3-3-1-37-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-37-04

Otsuse kuupäev

18. oktoober 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

AS Masinaehitaja kaebus Pärnu Linnavolikogu määruse "Pärnu

linna üldplaneering 2001-2025" tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. märtsi 2004. a

otsus haldusasjas nr 2-3/7/2004

Menetluse alus Riigikohtus

AS Masinaehitaja kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AS Masinaehitaja kassatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. märtsi 2004. a otsuse haldusasjas nr 2-

3/7/2004 motiive, lähtudes käesoleva otsuse motiividest.

Jätta rahuldamata AS Masinaehitaja taotlus talle Pärnu Linnavolikogult kohtukulude

väljamõistmiseks.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavolikogu 20. septembri 2001. aasta määrusega nr 26 kehtestati Pärnu linna

üldplaneering aastateks 2001-2025. Üldplaneeringu kohaselt on AS-ile Masinaehitaja kuuluva

maatüki Rääma 17 sihtotstarbeks elamumaa ja üldmaa. Üldplaneeringu kehtestamisega jäeti arvesse

võtmata AS Masinaehitaja ettepanekud temale kuuluva katastriüksuse kasutamisotstarvete osas.

AS Masinaehitaja erastas 27. jaanuaril 1998 Rääma 17 asuva maatüki, mille sihtotstarbeks oli 5%

ärimaa ja 95% tootmishoonete maa. Pärnu linna üldplaneeringu avalikustamisel taotles AS

Masinaehitaja temale kuuluva maatüki sihtotstarbe määramist selliselt, et taastada planeeringus

osaliselt tootmismaa, suurendada ärimaa osa, suurendatud osa võrra vähendada tootmismaad ja jätta

välja elamumaa funktsioon. Pärnu Linnavalitsus vastas sellele, et tootmismaa säilitamine on

vastuolus üldplaneeringu põhimõttega tööstusalade väljaviimise kohta jõeäärsetelt aladelt.

Üldplaneeringu üle järelevalve teostamisel nõustus Pärnu Maavalitsus linnavalitsusega ja leidis, et

vaadeldav üldplaneeringu lahendus ei ole vastuolus seadusega, kuna kohalikul omavalitsusel on õigus

näha planeeringutega ette maakasutusotstarbe muutmist.

2. Kaebuses Pärnu Halduskohtule taotles AS Masinaehitaja Pärnu Linnavolikogu 20. septembri

2001. a määruse nr 26 tühistamist ja kohtukulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebuse esitaja leidis,

et üldplaneeringu vastuvõtmise tagajärjena on rikutud õigusriigis kehtivaid õiguspärasuse ja

proportsionaalsuse printsiipe. Üldplaneeringu seletuskirja järgi on võetud suund viia tootmine

jõeäärsetelt aladelt välja, eriti kesklinna osast; kõikidele tootmisaladele on juurde toodud

ärifunktsioon, mis piirab tootmise laiendamist. Kaebuse esitaja on jäänud sellisest lahendusest

põhjendamatult ilma, kuigi oli nõus vähendama tootmisfunktsiooni ärifunktsiooni kasuks. AS

Masinaehitaja leidis, et krundi sihtotstarbe määramisel üldplaneeringus ei ole järgitud õiguspärasuse

printsiipi, mille kohaselt tuleb samasuguseid olukordi käsitada ühtemoodi. Kuigi üldplaneeringu

koostamisel lähtuti põhimõttest, et tootmine tuleb viia linnast välja, jäeti siiski tootmismaana alles

jõeäärsed krundid, nagu Rääma 31 - AS Viisnurk kiudplaadivabrik ja suusavabrik Visu; Suur-Jõe 48 -

AS Viisnurk mööblivabrik; Õhtu põik - AS Zigmundi õmblusvabrik; Suur-Jõekalda 2 - Einar Kelder,

soome ahjude tootmine, ja kõik ülejäänud ettevõtted kesklinna ja Siimu silla vahel. Kõigil nimetatud

ettevõtetel on mingil määral säilinud tootmisfunktsioon, mida teadmata põhjustel ei tahetud jätta

kaebuse esitajale. Tootmismaa otstarbe välistamisega tegi volikogu takistusi kaebuse esitajale

maakasutuse ja ehitusõiguse teostamise osas, mis piirab ka AS Masinaehitaja õigusi ettevõtluse

arendamisel.

