3-2-1-69-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-69-04

Määruse kuupäev

Tartu, 25. mai 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja T. Tampuu, liikmed V. Kõve ja J. Luik

Kohtuasi

Viktoria Udojeva erikaebus Tartu Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 14. jaanuari 2004. a määrusele V. Udojeva

avalduses apellatsioonitähtaja ennistamiseks (tsiviilasjas nr 2-

257/2002).

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. jaanuari 2004. a

määrus asjas nr 2-2-89/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktoria Udojeva erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. aprill 2004. a

Istungil osalenud isikud

Avaldaja Viktoria Udojeva. Juures viibis tõlk Lüüli Lomp

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

14. jaanuari 2004. a määrus ja saata uueks läbivaatamiseks

samale apellatsioonikohtule.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada V. Udojevale 29. jaanuaril 2004. a tasutud kautsjon

200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24. septembri 2003. a otsusega rahuldas Tartu Maakohus Laine Heinmaa hagi Viktoria Udojeva ja

Andrei Rebane-Reppani vastu kahju hüvitamise nõudes ning mõistis kostjatelt välja varalise kahju

hüvitamiseks 70 674 krooni ja moraalse kahju hüvitamiseks 30 000 krooni solidaarselt hageja kasuks.

2. 5. novembril 2003. a esitas V. Udojeva maakohtule avalduse, milles palus ennistada

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Avalduse põhjenduste kohaselt pidi maakohtu istung toimuma

9. septembril. V. Udojeva teatas 8. septembril 2003. a kohtule, et on haige ja ei saa istungist osa võtta.

Saades 30. septembril 2003. a postiga kohtuotsuse, esitas V. Udojeva 2. oktoobril 2003. a kohtule

apellatsioonkaebuse esitamise teate. Ta oli kindel, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg algab

päevast, mil ta sai posti teel kätte kohtuotsuse koopia. Apellatsioonkaebuse saatis V. Udojeva Tartu

Maakohtule 18. oktoobril 2003. a. Maakohus tagastas talle kaebuse ja märkis, et kaebuse esitamise

viimaseks päevaks oli 14. oktoober 2003. a.

3. Tartu Maakohus jättis 21. novembri 2003. a määrusega V. Udojeva taotluse apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus vastavalt

TsMS § 45 lg-le 1 seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel

põhjustel mööda lastud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 206 lg 1 järgi on seaduslik takistus isiku

enda haigestumine või lähedase isiku ootamatu haigus, mis ei võimalda isikul kohtusse ilmuda kutsel

märgitud tähtpäevaks või teha muud menetluses kohustuslikku toimingut. V. Udojeva ei esitanud

kohtule haiguslehte, et tõendada seadusliku takistuse olemasolu.

Kuna kostjad olid teadlikud kohtuistungi toimumisest 24. septembril 2003. a ja neile oli

nõuetekohaselt kohtukutsed edastatud ning neid oli hoiatatud, et kostja mitteilmumisel võib kohus

asja lahendada ilma kostja kohalolekuta, siis kohus, tuginedes TsMS §-le 199 lg 4, lahendas asja

sisuliselt ilma kostjate osavõtuta.

Tulenevalt TsMS § 266 lg-st 1 tehti kohtuotsus avalikult teatavaks kohtu kantselei

kaudu 24. septembril 2003. a, mis on siduv ka kostjatele, olenemata sellest, kas nad kohtuistungil

osalesid või mitte.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. jaanuari 2004. a määrusega maakohtu määruse muutmata. TsMS

§ 226 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kantselei kaudu. Kui

kohus ei kuulutanud kohtuotsust kohtusaalis samal istungil, teatab kohus vastavalt TsMS § 226 lg-

le 4 protsessiosalistele, millal kohtuotsus istungil kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks

tehakse. TsMS § 300 sätestab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Seejuures ei tee seadus erandit ei

neile, kes kohtuistungil ei viibinud ega ka neile, kes kohtuotsuse hilisema teatavaks tegemise päeval

mingil põhjusel otsusest teada ei saanud. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist on protsessiosalistele

teatavaks tehtud kohtuotsuse teatavakstegemise päev. V. Udojeva väited maakohtu poolt TsMS § 226

lg 4 ja § 300 lg 1 rikkumise kohta ei ole põhjendatud.

