3-2-1-77-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-77-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 7. juuni 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

OÜ Sportmarket hagi Katrin Bumani ja OÜ Sportmarket II

vastu vara arestist vabastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2004. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/186/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Sportmarket kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. mai 2004. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat M. Mugu ja kostja K. Bumani

esindaja vandeadvokaat L. Tolstov.

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

11. veebruari 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Katrin Buman esitas 27. juunil 2002. a Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni

Töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Sportmarket II vastu saamata jäänud töötasu, hüvitise ja viivise

saamiseks. 5. septembri 2002. a otsusega mõistis töövaidluskomisjon välja 11 577 krooni 40 senti

K. Bumani kasuks OÜ-lt Sportmarket. 6. novembril 2002. a algatas Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur

Risto Sepp täitemenetluse töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks ja arestis 18. detsembril 2002. a

OÜ-le Sportmarket kuuluva vara kokku 13 500 krooni väärtuses.

2. Hagiavalduses palus OÜ Sportmarket vabastada aresti alt kohtutäituri poolt arestitud hagejale

kuuluvad asjad. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on töövaidluskomisjoni 5. septembri 2002. a

otsuses märgitud ekslikult, et hüvitis on välja mõistetud OÜ-lt Sportmarket. K. Bumanil puudub nõue

OÜ Sportmarket vastu. Tegelikuks võlgnikuks on OÜ Sportmarket II, kellega kostjal oli sõlmitud

tööleping ja kelle vastu ta esitas avalduse ka töövaidluskomisjonile. Hageja juhtis täituri tähelepanu

töövaidluskomisjoni otsuse ebaselgusele, kuid sellele vaatamata arestis täitur hagejale kuuluva vara.

Täitur oleks pidanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 31 kohaselt pöörduma selgituse saamiseks

Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni poole, kuid ei teinud seda.

3. K. Buman hagi ei tunnistanud. Kohtutäitur arestis võlgnikule kuuluva vara. Hageja seaduslik

esindaja juhatuse liige Boris Kirt võttis töövaidluskomisjoni istungist isiklikult osa ja oli otsusest

teadlik. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud, kuna seda ei vaidlustatud. Täitemenetluse käigus ei

saa võlgnik enam väita, et ta ei ole kohtuotsusega nõus ega taotleda sellel alusel vara arestist

vabastamist. OÜ Sportmarket II nõustus, et K. Buman töötas OÜ Sportmarket II kaupluses

Sportmarket, asukohaga Lastekodu 1, Tallinn. Töövaidluskomisjoni istungil käis B. Kirt OÜ

Sportmarket II seadusliku esindajana. Kolmas isik kohtutäitur Risto Sepp palus jätta hagi

rahuldamata. Täitemenetlus algatati kooskõlas seadusega täitedokumendi alusel.

4. Tallinna Linnakohtu 18. novembri 2003. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt on OÜ Sportmarket ja OÜ Sportmarket II erinevad juriidilised isikud, erinevate

registrikoodide ja aadressidega. OÜ Sportmarket juhatuse liige on Boris Kirt ning OÜ Sportmarket II

juhatuse liikmed on Boris Kirt ja Andres Kirt. Sarnaste ärinimede korral eristab ühte äriühingut

teisest registrikood. Töövaidluskomisjon pidi läbi vaatama K. Bumani esitatud avalduse OÜ

Sportmarket II (registrikoodiga 10526720) vastu ning otsuse tegemine oli võimalik ainult OÜ

Sportmarket II kohta. Vigane otsus ei saa tuua õiguslikke tagajärgi teisele juriidilisele isikule, s.o OÜ-

le Sportmarket (registrikood 10069636), kelle vastu kaebust ei esitatud ja keda ei kutsutud avalduse

läbivaatamisele. See, et erinevatel äriühingutel on juhatuse liikmeks üks ja sama füüsiline isik, ei

tähenda, et K. Bumani avalduse läbivaatamisel viibisid kohal kõikide nende äriühingute seaduslikud

esindajad, kelle juhatuse liikmeks on B. Kirt nimetatud. K. Buman konkretiseeris oma avalduses

juriidilise isiku, kelle vastu ta nõude suunas. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja võlgnik ja tema vara

arestimine vaidlusaluses täitemenetluses ei ole seaduslik, mistõttu tuleb hageja vara arestist

vabastada. Kohtul puuduvad andmed, et hageja esitas täiturile tõendeid, mis oleks seadnud

täitedokumendi kahtluse alla. Ainult hageja kiri, milles ta teatas täiturile, et töövaidluskomisjoni otsus

ja sellest tulenev täiteasi on ekslikult adresseeritud OÜ-le Sportmarket, ei saa olla aluseks, et täituril

tekiks kohustus juhinduda oma tegevuses TMS §-s 31 sätestatust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruari 2004. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ning uue

otsusega jäeti hagi rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku § 25 lg 1 järgi on võlgnik selle seaduse

mõttes kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmiseks esitatud täitedokument varaliste või

mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. Sissenõue pööratakse võlgniku vallasvarale sissenõudja soovil

ja see seisneb selle arestimises, äravõtmises ja müümises (TMS § 48). Täitemenetluse seadustiku

§ 78 lg 2 sätestab, et teiste isikute poolt avaldatud tsiviilõigusliku vaidluse vara kuuluvuse kohta,

millele on pööratud sissenõue, vaatab läbi kohus. Vara arestist vabastamise hagi esitatakse

sissenõudja ja võlgniku vastu. Vara arestist vabastamise hagi lahendamiseks pidi kohus seega

lahendama küsimuse, kas kohtutäitur arestis täitemenetluses võlgniku varana teise isiku vara, kelle

vastu ei ole sundtäitmiseks esitatud täitedokumenti, s.o kes ei ole TMS § 25 lg 1 järgi võlgnik.

6. Apellatsioonikohus ei nõustunud linnakohtu järeldusega, et OÜ Sportmarket vara tuleb arestist

vabastada seetõttu, et ta ei ole võlgnik ja tema vara arestimine täitemenetluses ei olnud seaduslik.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni

5. septembri 2002. a otsusega mõisteti OÜ-lt Sportmarket välja 11 577 krooni 40 senti Katrin Bumani

kasuks. Seda otsust ei vaidlustatud seaduses sätestatud korras. Otsus jõustus ning otsuse täitmiseks

algatas kohtutäitur R. Sepp 6. novembril 2002. a täitemenetluse TMS § 23 lg 1 kohaselt sissenõudja

avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Vaidlus puudub ka selles, et 18. detsembril

2002. a arestis kohtutäitur OÜ Sportmarket vara, kes on täitedokumendiks oleva töövaidluskomisjoni

jõustunud otsuse järgi võlgnik. Sissenõude pööramine võlgniku OÜ Sportmarket varale ja selle

arestimine on seaduslik ning vara arestist vabastamiseks puudub seaduslik alus. Asjaolu, et OÜ

Sportmarket peab tema kohta tehtud otsust ebaõigeks ega pea end võlgnikuks, ei anna alust vara

arestist vabastamiseks. Vara arestist vabastamise hagi lahendamisel ei olnud linnakohus õigustatud

andma hinnangut täitmiseks esitatud täitedokumendi õigsusele.

7. Kuna nii OÜ Sportmarket kui ka OÜ Sportmarket II juhatuse liikmeks olev B. Kirt viibis

töövaidluskomisjoni istungil, oli hageja töövaidluskomisjoni otsusest teadlik ning ta oleks saanud

otsusega mittenõustumise korral oma õigusi kaitsta hagi esitamisega kohtusse. Hageja seisukoht, et

tal puudus selleks õigus, on ekslik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi on igal isikul õigus

oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda kohtusse. Nõustuda ei saa ka

hageja seisukohaga, nagu oleks täitur pidanud otsuse selgitamiseks pöörduma TMS § 31 järgi

töövaidluskomisjoni poole. Otsus oli selge. Selles oli märgitud nii võlgnik kui ka sissenõutav summa.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi

rahuldada.

9. Ringkonnakohus leidis vääralt, et sissenõude pööramine OÜ Sportmarket varale on seaduslik ning

puudub alus vara arestist vabastamiseks. Samuti on ekslik apellatsioonikohtu seisukoht, et hageja

oleks saanud töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel kaitsta oma õigusi hagi esitamisega

kohtusse. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 alusel võivad vaidlevad

pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks

maa- või linnakohtusse. Töövaidluskomisjoni poolt OÜ-le Sportmarket II saadetud kutsest nähtub

selgelt, et tööandjaks ja töövaidluse pooleks oli OÜ Sportmarket II. OÜ Sportmarket ei olnud ITLS

§ 24 lg 1 mõttes vaidlev pool ning tal puudus võimalus seaduses sätestatud alustel kohtusse

pöörduda.

10. Töövaidluskomisjoni 5. septembri 2002. a otsuses on ekslikult märgitud, et K. Bumani kasuks

mõistetakse summad välja OÜ-lt Sportmarket. Lähtudes sellest ekslikust otsusest, algatas täitur

täitemenetluse ja arestis OÜ-le Sportmarket kuuluva vara. Hageja pöördus oma rikutud õiguste

kaitseks kohtusse TMS § 78 lg 2 alusel. Kui kohtul ei oleks õigust anda hinnangut täitedokumendi

õigsusele ja antava hinnangu alusel vara arestist vabastada, puuduks töövaidluskomisjoni otsuses kui

vigases täitedokumendis ekslikult võlgnikuna märgitud ning töövaidluse pooleks mitteoleval isikul

täielikult võimalus oma rikutud õigusi kohtus kaitsta.

11. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja K. Buman, et kaebus on põhjendamata ning

ringkonnakohus on teinud õige lahendi.

12. Kostja OÜ Sportmarket II leidis, et töövaidluskomisjoni otsuses on eksitav viga, millega

K. Bumani töökohaks märgiti OÜ Sportmarket. Ringkonnakohus ei lähtunud oma otsuses

objektiivsetest asjaoludest, vaid töövaidluskomisjoni eksitavatest vigadest.

13. Riigikohtu istungil jäid hageja ja kostja K. Bumani esindajad oma varemesitatud seisukohtade

juurde. Hageja esindaja esitas taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks kassatsiooniastmes summas

6519 krooni 50 senti ja kostja K. Bumani esindaja summas 5929 krooni 50 senti.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks.

15. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et OÜ Sportmarket vara arestist vabastamiseks puudub alus.

Kohus märkis õigesti, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab

kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS

§ 23 lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

16. oktoobri 2002. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, RT III 2002, 27, 304). Täitemenetluse

seadustiku § 1 lg 1 p 17 järgi on töövaidluskomisjoni otsus täitedokument, mis kuulub sama seaduse

alusel täitmisele. Kohtutäiturile esitati TMS § 25 lg 1 nõuetele vastav töövaidluskomisjoni otsus, kus

võlgnikuks oli märgitud OÜ Sportmarket. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et arestitud vara

omanik on OÜ Sportmarket. Vara arestist vabastamise nõude rahuldamise eelduseks on see, et vara ei

kuulu täitedokumendis märgitud võlgnikule. Vara arestist vabastamise hagi raames ei hinnata

täitedokumendi õigsust ega lahendata vaidlust, mille lahendamise tulemuseks täitedokument oli. Vara

arestist vabastamine ei lõpetaks ka täitemenetlust hageja vastu. Täitedokumendi tühistamist, mis

TMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt võiks olla täitemenetluse lõpetamise aluseks, pole hagis nõutud.

16. Kolleegium märgib, et kui töövaidluskomisjon tegi otsuse isiku kohta, kes ei olnud kaasatud

töövaidluse lahendamise menetlusse töövaidluskomisjonis, siis on ka temal õigus realiseerida oma

põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud põhiõigust " pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 1 järgi on töövaidluskomisjoni otsusega

mittenõustumisel vaidlevatel pooltel võimalik pöörduda hagiavaldusega kohtusse ühe kuu jooksul

töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise õiguse

tagamiseks tuleb nimetatud normi tõlgendada nii, et hagiavaldusega kohtusse pöördumise õigus pole

mitte ainult isikutel, kes olid menetlusosalised töövaidluskomisjonis, vaid ka nendel, kelle kohta

töövaidluskomisjon tegi otsuse, kuid kes ei olnud menetlusse kaasatud.

Sellise hagiavalduse aluseks on asjaolu, et töövaidluskomisjoni otsus on tehtud isiku suhtes, keda ei

ole kaasatud töövaidluskomisjoni menetlusse ning esemeks töövaidluskomisjoni otsuse tühistamise

nõue. Kostjateks on isikud, kes on kaasatud menetlusse töövaidluskomisjonis. Kuna see vaidlus on

tekkinud tööõigussuhtest, siis TsMS § 1 lg 2 kohaselt on tegemist tsiviilasjaga, mille lahendamiseks

on pädev maa- või linnakohus. Isikul, kes esitab hagiavalduse eeltoodud põhjendustel, on

töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks aega üks kuu töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja

saamisest. Sellise hagiavalduse menetlemisel on kohtul võimalik otsustada hagi tagamisena

töövaidluskomisjoni otsuse täitmise peatamine, v.a viivitamatu täitmise juhtudel. Kui

töövaidluskomisjoni otsus tühistatakse, jätkub töövaidluse lahendamine töövaidluskomisjonis selle

isiku avalduse alusel, kes töövaidluskomisjoni pöördus.

17. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks tehti otsus, teiselt poolelt välja

vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest, kuid hinnaga hagi puhul

kostjale mitte rohkem kui viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast. Hagihind vara arestist

vabastamise hagis oli 13 500 krooni. Kuna K. Bumani kasuks on alama astme kohtutes välja

mõistetud õigusabi kulud viie protsendi eest hagihinnast, jääb tema taotlus kohtukulude

väljamõistmiseks kassatsiooniastmes rahuldamata.

A. Kull, H. Jõks, J. Luik