3. Pärnu Halduskohtu 30. novembri 2001. aasta otsusega haldusasjas nr 3-139/2001 jäeti AS

Masinaehitaja kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

Kohtuistungil leidis üldplaneeringuga, üldplaneeringu seletuskirjaga ja keskkonnamõjude

hindamisega enne üldplaneeringu kehtestamist tõendamist, et volikogu ei ole rikkunud kaebuse

esitaja ettepanekute arvestamisel proportsionaalsuse ja õiguspärasuse printsiipi. Antud asjas on üks

üldplaneeringu eesmärke viia tootmine välja kesklinnast ja eriti Pärnu jõe äärsetelt aladelt ja selle

eesmärgi saavutamiseks määratigi kaebuse esitajale kuuluva maatüki sihtotstarbeks elamumaa ja

üldmaa. Kitsendused kaebuse esitaja tootmise arendamisele on hädavajalikud selleks, et

üldplaneeringu eesmärki oleks üldse võimalik täide viia. Selline kitsendus ei riku kaebuse esitaja

õigust jätkata tootmist selleks määratud tööstuspiirkonnas ja talle hüvitatakse ümberkolimisega

tekitatud kulud. Kohtus leidis vastustaja seletusega ja üldplaneeringu seletuskirjaga tõendamist, et

kaebuse esitajale kuuluvad tootmishooned on ainukesed, mis asuvad otse jõekaldal ja kesklinnas

elamurajooni keskel ning on ka väliselt väga halvas olukorras. Teised ettevõtted asuvad piirkonnas,

kuhu on koondatud veel tootmisettevõtteid. Tegemist on teise tsooniga. Seega ei ole volikogu

rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi, kuna antud juhul ei olnud tegemist ühtede ja samade oludega

ning seetõttu ei tulnud kõiki tootmisettevõtteid võrdselt kohelda. Asjaolu, et Pärnu Linnavalitsus,

müües 1998. aastal AS-ile Masinaehitaja maatüki, määras selle sihtotstarbeks 5% ärimaa ja 95%

tootmishoonete maa, ei ole määravaks üldplaneeringu kehtestamisel, sest seadusega on antud

kohaliku omavalitsuse pädevusse maa sihtotstarbe määramine ja muutmine. AS Masinaehitaja suhtes

ei muutu hetkel seoses üldplaneeringu kehtestamisega midagi, tema õigusi ei ole rikutud. Kaebuse

esitaja õigusi hakkab alles kitsendama sellele maa-alale tehtav detailplaneering, kui ta soovib seda

teha tootmisfunktsioonile, siis seda ta teha ei saa.

4. Apellatsioonkaebuses palus AS Masinaehitaja tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega rahuldada kaebus ning mõista välja Pärnu Linnavolikogult AS Masinaehitaja kasuks

kohtukulud. Apellant leidis järgmist.

Halduskohtu otsusest ei nähtu, mille alusel on kohus jõudnud järeldusele, et kaebuse esitajal on

võimalus jätkata tootmist selleks määratud tööstuspiirkonnas ja talle hüvitatakse ümberkolimisega

tekitatud kulud. Halduskohus ei ole samasuguseid olukordi ühtmoodi käsitamist ette nägeva

õiguspärasuse printsiipi ja selle võimalikku rikkumist analüüsides andnud hinnangut praktiliselt mitte

