3-2-1-78-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-78-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 7. juuni 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

OÜ Sportmarket hagi Helena Kaani ja OÜ Sportmarket II

vastu vara arestist vabastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2004. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/333/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Sportmarket kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. mai 2004. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat M. Mugu.

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi

2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ringkonnakohtu otsuse järgi esitas Helena Kaan 27. juunil 2002. a Tallinna ja Harjumaa

Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Sportmarket vastu saamatajäänud töötasu,

hüvitise ja viivise saamiseks. Töövaidluskomisjon mõistis 5. septembri 2002. a otsusega OÜ-lt

Sportmarket välja 9597 krooni H. Kaani kasuks. 6. novembril 2002. a algatas Tallinna ja Harjumaa

kohtutäitur Risto Sepp täitemenetluse töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks ja arestis 18. detsembril

2002. a OÜ-le Sportmarket kuuluva vara: faksi Panasonic hinnaga 1500 krooni, kuvari Yakumo

hinnaga 1000 krooni, protsessori Osborne hinnaga 3000 krooni, klaviatuuri KeyTronic hinnaga 500

krooni, arvutihiire Logitech hinnaga 100 krooni, tindiprinteri Canon hinnaga 2000 krooni, kuvari

Hewlet Packard hinnaga 1000 krooni ja ümmarguse kolme jalaga kontorilaua hinnaga 1000 krooni.

2. OÜ Sportmarket palus hagiavalduses vabastada aresti alt talle kuuluvad asjad. Hagiavalduse

põhjenduste kohaselt on töövaidluskomisjoni 5. septembri 2002. a otsuses märgitud ekslikult, et

hüvitis on välja mõistetud OÜ-lt Sportmarket. H. Kaanil puudub nõue OÜ Sportmarket vastu.

Tegelikuks võlgnikuks täitemenetluses on OÜ Sportmarket II, kellega kostjal oli sõlmitud tööleping.

3. Kostja H. Kaan vaidles hagile vastu. Kohtutäitur arestis võlgnikule OÜ-le Sportmarket kuuluva

vara. Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Boris Kirt võttis töövaidluskomisjoni istungist isiklikult

osa ja oli otsusest teadlik. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud, kuna seda ei vaidlustatud.

Täitemenetluse käigus ei saa võlgnik enam väita, et ta ei ole otsusega nõus ega taotleda vara arestist

vabastamise hagi lahendamisel selle otsuse revideerimist.

4. Kostja OÜ Sportmarket II väitel ei ole tema kohta tehtud töövaidluskomisjoni otsust. H. Kaan

töötas Tallinnas Lastekodu 1 asuvas OÜ Sportmarket II kaupluses. Töövaidluskomisjoni istungist

võttis B. Kirt osa OÜ Sportmarket II seadusliku esindajana.

5. Kolmas isik kohtutäitur Risto Sepp palus jätta hagi rahuldamata. Täitur järgis seadust ja tegutses

täitemenetluse algatamisel õiguspäraselt.

6. Tallinna Linnakohtu 10. detsembri 2003. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt on H. Kaani avaldusega töövaidluskomisjonile ja OÜ Sportmarket II seadusliku esindaja

B. Kirdi seletustega kohtuistungil tõendatud, et H. Kaani tööandjaks oli OÜ Sportmarket

II. Töövaidluskomisjoni 22. juuli 2002. a kutsega ja OÜ Sportmarket II esindaja seletusega on

tõendatud, et töövaidluskomisjoni istungile kutsuti ning seal viibis B. Kirt OÜ Sportmarket II

seadusliku esindajana. Asjaolu, et H. Kaani tööraamatus on pitsatijäljend "Sportmarket Ltd" ei tõenda

töösuhet OÜ-ga Sportmarket. Seega on tõendatud, et poolteks töövaidlusasjas olid H. Kaan ja OÜ

Sportmarket II, mitte aga OÜ Sportmarket, ja töövaidluskomisjon sai teha otsuse üksnes H. Kaani ja

OÜ Sportmarket II vahelises vaidluses. Kuna hageja ei olnud töövaidluse pooleks, siis ei ole temale

töövaidluskomisjoni otsus täitmiseks kohustuslik ja ta pole võlgnikuks täitemenetluse seadustiku

mõttes.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2004. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ning uue otsusega

jäeti hagi rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 25 lg 1 järgi on võlgnik selle seaduse

mõttes kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmiseks esitatud täitedokument varaliste või

mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. Sissenõue pööratakse võlgniku vallasvarale sissenõudja soovil

ja see seisneb vara arestimises, äravõtmises ja müümises (TMS § 48). TMS § 78 lg 2 sätestab, et

teiste isikute poolt avaldatud tsiviilõigusliku vaidluse vara kuuluvuse kohta, millele on pööratud

sissenõue, vaatab läbi kohus. Linnakohus pidi vara arestist vabastamise hagi lahendamiseks

tuvastama, kas kohtutäitur arestis täitemenetluses võlgniku varana teise isiku vara, kelle vastu ei ole

sundtäitmiseks esitatud täitedokumenti.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti OÜ-lt Sportmarket

välja 9597 krooni H. Kaani kasuks. Seda otsust ei vaidlustatud seaduses sätestatud korras. Otsus

jõustus ning selle täitmiseks algatas kohtutäitur täitemenetluse TMS § 23 lg 1 kohaselt sissenõudja

avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Vaidlus puudub ka selle üle, et 18. detsembril

2002. a arestis kohtutäitur OÜ Sportmarket vara, kes on täitedokumendi järgi võlgnik. Asjaolu, et OÜ

Sportmarket peab tema kohta tehtud otsust ebaõigeks ega pea end võlgnikuks, ei anna alust vara

arestist vabastamiseks. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Ka

linnakohtul ei olnud kohtutäituri poolt arestitud vara arestist vabastamise hagi lahendamisel õigust

anda hinnangut täitmiseks esitatud täitedokumendi sisulisele õigsusele.

Kuna nii OÜ Sportmarket kui ka OÜ Sportmarket II juhatuse liikmeks olev B. Kirt viibis

töövaidluskomisjoni istungil, oli hageja töövaidluskomisjoni otsusest teadlik ning ta oleks saanud

otsusega mittenõustumise korral oma õigusi kaitsta hagi esitamisega kohtusse. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 4 lg 1 järgi on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse

kaitseks pöörduda kohtusse. Kuna kohtutäitur arestis võlgniku OÜ Sportmarket vara, puudub selle

arestist vabastamiseks seaduslik alus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi

rahuldada. Ringkonnakohus leidis vääralt, et sissenõude pööramine OÜ Sportmarket varale on

seaduslik ning puudub alus vara arestist vabastamiseks. Samuti on ekslik apellatsioonikohtu

seisukoht, et hageja oleks saanud töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel kaitsta oma õigusi

hagi esitamisega kohtusse. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 alusel

võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse

läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse. Töövaidluskomisjoni poolt OÜ-le Sportmarket II saadetud

kutsest nähtub selgelt, et tööandjaks ja töövaidluse pooleks oli OÜ Sportmarket II. OÜ Sportmarket

ei olnud ITLS § 24 lg 1 mõttes vaidlev pool ning tal puudus võimalus seaduses sätestatud alustel

kohtusse pöörduda. Töövaidluskomisjoni otsuses on ekslikult märgitud, et H. Kaani kasuks

mõistetakse summad välja OÜ-lt Sportmarket. Lähtudes sellest ekslikust otsusest, algatas täitur

täitemenetluse ja arestis OÜ-le Sportmarket kuuluva vara. Hageja pöördus oma rikutud õiguste

kaitseks kohtusse TMS § 78 lg 2 alusel. Kui kohtul ei oleks õigust anda hinnangut täitedokumendi

õigsusele ja antava hinnangu alusel vara arestist vabastada, puuduks töövaidluskomisjoni otsuses kui

vigases täitedokumendis ekslikult võlgnikuna märgitud ning töövaidluse pooleks mitteoleval isikul

täielikult võimalus oma rikutud õigusi kohtus kaitsta.

9. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja H. Kaan et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning puudub alus selle muutmiseks. OÜ Sportmarket on võlgnikuks täitemenetluse

seaduse mõttes ega ole ilma jäetud oma väidetavalt rikutud õiguste kaitsest.

10. Kostja OÜ Sportmarket II leidis, et töövaidluskomisjoni otsuses on eksitav viga, millega H. Kaani

töökohaks märgiti OÜ Sportmarket. Ringkonnakohus ei lähtunud oma otsuses objektiivsetest

asjaoludest, vaid töövaidluskomisjoni eksitavatest vigadest.

11. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses toodud seisukohtade juurde ning palus

kostjatelt hageja kasuks välja mõista kassatsiooniastmes hageja kantud õigusabikulude katteks 7670

krooni.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks.

13. Ringkonnakohus leidis õigesti, et OÜ Sportmarket vara arestist vabastamiseks puudub alus.

Kohtuotsuses on õigesti märgitud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt

peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele

(TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 2002. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, RT III 2002, 27, 304).

14. Täitemenetluse seadustiku § 1 lg 1 p 17 järgi on töövaidluskomisjoni otsus täitedokument, mis

kuulub sama seaduse alusel täitmisele. Kohtutäiturile esitati TMS § 25 lg 1 nõuetele vastav

töövaidluskomisjoni otsus, kus võlgnikuks oli märgitud OÜ Sportmarket.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et arestitud vara omanik on OÜ Sportmarket. Vara arestist

vabastamise nõude rahuldamise eelduseks on see, et vara ei kuulu täitedokumendis märgitud

võlgnikule. Vara arestist vabastamise hagi raames ei saa lahendada töövaidlust, mille kohta tegi

töövaidluskomisjon otsuse. Ka ei lõpetaks vara arestist vabastamine täitemenetlust hageja suhtes.

Täitemenetluse seadustiku § 35 lg 1 p 3 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitedokumendi

tühistamisel või muutmisel. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud.

15. Vastuseks hageja kassatsioonkaebuse väitele, et tal pole võimalik muul viisil oma rikutud õigust

kohtu korras kaitsta, märgib kolleegium järgmist. Kui töövaidluskomisjon tegi otsuse isiku kohta,

keda ei olnud kaasatud töövaidluse lahendamise menetlusse töövaidluskomisjonis, on sel isikul

põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt õigus pöörduda oma rikutud õiguse kaitseks kohtusse. Individuaalse

töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 1 järgi on töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel

vaidlevatel pooltel võimalik pöörduda hagiavaldusega kohtusse ühe kuu jooksul töövaidluskomisjoni

otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kolleegium leiab, et kohtusse pöördumise õiguse

tagamiseks tuleb seda sätet tõlgendada nii, et hagiavaldusega kohtusse pöördumise õigus pole mitte

ainult töövaidluskomisjonis vaielnud menetlusosalistel, vaid ka isikul, kelle kohta

töövaidluskomisjon tegi otsuse, kuid kes ei olnud menetlusse kaasatud.

Kuna vaidlus on tekkinud tööõigussuhtest, siis on TsMS § 1 lg 2 kohaselt tegemist tsiviilasjaga, mille

lahendamiseks on pädev maa- või linnakohus. Hagi aluseks on asjaolu, et töövaidluskomisjoni otsus

on tehtud isiku kohta, keda töövaidluskomisjoni menetlusse ei kaasatud, ning esemeks

töövaidluskomisjoni otsuse tühistamine. Kostjateks sellises asjas on isikud, kes olid

töövaidluskomisjonis lahendatud töövaidluse poolteks. Isikul, kelle kohta töövaidluskomisjon tegi

otsuse, on aega pöörduda otsuse tühistamiseks kohtusse üks kuu, arvates töövaidluskomisjoni otsuse

ärakirja saamisest. Sellise hagiavalduse menetlemisel on kohtul hageja taotlusel võimalik kohaldada

hagi tagamise abinõu ja peatada töövaidluskomisjoni otsuse täitmine, v.a viivitamatu täitmise

juhtudel. Kui töövaidluskomisjoni otsus tühistatakse, jätkub töövaidluse sisuline lahendamine

töövaidluskomisjonis selle isiku avalduse alusel, kes töövaidluskomisjoni pöördus.

A. Kull, H. Jõks, L. Laarmaa