Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-63-04 ECLI:EE:RK:2004:3.1.1.63.04.257 AI generated

3-1-1-63-04 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-63-04
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

O. L-le koostati 28. juunil 2003. a väärteoprotokoll selle kohta, et tal ei olnud mootorsõiduki juhina esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Kontrollimisel esitas ta ajutise juhiloa, mis kehtis kuni

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-63-04 · Riigikohus: lg 2 järgi, peatatakse tal juhtimisõigus. Samuti saadeti juhtimisõiguse peatamise otsus tema antud aadressile.

Keywords

AI generated
justified insurer position lack of entitlement authorization to sue sale in self-help driving whilst disqualified insufficiently substantiated grievance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-63-04

Otsuse kuupäev

29. juuni 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

O. L. väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 21. jaanuari 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-1485/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O. L. kaitsja vandeadvokaadi abi Karina Lõhmus-Ein,

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

1. juuni 2004. a

Istungil osalenud isikud

O. L. kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 21. jaanuari 2004. a kohtuotsus O. L. väärteoasjas.

2. Saata väärteoasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O. L-le koostati 28. juunil 2003. a väärteoprotokoll selle kohta, et tal ei olnud mootorsõiduki juhina

esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Kontrollimisel esitas ta ajutise juhiloa, mis kehtis kuni

28. juunini 2003. a. Andmete kontrollimisel selgus aga, et Autoregistrikeskus (ARK) oli O. L. juhtimisõiguse

ajavahemikuks 14. juunist kuni 13. juulini 2003. a peatanud.

Kohtuvälise menetleja 18. juuli 2003. a otsusega karistati O. L. Liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi 50

trahviühiku (3000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis autot ajal, mil ta juhtimisõigus oli

peatatud.

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebaja leidis, et otsus oli väär, kuna 28. juunil 2003. a juhtis ta

autot ajutise juhiloaga antud juhtimisõiguse alusel. ARK otsusest tema juhtimisõiguse peatamise kohta ei

olnud ta teadlik.

3. Tallinna Linnakohtu 21. jaanuari 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Kohtuotsuse kohaselt möönis O. L. kohtus, et ta oli teadlik, et kuna teda karistati 28. mail 2003. a LS § 7422

lg 2 järgi, peatatakse tal juhtimisõigus. Samuti saadeti juhtimisõiguse peatamise otsus tema antud aadressile.

Vastavalt LS 413 lg-le 10 vormistatakse juhtimisõiguse peatamine loa välja andnud asutuses 3 päeva jooksul

jõustunud karistamisotsuse saamisest, otsus väljastatakse isikule posti teel. Kohus leidis, et O. L. väide, et ta

ei ole juhtimisõiguse peatamise otsust kätte saanud, on paljasõnaline ja antud soovist vabaneda vastutusest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja advokaat Karina Lõhmus-

Ein, kes taotleb otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Kassaator on seisukohal, et O. L. teos

puuduvad väärteotunnused.

Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel järgitud hea halduse

põhimõtteid " isikut ei ole menetlusest informeeritud ja talle ei ole antud võimalust vastuväidete esitamiseks.

Kaebuses leitakse, et linnakohus ei ole lükanud ümber O. L. väidet selle kohta, et ta ei olnud ARK otsusest

teadlik. Kohtuotsusest tuleneb üksnes seisukoht, et O. L. oleks pidanud aimama, et ta juhtimisõigus on

peatatud, kuid sellel ei ole õiguslikku tähendust. Ühtlasi leitakse kaebuses, et tõendamiskoormis otsuse

postitamise osas on kohtuvälisel menetlejal ning ARK kirjalik kinnitus postitamise kohta ei ole saadetu

kättesaamise fakti tõendatuks lugemiseks piisav. Kassaator leiab, et postitamise fakti välja selgitamata

jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas O. L. kaitsja vandeadvokaat A. Lillo kassatsioonkaebust ja

palus selle rahuldada.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kõnealuses asjas ei ole vaidlust selle üle, et 28. mail 2003. a koostatud kiirmenetluse otsuse alusel võeti

O. L-lt juhiluba, kuid tema juhtimisõigus säilis ja talle väljastati ajutine juhiluba kehtivusega kuni 28. juunini

2003. a. Selle kiirmenetluse otsuse alusel peatas ARK 14. juunil 2003. a O. L. juhtimisõiguse üheks kuuks.