ühelegi kaebaja tõendile ega väitele ja on järelduste tegemisel tuginenud vastustaja paljasõnalistele

seletustele. Üldplaneering on tulevase detailplaneeringu suhtes eelhaldusakt, mis loob õiguslikult

vajalikud eeldused teise haldusakti andmiseks. Sel põhjusel on sellise akti vaidlustamine AS

Masinaehitaja õiguste kaitsmiseks vajalik. Üldplaneeringu kehtestamine selliselt, et kaebuse esitajal

piiratakse tootmisvõimalused, piirab kaebaja vabadust ettevõtluse valdkonnas (PS § 31). Sellistel

tingimustel ei saa ta kasulikult võõrandada oma kinnistut või aktsiaid - tootmisettevõtte potentsiaalne

ostja, saades teada üldplaneeringu tingimustest, ei maksa asja eest õiget hinda.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2004. aasta otsusega haldusasjas nr 2-3/7/04 jäeti

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis

järgmist.

Kuivõrd üldplaneering on aluseks detailplaneeringu kehtestamisele ja üldplaneering näeb muuhulgas

ette apellandi maatüki kasutuse muudatuse, on küll ilmne, et see riivab apellandi huve. Riivatud võib

olla AS Masinaehitaja ettevõtlusvabadus ning õigus omandi vabale kasutamisele (Põhiseaduse § 31 ja

§ 32 lg 2). Siiski andis käesoleval juhul kohalikule omavalitsusele selliste piirangute kehtestamise

õiguse Planeerimis- ja ehitusseadus (PES, praegu Planeerimisseadus) mille kohaselt kuulub

planeerimisalase tegevuse korraldamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Viimane peab põhiõiguste riive korral küll järgima otsuste tegemisel proportsionaalsuse printsiipi,

kuid ringkonnakohus leidis, et antud juhul ei ole üldplaneeringu kehtestamisel kaebuse esitaja

märkuste arvestamata jätmisega rikutud proportsionaalsuse printsiipi ei selle laiemas ega ka kitsamas

mõttes. Ülekaalukas avalik huvi räägib tootmise kesklinna piirkonnast äraviimise kasuks ja

tootmisfunktsiooni välistamisega kaebuse esitajale kuuluva krundi sihtotstarbe osas ei ole rikutud

võrdse kohtlemise printsiipi. Õige on kaebuse esitaja väide, et üldplaneeringu raames ei viidud läbi

põhjalikku uuringut AS Masinaehitaja ettevõtlusest tuleneva keskkonnareostuse hindamiseks, vaid

piirduti üksnes piirkonna üldise hinnanguga. Eeltoodu ei anna siiski alust väita, et tööstuse

väljaviimine kesklinnast ei ole põhjendatud. Tööstuslik tootmine elurajoonis ja jõe ääres kujutab

endast reaalset ohtu inimeste ning jõe elukeskkonnale ning tootmishooned ei ole ka visuaalselt

elurajooni sobivad.

Üldplaneeringuga ette nähtud maakasutuse sihtotstarbe muutmine ei piira käesoleval ajal toimuvat

tootmist ja kaebuse esitaja saab tootmise ümberkorraldamiseks ettevalmistusi teha ning erinevaid

lahendusi kaaluda. Tegelikult ei kohusta üldplaneering kaebuse esitajat tootmist lõpetama,

üldplaneeringu kohaselt ei ole lihtsalt võimalik tootmise laiendamine ning pikemas perspektiivis

tuleb tootmine kesklinna piirkonnast välja viia. Samuti nägi 1974. kuni 2001. aastani kehtinud Pärnu

linna generaalplaan ette masinatehase üleviimise sobivamasse kohta, seega oli kaebuse esitajal

võimalik juba enne maa erastamist ette näha, et selle kasutusotstarve tulevikus muutub. Apellandi

väide, nagu väheneks üldplaneeringu tõttu kinnistu ja äriühingu aktsiate väärtus, ei ole

ringkonnakohtu arvates usutav. Elamu- ja ärimaa väärtus sellises atraktiivses piirkonnas ei saaks olla

väiksem kui tootmismaal. Kinnistu senise kasutusotstarbe piiramise kompenseerimiseks on ette

nähtud vahendid ja üldplaneering näeb ette piirkonnad (endise lennuvälja territoorium), kuhu

tootmine üle viiakse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. AS Masinaehitaja kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus

otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista välja Pärnu Linnavolikogult AS Masinaehitaja kasuks

kohtukulud. Kassaator on seisukohal, et:

1) Pärnu Linnavolikogu on alusetult jätnud arvesse võtmata tema märkused üldplaneeringu kohta.

Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, millel põhineb järeldus, et endine masinatehas, nüüd 90 töötajaga

metallitöökoda reostab pinnase ja põhjavee. Tõendiks on vaid piirkonna üldine hinnang, mida kohus

ise pidas ebapiisavaks ja jättis arvestamata, et samas piirkonnas asub lihakombinaat, millele

üldplaneering nägi ette tootmistsooni;

2) arusaamatuks jäävad kohtu põhjendused selle kohta, miks ainult Rääma 17 krundil kaalub avalik

huvi üles ettevõtlusega ning omandiõigusega seotud huvid ja miks ainult Rääma 17 krundil, mis ei

ulatu jõeni 50 m, toimuv tootmine takistab keskkonna säästva arengu ja kuurortlinna arengu

saavutamist, samal ajal kui üksikutele teistele ettevõtetele on üldplaneeringus tootmise jätkamist

võimaldatud. Ilmselt avalik huvi ei kaalunud üles nende ettevõtete ettevõtlusvabadust;

3) paljasõnaliseks on jäänud ringkonnakohtu hinnangud kassaatorile kuuluvate hoonete sobimatuse

kohta jõe äärde. Kohus on jätnud tähelepanuta kassaatori väited, et kohalik omavalitsus ei ole teinud

ühtegi ettekirjutust ehitusjärelevalve korras seoses hoonete väidetava heakorrastamatusega;

4) PES § 8 lg 7 kohaselt nähakse üldplaneeringuga ette majanduslikud võimalused üldplaneeringu

elluviimiseks. Püstitades eesmärk viia tootmine välja jõeäärsetelt aladelt, pidi üldplaneering

kahjustatud ettevõttele tagatiseks ette kirjutama, kuhu tootmine üle viiakse. Seda ei ole üldplaneering

teinud, vaatamata sellele, et 1995. aastal kinnitatud üldplaneeringu aluste järgi nähti muuhulgas ette

riigilt vabade maade taotlemine jõeäärsete ettevõtete ümberpaigutamiseks, mida ei ole tänaseni

tehtud;

5) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, mille kohaselt tuvastati, et üldplaneeringu järgi säilitatakse

kesklinna piirkonnas tootmisfunktsioon sadamale, ja leiti, et sadama säilitamine ning arendamine

keset elurajooni on rohkem kooskõlas üldplaneeringu kontseptsiooniga kui AS Masinaehitaja

tootmine jõe ääres isegi siis, kui viimane muutub keskkonnasõbralikumaks.

Kassaator leiab, et kohalik omavalitsus, teostades planeerimisdiskretsiooni, peab kaitsma avalikke

huve mõistlikul viisil, samas tuleb tal piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente

või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud.

7. Pärnu Linnavolikogu kirjalikus vastuses leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu,

kuivõrd selles esitatud väidetele on antud hinnang halduskohtumenetluse vältel ja sellist asjaolu või

õigusakti eiramist, mis viiks Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamisele, kassatsioonkaebuses

esitatud ei ole, ning palutakse kaebus rahuldamata jätta.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vastavalt Planeerimis- ja ehitusseadusele (PES, praegu PlanS) kuulub planeerimisalase tegevuse

korraldamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kohalikul omavalitsusel on

planeeringutega õigus ette näha ka maakasutusotstarbe muutmist, nagu see toimus Pärnu linna

üldplaneeringus Rääma 17 maatüki osas.

