sõltub kõnealuse kauba kogusest. Seetõttu ei laienenud käibemaksuvabastus alates 1. jaanuarist 2002. a ka
AS Renewo volitatud esindaja poolt deklareeritud kaubakataloogidele.
2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja
vandeadvokaadi vanemabi Kersti Kägi, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.
Kaebuses leiti, et tolliseadusest tulenev maksuvõlg tekib juriidilisest isikust tollimaakleril - AS-l Renewo,
mitte aga tema füüsilisest isikust esindajal. Väärteoasja sisuks on kaebuse kohaselt käibemaksusumma riigile
laekumata jäämine. See ei ole mitte füüsilise isiku, vaid juriidilise isiku poolt toimepandud õigusrikkumine.
Veel leiti kaebuses, et HÕS § 141 lg 3 eeldab füüsilise isiku poolt enda nimelt valeandmete esitamist ja
väärteomenetlus tuleb VTMS § 30 alusel lõpetada, sest tollivõlg tasuti enne kohtuvälise menetleja otsuse
tegemist.
3. Tallinna Linnakohtu 17. veebruari 2004. a otsusega kaebus rahuldati ja kohtuvälise menetleja otsus
tühistati.
Kohtuotsuse kohaselt esitati valed kaubadeklaratsioonid käibemaksuvõlgnikust AS Renewo nimelt. E. K. aga
tegutses AS Renewo töötajana ega saanud neid valedeklaratsioone enda nimel esitada ning seetõttu puudub
ka alus tema karistamiseks HÕS § 141 lg 3 järgi. Kuna deklaratsioonis esitas valeandmeid juriidiline isik,
alustati kohtuotsuse kohaselt väärteomenetlust vale isiku suhtes.
4. Kohtuotsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Maksu- ja Tolliamet, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja
kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaator leiab, et HÕS § 141 lg-s 3 kirjeldatud teo saab toime
panna füüsiline isik, kes esitab deklaratsiooni kellegi teise nimel. Käsitletaval juhul ei esitatud valeandmeid
juriidilise isiku juhatuse liikme poolt juriidilise isiku huvides, mistõttu KarS § 14 lg-s 1 sätestatud eelduste
puudumisel poleks saanud võtta vastutusele juriidilist isikut. Samuti märgib kassaator, et menetletava väärteo
õigusliku kvalifikatsiooni õigsuses kahtlemisel oleks kohus saanud ise kvalifitseerida teo ümber
Tolliseadustiku § 2835 lg 1 järgi.
5. Esitatud vastulauses palutakse jätta Tallinna Linnakohtu otsus muutmata. Seejuures korratakse seisukohta,
et kõnealuse rikkumise sai toime panna ainult maksukohustuslasest füüsiline isik. Lisaks leitakse, et otsuse
teinud menetlejal ei olnud HÕS § 141 lg 3 kohaldamise õigust.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis andis väärteoasja 22. juuni 2004. a määrusega
VTMS § 167 alusel läbi vaatamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogule kohtuotsuse tegemisel
tekkinud põhimõttelist laadi eriarvamuste tõttu.
7. Riigikohtu istungil toetas Maksu- ja Tolliameti esindaja J. Jõgi kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. E.
K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi K. Kägi taotles 22. juunil 2004. a toimunud Riigikohtu istungil
kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist märkides, et käsitletaval juhul ei olnud õiguserikkujaks mitte E. K.
vaid AS Renewo.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et nii teo toimepanemise ajal kehtinud HÕS
§ 141 lg-s 3 ettenähtud haldusõiguserikkumise kui ka käesoleval ajal kehtiva MKS § 152 lg-s 1 ettenähtud
väärteo objektiivne koosseis ei eelda erisubjektina maksukohuslast, vaid näeb ette vastutuse maksuhaldurile
valeinformatsiooni või võltsitud dokumentide või deklaratsioonis valeandmete esitamise eest mistahes isiku
poolt, kes on õiguslikult kohustatud deklaratsioone esitama. Selline kohustus ei pea tulenema mitte üksnes
maksuõiguslikust suhtest Maksu- ja Tolliametiga vaid ka muudest õigussuhetest maksukohustuslasega.
9. Kassatsioonkaebuses osutatakse ka linnakohtu ekslikule seisukohale, nagu oleks käsitletaval juhul tulnud
väärteo toimepanemises süüdi tunnistada hoopis juriidiline isik - AS Renewo. Kassaator märgib
põhjendatult, et kuna deklaratsioonides ei esitanud valeandmeid mitte tema organ või juhtivtöötaja vaid
aktsiaseltsi volitatud esindaja, siis - kooskõlas KarS § 14 lg-s 1 sätestatuga - puudus alus juriidilise isiku
karistusõiguslikuks vastutuseks (vt siinjuures ka Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-82-04).
10. Riigikohtu kriminaalkolleegiumil puudub aga õiguslik alus rahuldada kassaatori taotlust selles osas, mille
sisuks on linnakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamine ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamine.
Vastavalt VTMS § 174 p-le 6 võib Riigikohus tühistada maa- või linnakohtu otsuse ja jõustada kohtuvälise
menetleja otsuse üksnes süüdlase olukorda raskendamata. Käesoleval juhul aga tähendaks kohtuvälise
menetleja otsuse jõustamine linnakohtu otsusega võrreldes süüdlase olukorra raskendamist.
11. Kooskõlas eelmärgituga ja lähtudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 1 rahuldab Riigikohtu
kriminaalkolleegium kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistab Tallinna Linnakohtu 17. veebruari 2004. a otsuse
Ene K.i väärteoasjas HÕS § 141 lg 3 järgi ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.
Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar
Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher