3-1-1-65-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-65-04

Otsuse kuupäev

30. juuni 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

X AS väärteoasi Tolliseadustiku § 2832 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 22. jaanuari 2004. a otsus väärteoasjas nr 4-

14/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksu- ja Tolliamet, kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

1. juuni 2004. a

Istungil osalenud isikud

X AS esindaja vandeadvokaat Asko Pohla ning Maksu- ja

Tolliameti esindaja Jaanus Jõgi

Resolutsioon

Tühistada Tallinna Linnakohtu 22. jaanuari 2004. a otsus X AS väärteoasjas ja saata väärteoasi uueks

arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X AS-le 21. novembril 2003. a koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli ajavahemikus 1. novembrist 2002

kuni 12. juunini 2003 selle aktsiaseltsi tollilaos oleva kaubaga tehtud ebaseaduslikke toiminguid.

Väärteoprotokollis märgitu kohaselt oli 13 518 pudelit konjakiga "Belõi Aist" ära vahetatud erinevate

konjaki, likööri, veini ja igasuguste muude erinevate siltidega ning sildita läbipaistvat vedelikku sisaldavate

pudelitega, mis olid suletud plastmasskorgiga ja erinevate siltidega pruunikat vedelikku sisaldavate

pudelitega; 23 konjakipudelit olid tühjendatud; 686 konjakipudelit oli lõhutud ja ära oli võetud 73 pudelit.

Väärteoprotokolli kohaselt olid need toimingud kvalifitseeritavad Tolliseadustiku § 2832 lg 2 järgi.

Kohtuvälise menetleja 22. detsembri 2003. a otsusega karistati menetlusalust isikut väärteoprotokollis

kirjeldatud rikkumise eest Tolliseadustiku § 2832 lg 2 järgi rahatrahviga 5000 krooni.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja

vandeadvokaat A. Pohla, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebuse

kohaselt ei olnud ladustatud kauba kogus kindlaks tehtud, sest 1997. aastal kauba lattu paigutamisel viidi läbi

üksnes kauba valikuline läbivaatus. Seega ei ole toll tuvastanud, kui suures koguses ja millist kaupa

tegelikult üle tollipiiri toodi. Samuti ei olnud kaebaja arvates kindlaks määratud tunnuseid, millele ladustatud

kaup peab vastama ning proove alkoholisisalduse selgitamiseks võeti vaid kaubapartii väikesest osast. Kuna

on tõendamata, et ebaseaduslikke toiminguid tollilaos olnud kaubaga tegi menetlusalune isik, siis ei saa X

AS vastutada Tolliseadustiku § 2832 lg 2 järgi.

3. Tallinna Linnakohtu istungil nõustus Maksu- ja Tolliameti esindaja sellega, et kohtuvälise menetleja poolt

Tolliseadustiku § 2832 lg 2 alusel tehtud karistusotsus tuleb tühistada, sest pole tõendatud, et menetlusalune

isik oleks teinud tollijärelevalve all oleva kaubaga mingeid ebaseaduslike toiminguid. Samas aga leidis

Maksu- ja Tolliameti esindaja, et X AS tegu tuleb ümber kvalifitseerida Tolliseadustiku § 2836 järgi, sest

aktsiaselts ei ole perioodiliselt tollilaos paiknevat kaupa kontrollinud ega taganud seega kauba allesolekut.

4. Tallinna Linnakohtu 22. jaanuari 2004. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati

väärteoasjas menetlus.

Kohus leidis, et kohtuväline menetleja ei ole järginud menetlusõigust, sest kuigi väärteoasja materjalide

kohaselt osales menetluses tõlk, puuduvad allkirjad tõlgi hoiatamise kohta ning menetlusaluse isiku õigused

ja kohustused tõlkis menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja ametnik ise. VTMS § 2 alusel oleks

tulnud lähtuda kriminaalmenetluse regulatsioonist. KrMK § 112 lg 3 kohaselt aga tuleb tõlki hoiatada

tõlkimisest keeldumise ja teadvalt vale tõlkimise eest.

Linnakohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et väärtegu tuleks ümber

kvalifitseerida Tolliseadustiku § 2836 järgi, sest see tähendaks väärteoprotokolli piirest väljumist. Ühtlasi

leidis kohus, et kohtuväline menetleja oli ka 22. detsembri 2003. a karistusotsuse tegemisel lubamatult

väljunud väärteoprotokolli piirest. Selle otsuse järgi on menetlusaluse isiku väärteoks tegevusetus:

tollijärelevalve all oleva kauba puutumatuse tagamata jätmine. Kuid väärteoprotokolli kohaselt kujutas X AS

tegu endast tegevust: tollilaos oleva kaubaga ebaseaduslikke toimingute tegemist.

Kohus leidis, et põhjendamatu oleks täies mahus rahuldada X AS poolt esitatud taotlust talle õigusabikulude

hüvitamiseks summas 41 913. 60 krooni ja luges antud kohtuasja puhul mõistlikuks kaitsjatasuks 25 850. 60

krooni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Maksu- ja Tolliameti esindaja Jaanus Jõgi, kes

taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist, põhjendades seda järgmiselt.

Kassaator leiab, et väärteomenetluses ei ole tõlgi hoiatamine vajalik. KarS § 318 näeb ette tõlgi vastutuse

tõlkimisest keeldumise eest üksnes kohtueelses- või kohtumenetluses, mitte aga kohtuvälises menetluses.

Seega puudub alus tõlgi hoiatamiseks kohtuvälises väärteomenetluses. Tõlgi hoiatamisega väärteomenetluses

võib kaasneda, et tõlki ähvardaks oluliselt raskem õiguslik vastutus kui menetlusalust isikut.

Kohus oleks pidanud kvalifitseerima kohtuvälise menetleja poolt ekslikult kvalifitseeritud väärteo

Tolliseadustiku § 2836 järgi.

Menetlusaluse isiku õigusabikulud ei ole usaldusväärselt tõendatud ja väljamõistetud summa pole mõistlik.

Kassaatori arvates tuleks õigusabi kulude kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu halduskolleegiumi

20. detsembril 2000. a kohtuasjas nr 3-3-1-55-00 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. aprillil 2003. a

kohtuasjas nr 3-1-1-37-03 tehtud lahendeist.

6. X AS kaitsja on kirjalikus vastuses seisukohal, et linnakohtu otsus on õige ja tuleb jätta muutmata

järgmistel kaalutlustel:

6.1 Vastuses leitakse esmalt, et kui tõlgi osalemine on vajalik mistahes süüteomenetluses, tuleb tõlki

menetlusaluse isiku õiguste tagamiseks hoiatada. Ühtlasi viidatakse VTMS §-le 24, mille kohaselt tõlk

osaleb väärteomenetluses ning ta taandub või taandatakse kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras.

Sellest nähtub, et tõlgi osalemisele väärteomenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid. Kuna

kriminaalmenetluses on tõlgi hoiatamine valetõlke eest nõutav, rakendub see nõue ka väärteomenetlusele. Ei

ole mõeldav, et väärteomenetluses võiks tõlk teadlikult valesti tõlkida.

6.2 KarS § 318 kohaldamist väärteomenetluse puhul ei välista mõiste "kohtueelne menetlus" kasutamine.

Kriminaalmenetluses toimuva kohtueelse menetluse ja kohtuvälise väärteomenetluse vahel puudub olemuslik

erinevus.

6.3 Kohtuvälise menetleja ametnik ei oleks tohtinud ise menetlusalusele isikule tema õigusi tõlkida. Kuigi

KrMK § 16 lg 1 kohaselt võib menetlus toimuda muus, menetlusosalistele arusaadavas keeles peale eesti

keele, viidi käesoleval juhul menetlus läbi eesti keeles, seega oleks tulnud kaasata ka tõlk.

6.4 Isegi, kui tõlgi osalemine ei olnud kohustuslik ja teda ei pidanud valetõlke eest hoiatama, tuleb jätta

kohtuotsus muutmata. Kohus lõpetas menetluse väärteo koosseisu puudumise tõttu menetlusaluse isiku

käitumises, millega nõustus kohtuistungil ka kohtuvälise menetleja esindaja. Kohus ei saanud rikkumist

ümber kvalifitseerida väärteoprotokolli piirest väljumata.

6.5 Õigusabikulude kandmine on tõendatud ja kulude suurus põhjendatud.