Pärnu Linnavalitsuse varasemad seisukohad ja tegevus Rääma 17 kinnistu otstarbe suhtes on aga

olnud vastuolulised. Pärnu linna generaalplaanis aastateks 1974-2001 oli ette nähtud masinatehase

üleviimine jõe äärest sobivamasse kohta. Ka Pärnu linna arengukava aastateks 1999-2005 näeb

punktis 12 ette jõe kallaste elamumaaks muutmise, arvestades jõeäärset vajalikku ehituskeelutsooni.

1998. aastal müüs aga Pärnu Linnavalitsus Rääma 17 krundi AS-ile Masinaehitaja ja määras selle

sihtotstarbeks 5% ärimaa ja 95% tootmishoonete maa. Sellega on Pärnu Linnavalitsus eksitanud AS-i

Masinaehitaja Rääma 17 krundi kasutusotstarbe osas. Pärnu Linnavalitsus ei ole toiminud kooskõlas

hea haldustavaga ja hea halduse põhimõttega. Pärnu Linnavalitsuse selline käitumine ei takista siiski

teda teostamast planeeringute alast diskretsiooniõigust.

9. Riigikohtu halduskolleegium on varasemates lahendites (Riigikohtu halduskolleegiumi

18. veebruari 2002. aasta otsus asjas nr 3-3-1-8-02, RT III 2002, 7, 61 ja 6. novembri 2002. aasta

otsus asjas nr 3-3-1-62-02, RT III 2002, 30, 330) rõhutanud planeerimisotsuste omapära, nende

ulatuslikku diskretsioonilisust. Planeerimisdiskretsiooni teostamisel ei saa ega tohi aga subjektiivseid

avalikke õigusi suvaliselt piirata.

Pärnu Linnavolikogu 20. septembri 2001. aasta määrusega nr 26 kehtestatud Pärnu linna

üldplaneering aastateks 2001-2025 näeb AS-ile Masinaehitaja kuuluva maatüki Rääma 17

sihtotstarbena ette elamumaa ja üldmaa. Seni on AS Masinaehitaja kasutanud maatükki vastavalt

1998. aastal toimunud erastamisel maatükile määratud sihtotstarbele: 5% ärimaa ja 95% tootmismaa.

Maakasutuse selline muudatus riivab AS Masinaehitaja huve, tema Põhiseadusest tulenevaid

ettevõtlusvabadust ja omandipuutumatust (PS § 31 ja § 32). Kassaatoril puudub võimalus tootmise

laiendamiseks Rääma 17 krundil ja ta peab olema valmis tootmise ümberkolimiseks.

10. Üldplaneering peab tagama valla või linna edasise arengu ja ühiskonnaliikmetele parima

võimaliku elukeskkonna. Vastavalt PES (kehtis kuni 1. jaanuarini 2003) § 8 lg 4 p-le 2 on

üldplaneeringu üheks ülesandeks kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende

sidumine territoriaal-majandusliku arenguga. Kohalik omavalitsus peab planeeringu menetlemise

käigus piisava tõhususega täitma PES-st (PlanS-st) tulenevaid kohustusi mh erinevate huvide vahel

tasakaalustatud lahenduse leidmisel.