Erikaebusest ei nähtu ühtki kaalukat põhjust, millised oleksid takistanud V. Udojeval õigeaegselt

erikaebust esitada.

Avaldaja on kinnitanud oma allkirjaga, et ta on teadlik kohtuistungi toimumisest ning sellest, et kostja

mitteilmumisel võidakse asi lahendada ilma kostja osavõtuta. Asjaolu, et ta oli haiguse tõttu töölt

vabastatud 9. septembril 2003. a, ei takistanud tal helistamist kohtu kantseleisse, et saada teada asja

võimalikust lahendamise käigust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Erikaebuses palub kostja (avaldaja) tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi

ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse sisuliseks arutamiseks.

6. Hageja esitas menetluse käigus uue hagiavalduse. 13. mai 2003. a kohtuistungil lükkas maakohus

istungi edasi seoses uue hagiavalduse esitamisega 9. septembriks 2003.a ja kostjatele anti võimalus

hagiavaldusele vastata 16. juuniks 2003. a. 8. septembril 2003. a teatas kostja faksiga, et tal ei ole

võimalik 9. septembri 2003. a istungist osa võtta haigestumise tõttu. Kohtunikul tulnuks pidada

eelistung ja istung edasi lükata seadusliku takistuse esinemisel.

7. Kostja leiab, et kohus ei hoiatanud teda istungilt puudumise tagajärgedest. Tartu Maakohtu 13. mai

2003. a määrusest ei nähtu, et teda hoiatatakse sellest, et mitteilmumisel võib kohus lahendada asja

kostja kohalolekuta ja teha otsuse kostja kahjuks.

8. Maakohus rikkus TsMS § 226 lg 4, mille kohaselt kohus teatab protsessiosalistele otsuse avalikult

kuulutamise aja, kui kohus ei kuuluta otsust kohtuistungil.

9. Kostja leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg algab päevast, mil ta sai kätte postiga otsuse

koopia ehk päevast, mil talle otsus teatavaks tehti.

10. Hageja ei ole erikaebusele vastanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi samale apellatsioonikohtule uueks

läbivaatamiseks.

12. Kui otsust ei kuulutatud asja arutamise lõppemisel (kohtusaalis samal istungil), peab kohus TsMS

§ 226 lg 4 kohaselt protsessiosalistele teatama, millal kohtuotsus avalikult kuulutatakse või kohtu

kantselei kaudu teatavaks tehakse. Seaduse mõttest tulenevalt peab kohus teavitama otsuse tegemisest

ka istungilt puuduvat protsessiosalist või tema esindajat. Maakohtu toimikust ei nähtu, et

V. Udojevale oleks teatatud kohtuotsuse tegemisest.

V. Udojeva oli esitanud kohtuistungi edasilükkamise taotluse ja võis eeldada, et see rahuldatakse.

V. Udojeva võis jääda vastaspoolega võrreldes halvemasse olukorda, kuna sai 24. septembril 2003. a

tehtud kohtuotsuse kätte 30. septembril 2003. a. Selline olukord ei ole kooskõlas TsMS §-st 73

tuleneva poolte võrdse kohtlemise põhimõttega.

13. Kolleegium nõustub avaldajaga selles, et kohtul tulnuks pärast uue hagiavalduse esitamist

alustada eelmenetlusega. Maakohtu toimiku lk 54 nähtub, et hageja muutis uues hagiavalduses

hagieset. Maakohus andis 13. mai 2003. a istungil hagiavaldusele vastamiseks kostjatele aega

16. juunini 2003. a. Kostjad esitasid vastuse hagiavaldusele 17. juunil 2003. a. Maakohtu toimikust ei

selgu, kas kohus pärast vastuse saamist muudetud hagiavaldusele jätkas eel- või põhimenetlust. Kuna

kostjatele anti võimalus esitada vastuväited muudetud hagiavaldusele, võisid nad eeldada, et

maakohtus toimub 9. septembril 2003. a eelistung.

T. Tampuu, V. Kõve, J. Luik