7. Riigikohtu istungil jäid nii kassaator kui vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Väärteomenetluse seadustiku §-s 2 on märgitud, et "kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti,

kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi". Seaduse

sellisest sõnastusest lähtuvalt tuleb väärteomenetluse raames mingi menetlustoimingu tegemisel kõigepealt

vastata küsimusele, kas seda toimingut on Väärteomenetluse seadustikus reguleeritud. Kui Väärteomenetluse

seadustikus regulatsioon puudub, tohib kriminaalmenetluse seaduses sätestatust hälbida vaid

väärteomenetluse erisustele tuginevalt.

9. Vastavalt VtMS §-s 24 sätestatule osaleb tõlk väärteomenetluses ja ta taandub või taandatakse

kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on kõnealuse

seadusesätte mõte selles, et tõlgi osalemine väärteomenetluses peab toimuma täiel määral

kriminaalmenetluse eeskirjade kohaselt ja mingitest väärteomenetluse erisustest tõlgi puhul rääkida ei saa.

Seega oleks tõlgi rakendamisel ka käesolevas väärteoasjas tulnud lähtuda KrMK §-st 112 ja tõlki oleks

tulnud hoiatada vastutusest KarS §-de 318 ja 321 järgi. Samas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et

erinevalt KrK §-des 173 ja 175 sätestatust, ei ole KarS §-des 318 ja 321 tõlgi vastutust enam seatud

sõltuvusse tema eelnevast hoiatamisest.

10. Kuid käesoleva väärteoasja esemeks ei ole tõlgi kriminaalvastutuse küsimus. Küsimus on selles, kas

Tallinna Linnakohus oli kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteoasjas menetluse lõpetamiseks

õigustatud põhjendusel, et tõlki ei hoiatatud. Vastavalt VTMS § 150 lg 1

p-le 9 on väärteomenetluse olulise rikkumisega tegemist siis, kui väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta

keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Kuigi Tallinna Linnakohtu 22. jaanuari 2004. a otsuses on

kohtuvälisele menetlejale põhjendatult ette heidetud tõlgi osalemist sätestavate menetlusnormide rikkumist

üksikute menetlustoimingute tegemisel, puudub siiski alus väita, et väärteoasja arutamine oleks toimunud

tõlgi osavõtuta VTMS § 150 lg 1 p 9 mõttes. Samuti ei ole Tallinna Linnakohtu 22. jaanuari 2004. a otsuses

tõlgi osalemist sätestavate menetlusnormide rikkumist üksikute menetlustoimingute tegemisel ning

sealhulgas ka tõlgi hoiatamata jätmist loetud väärteomenetlusõiguse muuks oluliseks rikkumiseks VTMS

§ 150 lg 2 mõttes.

Arvestades seda, et käesoleva kohtuasja puhul ei ole tõusetunud tõlke sisulise ebaõigsuse küsimust, samuti

asjaolu, et kooskõlas VTMS § 123 lg-le 2 peab kohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse

läbivaatamisel arutama väärteoasja täies ulatuses ja saab seega kõrvaldada tõlgi osalemisega kohtuvälises

menetluses seotud rikkumisi, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates linnakohus tõlgi kaasamisega

seotud menetlusnormide rikkumist kohtuvälises menetluses lugenud alusetult kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamise aluseks.

11. Vastavalt VTMS §-le 87 arutab kohus väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust väärteoasjas

nr 3-1-1-75-03 - RT III 2003, 21, 200) on kohtul nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste

läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või

kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et väärteoprotokollis sisalduv järeldus, et

"menetlusalune isik on toime pannud tollieeskirjade rikkumise, mis seisnes tollijärelevalve all oleva kaubaga

ebaseaduslike toimingute tegemises" ei ole käsitatav mitte väärteokirjeldusena vaid Tolliseadustiku §-s 2832

ettenähtud väärteo koosseisu kirjeldusena ja seega õigusliku hinnanguna väärteoprotokolliga tuvastatule.

Seega ei oleks linnakohus väljunud väärteokirjelduse piiridest, kui oleks kaalunud, kas väärteoprotokollis

esitatud õiguslikku hinnangut väärteoprotokolliga tuvastatud faktilistele asjaoludele oleks saanud asendada

Tolliseadustiku § 2836 sisalduva õigusliku hinnanguga ja kas seega oleks saanud õiguserikkumist

kvalifitseerida ümber Tolliseadustiku viimatinimetatud sätte järgi.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 150 lg-st 2 ja § 174 p-st 7 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu 22. jaanuari 2004. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks

arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Eerik Kergandberg