Pärnu linna üldplaneeringu aastateks 2001-2025 üks eesmärke on viia tootmine välja kesklinnast ja

eriti Pärnu jõe äärsetelt aladelt. Eesmärgi põhjendused on toodud üldplaneeringu seletuskirjas ja

antud piirkonna keskkonnamõjude üldises hinnangus. Viimase kohaselt on üldplaneeringuga ette

nähtud Pärnu linna keskosa jõeäärse piirkonna maakasutuse muutmine äri- ja elamumaaks positiivne

nii keskkonna kui ka sotsiaalsest ja majanduslikust aspektist. Keskkonnamõjude hinnangus tehakse

ettepanek pakkuda ümberpaigutatavale tööstusele samaväärne või soodsam tööstusmaa või vajadusel

kompenseerida maa tööstuslikust kasutamisest loobumine. Üldplaneeringu raames ei viidud läbi

põhjalikku uuringut ühe või teise maatüki, sh AS-ile Masinaehitaja kuuluva Rääma 17 ettevõtlusest

tuleneva keskkonnareostuse hindamiseks. Siiski on nii halduskohus kui ka ringkonnakohus, toetudes

piirkonna keskkonnamõjude üldisele hinnangule, hinnanud õigustatult üleüldiselt tööstusliku

tootmise väljaviimise kesklinnast põhjendatuks, kuivõrd tööstuslik tootmine elurajoonis ja jõe ääres

ohustab inimeste ja jõe elukeskkonda, samuti ei ole tootmishooned visuaalselt elurajooni sobivad.

Avalik huvi tootmise kesklinna jõe piirkonnast väljaviimiseks kaalub üle tootmisfunktsiooni

säilitamise.

11. Kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul

viisil, samas tuleb tal piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid

pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Riigikohus on seda varem rõhutanud (Riigikohtu

halduskolleegiumi 10. oktoobri 2002. aasta otsus asjas nr 3-3-1-42-02, RT III 2002, 25, 284). Eriti

hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse

ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus.

AS Masinaehitaja esitas ettepaneku, mille kohaselt soovis elamumaa funktsiooni välja jätmist ja oli

nõus vähendama tootmismaad ärimaa suurendamise arvelt. Pärnu linna üldplaneeringu eesmärgi -

tootmine kesklinna jõe piirkonnast välja viia - saavutamiseks ei oleks aga tootmise vähendamisest

piisanud, sest isegi kui AS Masinaehitaja maatükile oleks antud kasutusotstarbeks ärimaa, ei oleks

sellest AS-il Masinaehitaja kasu olnud, kuivõrd Masinaehitaja vajab siiski ka tootmismaad.

12. Põhjendatud ei ole kassaatori arusaamatus sellest, miks ainult Rääma 17 krundil kaalub avalik

huvi üles ettevõtlusega ning omandiõigusega seotud huvid ja miks ainult Rääma 17 krundil toimuv

tootmine takistab keskkonna säästva arengu ja kuurortlinna arengu saavutamist, samal ajal kui

üksikutele teistele ettevõtetele on üldplaneeringus tootmise jätkamist võimaldatud. Nii halduskohtus

kui ka ringkonnakohtus on leidnud tõendamist, et kaebuse esitajale kuuluva krundi sihtotstarbe osas

ei ole rikutud õiguspärasuse, täpsemini võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuivõrd kassaatorile kuuluvad

tootmishooned on ainukesed, mis asuvad otse jõekaldal ja kesklinnas elamurajooni keskel ning teised

ettevõtted asuvad teise tsooni piirkonnas, ei ole tegemist ühtede ja samade oludega ja nende

ettevõtete erinev kohtlemine ei kujuta endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.

13. Kuigi AS Masinaehitaja õiguste riive on proportsionaalne ega riku võrdse kohtlemise põhimõtet,

ei ole õiged kohtute väited, nagu ei muutuks üldplaneeringu kehtestamisega AS Masinaehitaja suhtes

midagi. Halduskohus leidis, et AS Masinaehitaja õigusi hakkab kitsendama alles tema maa-alale

tehtav detailplaneering, ringkonnakohus ei välistanud õiguste riivamist üldplaneeringuga, kuid jättis

halduskohtu otsuse jõusse, sest ettenähtud piirangud on õiguspärased ega piira veel käesoleval ajal

toimuvat tootmist, kuna AS Masinaehitaja saab teha tootmise ümberkorraldamiseks ettevalmistusi

ning kaaluda erinevaid lahendusi.

