3-1-1-52-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-52-04

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 17. mai 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

L. E. süüdistusasi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 6. aprilli 2004. a

määrus, millega jäeti L. E. kassatsioonkaebus läbi

vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu L. E. erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

11. mai 2004. a

Istungil osalenud isikud

L. E. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja

riigiprokurör Anna Kasesalu

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 6. aprilli 2004. a määrus L. E. kassatsioonkaebuse

läbivaatamata jätmise kohta muutmata.

2. Erikaebus jätta rahuldamata.

3. Välja mõista L. E-lt 531 krooni (viissada kolmkümmend üks krooni) kohtukulu kaitsjatasu katteks

riigieelarve tuludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. E. süüdistati KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et ta grupis ja vähemalt teist korda ebaseaduslikult

omandas, valdas ja andis edasi suures koguses narkootilist ainet.

2. Tallinna Prokuratuuri prokurör Ljudmilla Tokar, süüdistatav L. E. ja tema kaitsja Andrei Antipin

sõlmisid 16. veebruaril 2004. a lihtmenetluse kokkuleppe. L. E. tunnistas end temale esitatud süüdistuses

täies mahus süüdi, nõustus kuriteo kvalifikatsiooniga ning karistuse liigi ja määraga, mida prokurör kohtus

selle kuriteo toimepanemise eest nõuab.

3. Tallinna Linnakohtu kohtunik tuvastas 16. veebruari 2004. a kohtuotsusega, et L. E. süü KarS § 184 lg 2

p-de 1 ja 2 järgi on tõendatud, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ning lihtmenetluse kohaldamine oli

kohtualuse tõelise tahte avaldus. Kohus ei tuvastanud, et asja menetlemisel oleks rikutud lihtmenetlust

reguleerivate sätete nõudeid.

Selle kohtuotsusega tunnistas linnakohus L. E. süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja mõistis talle

karistuseks 3 aastat vangistust. Kohus otsustas KarS § 74 lg 2 alusel, et sellest vangistusest tuleb üks aasta

kohe ära kanda ning ülejäänud vangistuse osa tingimisi ei pöörata täitmisele kaheaastase katseajaga.

Kohtualune määrati katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus

eelvangistuse 30. oktoobrist 2003. a kuni 15. veebruarini 2004. a karistusaja hulka ja luges seetõttu kohe

ärakandmisele kuuluvaks 8 kuud ja 14 päeva vangisust alates 16. veebruarist 2004. a.

Sama kohtuotsusega tunnistati lihtmenetluses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ka S. M. kuid tema osas

ei ole Riigikohtule kaebust esitatud.

4. L. E. esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kergendada karistust. Ta väitis, et

nõustus lihtmenetluse kokkuleppega üksnes teda ähvardava pikaajalise vangistuse hirmus ning et

karistamisel ei võetud arvesse tema isikut ja alaealiste laste olemasolu.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2004. a kohtuotsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja L. E.

apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus märkis, et AKKS § 5 lg 3 võimaldab lihtmenetluse kohaldamisel

kohtualusel esitada apellatsioonkaebuse ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Seetõttu jättis ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuse motiivid karistuse leevendamise kohta.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on asja arutamisel lähtunud Kriminaalmenetluse koodeksi 33. peatükis

lihtmenetlust sätestavatest normidest. Aluseid linnakohtu otsuse tühistamiseks ringkonnakohus ei leidnud.

6. Vaatamata ringkonnakohtu 29. märtsi 2004. a kohtuotsuse resolutiivosas märgitule, et otsus on lõplik ega

kuulu edasikaebamisele, esitas L. E. selle peale kassatsioonkaebuse, milles palus taas karistuse kergendamist.

7. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 6. aprilli 2004. a määrusega jäeti kassatsioonkaebus läbi vaatamata

põhjendusel, et AKKS § 3610 lg 3 kohaselt on lihtmenetluse asjas ringkonnakohtu otsus lõplik ega kuulu

edasikaebamisele. Kohus märkis sedagi, et ringkonnakohtu istungil selgitati L. E-le kasseerimisõiguse

puudumist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. L. E. esitas ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale Riigikohtule erikaebuse, milles palub jätkuvalt

karistuse kergendamist. Kaebuse esitaja märgib, et kuigi ta pani toime kuriteo, mille eest on ära teeninud

karistuse, on tema karistus liiga range. L. E. leiab, et kohtud ei ole arvesse võtnud tema isikut ning

tähelepanuta on jäänud asjaolu, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. L. E. palub Riigikohtul neid

asjaolusid arvesse võtta ning mõista kogu karistus tingimisi või asendada vangistus üldkasuliku tööga või

kohaldada rahalist karistust.

9. Riigikohtu istungil märkis L. E. kaitsja, et erikaebuse toetamiseks puuduvad seaduslikud alused. Prokurör

leidis, et ringkonnakohtu kohtuniku 6. aprilli 2004. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning taotles selle

muutmata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale esitatud erikaebuses ei nõustu L. E. kohtuniku määrusega ja

taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist. Seoses sellega märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium

esmalt, et tulenevalt AKKS § 76 lg-st 2 ei või kohus erikaebuse läbivaatamisel võtta seisukohta asja sisu

kohta. Seetõttu ei lahenda Riigikohtu kriminaalkolleegium kõnealuses asjas süüdimõistetu erikaebuse alusel

küsimust tema karistusest vaid sellest, kas ringkonnakohus jättis põhjendatult tema kassatsioonkaebuse

Riigikohtule edastamata.

11. KrMK § 351 lg-st 3 ja AKKS § 5 lg-st 3 tuleneb, et lihtmenetluse kohaldamisel võib kohtualune esitada

apellatsioonkaebuse ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. AKKS § 3610 lg 3

kohaselt on ringkonnakohtu kohtuotsus lihtmenetluses lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Sellest tulenevalt

ei saa süüdimõistetu lihtmenetluse korras tehtud kohtuotsust kassatsiooni korras vaidlustada.

12. L. E. kriminaalasjas kohaldati lihtmenetlust. Temaga sõlmitud lihtmenetluse kokkuleppest ja linnakohtu

otsusest nähtuvalt järgis kohus lihtmenetluse kokkuleppe tingimusi. Ringkonnakohus argumenteeris

oma 29. märtsi 2004. a otsuses põhjalikult, miks ta linnakohtu otsust ei tühista ega rahulda L. E.

apellatsioonkaebust. Tulenevalt AKKS § 3610 lg-st 3 on ringkonnakohtu see kohtuotsus lõplik ja

edasikaebamisele ei kuulu. Seetõttu jättis ringkonnakohtu kohtunik otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse

põhjendatult 6. aprilli 2004. a määrusega läbi vaatamata ja kassatsioonkaebuse Riigikohtule edastamata.

Erikaebuse väited ei anna alust selle määruse tühistamiseks.

13. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2 jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium vaidlustatud määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata.

Peeter Vaher,

Jüri Ilvest,

Hannes Kiris