Otsuses märgiti, et O. L. juhtimisõigus peatub otsuse tegemisest arvates ja juhtimisõiguse peatamise tähtaeg

lõpeb 13. juulil 2003. a. ARK väljastas juhtimisõiguse peatamise otsuse O. L-le posti teel.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et juhiloa väljaandnud asutuse poolt juhtimisõiguse peatamine on

haldusmenetlus, millele LS § 1

lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse Haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades Liiklusseaduse erisusi.

8. Juhtimisõiguse peatamise otsus on haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes ning selle kehtivuse eelduseks on akti

teatavakstegemine või kättetoimetamine adressaadile. Selle, HMS § 61 lg-s 1 sätestatud põhimõtte olulisust

on korduvalt rõhutanud Riigikohtu halduskolleegium, märkides ühtlasi, et haldusakti teatavakstegemine

tähendab akti adressaadile akti sisuga tutvumiseks reaalse võimaluse loomist, kusjuures akti

teatavakstegemise vorm on vaba, kui seaduse või määrusega ei ole ette nähtud teisiti (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi kohtuotsused asjas nr

3-3-1-3-01 - RT III 2001, 9, 101 ja nr 3-3-1-49-03 - RT III 2003, 24, 238).

9. Ka Liiklusseadus sisaldab juhtimisõiguse peatamise otsuse adressaadile teatavakstegemise või

kätteandmise nõuet. Nii sätestab LS § 41 lg 5, et juhtimisõiguse peatamise otsus tehakse kahes eksemplaris,

millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril ning

isik märgib otsuse teisele eksemplarile otsuse saamise kuupäeva. Sellisel juhul peatub sama paragrahvi lg-

st 6 tulenevalt juhtimisõigus otsuse tegemisest arvates. Juhtimisõiguse peatamist olukorras, kus isik ei viibi

otsuse tegemise juures, reguleerib aga erinormina LS § 413 lg 10. Ka see säte nõuab isiku teavitamist

otsusest - see saadetakse talle posti teel.

10. HMS § 26 lg 1 kohaselt saadetakse postiga kättetoimetamise korral dokument menetlusosalisele

tähtkirjaga, kusjuures seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga

või väljastusteatega tähtkirjaga. Liiklusseadus kasutab mõistet "posti teel" ega sätesta seega erandit, mistõttu

ka juhtimisõiguse peatamise otsus tuleb posti teel kättetoimetamise korral saata isikule tähtkirjaga. Sellisel

juhul on juhtimisõiguse peatamise otsuse kättetoimetamine tõendatud ja selle otsuse kehtivuse eeldus

täidetud.

11. Kõnealuses väärteoasjas tuli Tallinna Linnakohtul O. L. kaebuse lahendamisel välja selgitada ka see, kas

tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud (VTMS § 133 p 2). Selle küsimuse

lahendamiseks tuli kohtul tuvastada, kas juhtimisõiguse peatamise otsus toimetati O. L-le kätte seaduses

ettenähtud korras. Selle korra mittejärgimisel tuli kohtul koostoimes asjas sisalduvate muude tõenditega,

sealhulgas menetlusaluse isiku ütlustega selle kohta, et ta ei ole juhtimisõiguse peatamise otsust kätte saanud,

hinnata, kas haldusakti teatavakstegemine või kättetoimetamine O. L-le on tõendatud.

Kohus seda teinud ei ole ja on jätnud sellega uurimata ja kontrollimata olulise asjaolu, lahendamaks

küsimust, kas O. L. teos esinevad väärteo tunnused. Riigikohtu kriminaalkolleegium loeb selle rikkumise

kõnealuses asjas oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes, sest see on kaasa

toonud põhjendamatu kohtuotsuse.

Linnakohus märkis kohtuotsuses, et O. L. väide, et ta ei ole ARK otsust saanud, on paljasõnaline ja antud

soovist vabaneda vastutusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kuna kohtuotsuses ei ole märgitud

tõendeid, mille alusel on kohus asunud seisukohale, et O. L. on saanud ARK otsuse, on kohus rikkunud

süütuse presumptsiooni põhimõtet - väärteomenetluses ei ole menetlusalusel isikul oma süütuse tõendamise

kohustust.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu 21. jaanuari 2004. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja uueks

arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

Jüri Ilvest,

Eerik Kergandberg,

Hannes Kiris