14. Üldplaneeringul on oluline roll maakasutus- ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel, sest see on

vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning vaatleb linna või valla

arengut tervikuna. Üldplaneering ei määra siiski iseenesest veel katastriüksuse sihtotstarvet, vaid

annab sisulise aluse selle määramiseks. Linna üldplaneering annab kõigest põhimõtted, millest tuleb

lähtuda edasisel detailplaneeringute koostamisel. PES § 9 lg 6 kohaselt võib detailplaneeringuga teha

ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks, PlanS § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering

põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Üldjuhul

koostatakse detailplaneering siiski selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimist.

Antud juhul on eesmärk Pärnu linna jõeäärselt alalt tootmine ära viia, seda üldeesmärki ei saa

konkreetse krundi (Rääma 17), detailplaneering muuta. Tootmisfunktsioonile AS Masinaehitaja

tulenevalt üldplaneeringust detailplaneeringut teha ei saa.

15. Vastavalt PES § 8 lg-tele 6 ja 7 määratakse üldplaneeringuga detailplaneeringute koostamise

vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. Pärnu

Linnavolikogu 17. detsembri 1998. aasta määrusega nr 42 kinnitatud Pärnu linna planeerimis- ja

ehitusmääruse punkt 10 näeb samuti ette, et üldplaneeringuga määratakse muuhulgas linna

algatatavate detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. Pärnu linna üldplaneering aastateks

2001-2025 ei määra AS Masinaehitaja krunti Rääma 17 detailplaneeringu koostamise kohustusega

alaks. Pärnu linna üldplaneering näeb vaid üldiselt ette võimaluste leidmise jõe kallastelt tootmise

üleviimiseks tööstuspiirkonda ja riigilt vabade maade taotlemist jõeäärsete ettevõtete

ümberpaigutamiseks. Seetõttu on alusetud kohtute väited nagu hüvitataks AS-ile Masinaehitaja

seoses ümberkolimisega tekitatud kulud.

Pärnu linna üldplaneeringu aastateks 2001-2025 punktis 4.2 toodud üldplaneeringu realiseerimiseks

vajalike sundvõõrandamiste nimekirjas Rääma 17 maaüksus puudub, küll on see kinnistu kirjas

planeeringu punktis 4.3, milles tuuakse ära üldplaneeringu realiseerimiseks vajalikud sihtotstarbe

muudatused. AS Masinaehitaja kasutas Rääma 17 kinnistut tootmis- ja äritegevuseks, mistõttu

tulenevalt üldplaneeringuga kehtestatud Rääma 17 kasutusotstarbe muutumisest elamu- ja üldmaaks

ei saa AS Masinaehitaja edaspidi Rääma 17 kinnistul tootmist jätkata. Ta peab Rääma 17 kinnistul

oma tegevuse sisuliselt lõpetama. Tootmise edasiarendamise võimatus võib endaga kaasa tuua AS

Masinaehitaja tootmise ümberkorraldamise ja sellega kaasnevad kulutused. Tootmise ümberkolimine

on kõigest üks võimalikke lahendusi, mida AS Masinaehitaja saab kaaluda ja mille võimalikus

hüvitamises Pärnu Linnavalitsusega kokku leppida. Viimase puudumisel kasutada

õiguskaitsevahendeid kohustamis- ja kahju hüvitamise kaebuste näol, kui AS Masinaehitaja vastavalt

HKMS § 7 lg-le 1 leiab, et on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Lisaks on AS-il

Masinaehitaja võimalus vastavalt PES §-le 30 kinnisasja sundvõõrandamise seadusega kehtestatud

korras nõuda kohalikult omavalitsuselt kinnisasja võõrandamist kohese ja õiglase tasu eest, kui

planeering piirab oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudab selle võimatuks.

Tõnu Anton; Indrek Koolmeister, Julia Laffranque