3-1-1-45-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-45-04

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 17. mai 2004. a.

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

I. I. süüdistusasi KrK § 100 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2004. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. I. erikaebus

Asja läbivaatamisele asumise

kuupäev

27. aprill 2004. a

Istungil osalenud isikud

I. I. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2004. a määrus muutmata ja I. I. erikaebus rahuldamata.

2. Välja mõista I. I-lt riigieelarve tuludesse 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni kohtukulu

kaitsjatasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 21. novembri 2001. a kohtuotsusega tunnistati I. I. süüdi KrK § 100 järgi ja talle

mõisteti karistuseks 12 aastat vabadusekaotust. Tallinna Ringkonnakohtu 25. märtsi 2002. a kohtuotsusega

jäi eeltoodud otsus muutmata ja I. I. apellatsioonkaebus rahuldamata. 14. mail 2002. a esitas I. I.

kassatsioonkaebuse, mis jäeti Riigikohtu 5. juuni 2002. a määrusega menetlusse võtmata. I. I. kohtuvigade

parandamise avaldused Riigikohtu 6. detsembri 2002. a ja 26. märtsi 2003. a määrustega jäid samuti

menetlusse võtmata.

2. 29. märtsil 2004. a esitas I. I. Riigikohtule järjekordse kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

kaudu.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2004. a määrusega jäeti I. I. kassatsioonkaebus käiguta. Kohus põhistas

käigutajätmist kassatsioonitähtaja möödumisega, märkides, et kaebetähtaja ennistamist I. I. ei taotle ja tähtaja

rikkumist ta ei põhjenda.

4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas I. I. Riigikohtule kaebuse, milles leiab muuhulgas, et see määrus on

ebaseaduslik, sest takistab tema kriminaalasja läbivaatamist Riigikohtus.

5. Riigikohtu istungil toetas kaitsja erikaebust, prokurör palus jätta selle rahuldamata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2004. a määrus on põhjendatud ja selle

tühistamiseks alust ei ole.

7. Kriminaalkolleegium jätab tähelepanuta I. I. kaebuse motiivid tema süüküsimuse kohta, kuid võtab

seisukoha kaebuse lõpus märgitu kohta, et kassatsioonkaebuse käiguta jätmise määruse tegemisega on

loonud ringkonnakohus takistuse tema kriminaalasja uuesti läbi vaatamiseks Riigikohtus.

Kriminaalkolleegium käsitab seda erikaebusena kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale

AKKS § 68 lg 1 p 9 mõistes (vt ka Riigikohtu lahendeid 3-1-1-37-98 - RT III 1998, 14, 150 ja 3-1-1-38-98 -

RT III 1998, 12, 131).

8. I. I. tunnistati Tallinna Linnakohtu 21. novembri 2001. a kohtuotsusega süüdi KrK § 100 järgi ja talle

mõisteti karistuseks 12 aastat vabadusekaotust. Kohtualuse apellatsioonkaebuse alusel vaadati kriminaalasi

Tallinna Ringkonnakohtus läbi ja 25. märtsi 2002. a kohtuotsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ning I. I.

apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsus jõustus selle kuulutamisest 25. märtsil 2002. a.

9. Vastavalt AKKS § 37 lg-le 1 ja § 38 lg-le 1 esitas I. I. ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.

Kuid Riigikohtu kolmeliikmeline koosseis jättis kaebuse 5. juuni 2002. a määrusega menetlusse võtmata,

sest selles esitatud väited ei andnud alust arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud kriminaalseadust

või oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse norme. Samuti ei pidanud Riigikohus juhtumit oluliseks seaduse

ühetaolise kohaldamise seisukohalt.

10. Samadel õiguslikel alustel jättis Riigikohus menetlusse võtmata I. I. AKKS § 777 lg 1 alusel esitatud

kohtuvea parandamise avaldused.

Riigikohus ei käsitle teistmismenetluse aluseid, sest antud kriminaalasjas ei ole see asjassepuutuv.

11. I. I. on realiseerinud talle EV Põhiseadusega tagatud ja Apellatsiooni ja kassatsiooni

kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korralised kaebevõimalused. Tema apellatsioonkaebuse

alusel on kõrgema astme kohus linnakohtu otsuse seaduslikkust kontrollinud ja selle muutmata kujul

jõustanud. I. I. on realiseerinud ka oma õiguse pöörduda kaebusega Riigikohtu poole. Edasikaebeõigus ei ole

isiku piiramatu põhiõigus. Seadusandja on ette näinud menetluslikud tähtajad kohtuotsuse vaidlustamiseks,

mille möödumisel asja õiguslik lahendamine lõpeb.

12. Eeltoodu põhjal Riigikohus leiab, et ringkonnakohus oli õigustatud jätma I. I. 29. märtsi 2004. a

kassatsioonkaebuse AKKS § 38 lg 1 alusel läbi vaatamata ja tagastama selle kaebajale.

13. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, jätab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2004. a

määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata.

Jüri Ilvest, Hannes Kiris, Peeter Vaher