3-2-1-54-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-54-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. mai 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Tampuu

Kohtuasi

Eero Ilmari Kettuneni hagi OÜ Defni Invest vastu 184 100

krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. novembri 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/1275/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eero Ilmari Kettuneni kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

5. aprill 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

25. novembri 2003. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Sorainen Law Offices

22. detsembril 2003. a Eero Ilmari Kettuneni

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 1841 (üks tuhat

kaheksasada nelikümmend üks) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29. juulil 2002. a esitas Eero Ilmari Kettunen Tallinna Linnakohtule hagi OÜ Defni Invest vastu,

paludes kostjalt välja mõista 184 100 krooni.

2. Hagiavalduse kohaselt oli OÜ Solidar Invest (pankrotis) tegevuseks sanitaartehnika tootmine ja

müük. 2001. aasta suvel lõpetas OÜ Solidar Invest (pankrotis) rendi- ja töölepingud ning võõrandas

kõik tootmisvahendid ja pooltooted OÜ-le Defni Invest, kes jätkas samades ruumides samade

töötajatega sama ettevõtlust. Seega toimus ettevõtte üleminek. OÜ-l Solidar Invest (pankrotis) olid

kohustused hageja ees, mis on tänaseni täitmata. OÜ-le Defni Invest üleläinud kohustused hageja ees

on järgmised: OÜ-le Solidar Invest 16. augustil 2000. a erinevate arvete tasumiseks üle kantud

summa 35 00 FIM, OÜ Solidar Invest eest tasutud rendimaksed summas 25 000 FIM, OÜ Solidar

Invest eest OÜ-le Grendoola tasutud elektriarve summas 10 000 FIM. Nõuded esitati 11. septembril

2001. a ja selle kuupäeva Eesti Panga kursi seisuga moodustab hageja nõue 184 100 krooni. Asjaolu,

et esialgselt oli hageja nõue suunatud pankrotis oleva isiku vastu, ei oma tähtsust, kuna äriseadustiku

kohaselt on kohustused hageja ees üle läinud kostjale koos ettevõttega enne OÜ Solidar Invest

pankroti väljakuulutamist.

3. Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja väitis, et hagejal puudub igasugune nõue OÜ Solidar Invest

(pankrotis) vastu. Kostja ei tunnistanud hageja väiteid rendi-, töö- ega muude lepingute ülemineku

kohta OÜ-lt Solidar Invest OÜ-le Defni Invest.

4. Tallinna Linnakohtu 2. juuni 2003. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.

5. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et äriseadustiku § 5 lg 1 järgi koosneb ettevõte asjadest,

õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte

tegevuseks. Ettevõtte üleminekut reguleeris 1. juulini 2002. a kehtinud redaktsioonis ÄS § 5 lg 2,

mille kohaselt ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja

õiguste omandi või valduse tervikuna üleminekul lähevad omandajale või valduse saajale üle kõik

ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga seotud kohustused. Seega saavad ettevõtte

kohustused üle minna, kui üle läheb ettevõtte omand või valdus tervikuna. Hageja tugineb ettevõtte

ülemineku tõendamisel Kerstin Pildi kirjadele, mis aga ei saa üleminekut tõendada. Ei ole esitatud

tõendeid Kerstin Pildi volituste kohta OÜ Solidar Invest (pankrotis) esindamiseks. Samuti ei tõenda

ettevõtte üleminekut ainuüksi OÜ Solidar Invest (pankrotis) poolt OÜ-le Defni Invest esitatud arved.

Arvetel on märgitud, et vara ja kauba omanikuks saab ostja pärast kauba eest tasumist, kuid tasumise

kohta andmed puuduvad. Seega ei ole hageja esitanud tõendeid, mis tõendaks ettevõtte ja tema

kohustuste üleminekut OÜ-le Defni Invest ja annaksid aluse hagejal nõuda OÜ Solidar Invest

(pankrotis) kohustuste täitmist kostjalt.

6. Apellatsioonkaebuse esitas Eero Ilmari Kettunen, kes taotles linnakohtu otsuse tühistamist ja hagi

rahuldamist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. novembri 2003. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata,

arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud motiive.

8. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei tõenda hageja esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid ettevõtte

üleminekut, millisele väitele on hageja oma nõude rajanud. Otseseid tõendeid, millest nähtuks

ettevõtte üleminek ÄS § 5 mõttes, hageja ei esitanud. Hageja möönab, et ettevõtte üleminekut ei ole

kirjalikult vormistatud, kuid leiab, et seda tuleb järeldada asjaoludest, et OÜ Solidar Invest võõrandas

tootmisvahendid ja pooltooted kostjale, kes jätkas samades ruumides samade töötajatega sama

ettevõtlust. Kostja eitab ettevõtte ülevõtmist. Kostja väidetel lõpetas OÜ Solidar Invest oma

tootmistegevuse, kuna oli sisuliselt pankrotiseisus. Järelejäänud tootmisvahendite ja pooltoodete

müük, samuti asjaolu, et kostja jätkas nende tootmisvahenditega sanitaartehnika tootmist, ei tähenda

iseenesest ettevõtte kui terviku üleminekut. Esitatud asjaolude põhjal ei saa seda otsustada. Hageja ei

ole välja toonud, millest koosnes üldse OÜ Solidar Invest vara, millised olid tema varalised õigused

ja kohustused. Seetõttu puuduvad vajalikud andmed otsustamaks, kas tegemist võis olla ettevõtte

üleminekuga. Kohustuste ülevõtmine saab tuleneda pooltevahelisest kokkuleppest. Hageja ei ole

esitanud ühtki tõendit sellise kokkuleppe olemasolu kohta. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus ei

oleks võimaldanud hagejal asjaolusid välja tuua ja vajalikke tõendeid esitada. TsMS § 229 lg 2 alusel

ei või kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja

läbivaatamisel esitanud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kassatsioonkaebuses palub Eero Ilmari Kettunen tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Kassatsioonkaebuse kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt ÄS § 5 lg 2. ÄS § 5 lg 2

sisaldunud asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna ülemineku nõue eeldab järgmiste asjaolude

tuvastamist: a) selliste asjade ja õiguste kogumi olemasolu tuvastamist, mis võimaldavad ettevõtjal

teenida tulu kogumi koostoimest (nn ettevõtte tuvastamine) ja b) ettevõtte olemist ühe ettevõtja

omandis/valduses ning seejärel teise ettevõtja omandis/valduses ning selliste asjaolude teatavat

seotust ajas (nn ülemineku tuvastamine). Ettevõtte tuvastamiseks tuleb vaadelda asjade ja õiguste

omavahelisi seoseid otsides vastust küsimusele, kas need võimaldavad iseseisvat, individualiseeritud

majandustegevust. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduse alusel võib oletada, et kohus on lugenud

tuvastatuks terve rea asjaolusid, mis kõik on sellise majandusliku iseloomuga, et võimaldavad hinnata

ettevõtte olemasolu ja selle üleminekut.

11. Ringkonnakohus kohaldas vääralt ÄS § 5 lg 2 ja 4, märkides, et kohustuste ülevõtmine saab

tuleneda pooltevahelisest kokkuleppest. ÄS § 5 lg 2 kohaselt lähevad kohustused üle koos

ettevõttega. Selleks ei ole vaja eraldi kokkulepet. Kokkulepete olemasolul on need võlausaldajale ÄS

§ 5 lg 4 järgi siduvad vaid juhul, kui võlausaldajad on selliste kokkulepetega kirjalikult nõustunud.

12. Ringkonnakohus ei ole vastanud apellatsioonkaebuse põhjendustele, et linnakohus ei taganud

menetluses TsMS § 171 lg 1 järgi hageja nõude, ettevõtte ja selle ülemineku asjaolude

väljaselgitamise võimalust, rikkudes sellega TsMS § 330 lg 6. Esimese astme kohus ei selgitanud

välja, millised on kostja vastuväited, nende põhjendused ja tõendid. Ringkonnakohtu seisukoht, et

"asja materjalidest ei nähtu, et kohus ei oleks võimaldanud hagejal asjaolusid välja tuua ja vajalikke

tõendeid esitada", ei ole käsitatav vastusena apellatsioonkaebuse põhjendusele. TsMS § 171 lg 1

regulatsioon ei ole suunatud kohtu hoidumisele tegudest, vaid vastupidi - tegudele, mis menetluses

kujunevat olukorda arvestades soodustaks vaidluse asjaolude väljaselgitamist.

13. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 61 lg 1 p 1, mõistes hagejalt kuludena välja rohkem kui 5%

hagisummast.

14. OÜ Defni Invest leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi

tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

16. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt saab kohustuste ülevõtmine tuleneda

kokkuleppest ja et hageja pidanuks esitama tõendina kokkuleppe kohustuste ülevõtmise kohta.

Äriseadustiku § 5 lg 2 kuni 1. juulini 2002. a kehtinud redaktsioonis ei nõutud ettevõttega seotud

kohustuse üleminekuks kokkuleppe sõlmimist. Äriseadustiku selle sätte eesmärk oli võlausaldajate ja

äriühingu töötajate huve silmas pidades vastupidine - kohustused läksid koos ettevõtte üleminekuga

üle automaatselt. Teatud erandeid kohustuste jagunemise osas, tingimusel, et nendega on nõustunud

võlausaldaja, nägi ette ÄS § 5 lg 4.

17. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et esimese astme kohus rikkus TsMS § 164 lg 1 p 1 ja

§ 171 lg 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses

muu hulgas välja hageja nõuded ja kostja vastuväited. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 171 lg 1

kohaselt tagab kohus kohtuistungil protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise

võimaluse.

18. Kohtud on hagejale ette heitnud asjaolu, et hageja ei ole suutnud oma nõuet tõendada.

Kolleegiumi arvates tuleneb eespool nimetatud sätetest ka kohtu kohustus (õigus on sätestatud TsMS

§ 91 lg-s 2) selgitada pooltele asjaolude tõendamise koormust. Juhul, kui pool on mingile asjaolule

tuginedes jäänud paljasõnaliseks või on esitanud ilmselgelt ebakohaseid või ebapiisavaid tõendeid,

peab kohus juhtima sellele poole tähelepanu. Asja materjalide kohaselt on hageja eelistungil küll

teatanud, et tal täiendavaid tõendeid esitada ei ole (linnakohtu tl 49), kuid protokollist ei nähtu, et

kohus oleks esitanud küsimusi, miks ei ole võimalik täiendavaid tõendeid mõne asjaolu osas esitada.

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 167 lg 1 p 3 järgi on kostja kohustatud kohtule

teatama, mis tõenditega ta oma vastuväiteid põhjendab ning mida ta iga tõendiga tõendada tahab.

Eelnimetatud sätetest tuleneb kostja kohustus esitada hageja nõudele põhjendatud vastuväited ja

kohtu kohustus juhtida sellele nõudele kostja tähelepanu. Kostja on esitanud eelistungil muuhulgas

järgmised väited: "...Ettevõtte üleminekut ei ole toiminud. Raha on saanud, aga ma ei tea, mis alusel.

Kostja ei tegutse samades ruumides. Võib-olla midagi tehti väikese aja jooksul..." (linnakohtu tl 49).

Samal istungil on kostja veel väitnud: "...Töötajatele tasuti lühikese aja jooksul mingit raha. Reaalset

üleminekut ei toimunud. Majandustegevust ei jätkatud. Defni Invest rendilepingut Pärnus ei

sõlminud..." (linnakohtu tl 50).

Kuna nimetatud asjaolude tõendamiseks said olla tõendid eelkõige kostjal endal, oleks kohus pidanud

tegema kostjale ettepaneku nimetatud asjaolusid tõendada. Seda pidanuks kohus lisaks kostjale

saadetavas teates hagile vastamise kohta tegema ka istungil, kui hagivastus ei ole põhjendatud. Alles

sel juhul, kui kohus juhib sellele nõudele tähelepanu ja kostja ei lisa oma väidetele midagi täiendavat,

tuleb vaidlus lahendada olemasolevate tõendite alusel. Siinjuures tuleb kostja kahjuks arvestada ka

TsMS §-s 68 sätestatut, et protsessiosalised on kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt

ning et kohus ei luba protsessiosalistel õigusi kuritarvitada, protsessi venitada ega kohut eksitusse

viia.

20. Lisaks on kostja hagivastuses lubanud eelistungil esitada ja nimetada oma väiteid kinnitavad

tõendid (linnakohtu tl 38). Asja materjalidest nähtub, et kostja on tõendid esitanud (linnakohtu tl 41),

kuid kohus on need tagastanud (tl 41 pöördel). Kostja ei vaielnud protokolli järgi tõendite

tagastamisele vastu ega viidanud nende tagastamise ebaõigsusele ka vastuses apellatsioonkaebusele,

mis võib samuti tingida TsMS § 68 kohaldamise.

21. Arvestades asja uuel läbivaatamisel käesoleva otsuse p-des 17-20 märgituga, tuleb

ringkonnakohtul pärast olemasolevate tõendite analüüsi otsustada, kas ja milliste asjaolude

tõendamiseks on vajalik esitada täiendavaid tõendeid ning kellel lasub tõendamise koormus.

22. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 61 lg 1 p 1, mõistes

hagejalt õigusabikuludena välja rohkem kui 5% hagi rahuldamata jäetud osast. Nimetatud sättest

kinnipidamise vajadust on Riigikohus väljendanud näiteks oma lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-4-00

(RT III 2000, 4, 42) ja nr 3-2-1-69-02 (RT III 2002, 18, 214). Asja uuel läbivaatamisel peab

ringkonnakohus TsMS § 61 lg 1 p 1 nõuetega arvestama.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Tampuu