3-3-1-15-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-15-04

Määruse kuupäev

5. mai 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Heiki Muda taotlus kaebusega kohtusse pöördumise tähtaja

ennistamiseks Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjoni otsuse

õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2004. a määrus haldusasjas

nr 2-3-31/04

Menetluse alus Riigikohtus

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjoni erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa

komisjoni erikaebuse taotlus läbi vaatamata.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3-31/04 ja Jõhvi

Halduskohtu 24. novembri 2003. a määrus haldusasjas nr 3-203/2003 ning saata asi uueks

läbivaatamiseks Jõhvi Halduskohtule.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjoni

30. jaanuari 1995. a otsusega nr 9998 tunnistati omandireformi objektiks Lääne-Virumaal Vihula

vallas Peetri nr 49 + Lit.N talu maa 41,47 + 0,34 ha, kinnistu nr 4258 ja omandireformi õigustatud

subjektiks Maimu Teppe, kes loovutas nõudeõiguse võrdsetes osades Heidi Aio-Ajole, Ahto Teppele

ja Valdek Teppele. Tagastataval maal asusid Heiki Mudale kuuluvad hooned. 8. augustil 1995

sõlmisid Heidi Aio-Ajo, Ahto Teppe ja Valdek Teppe Heiki Mudaga kokkuleppe hoonestusõiguse

seadmiseks maatükile suurusega 1100 m2 tähtajaga 99 aastat. Vihula Vallavalitsuse 28. augusti

1995. a korraldusega nr 419 tagastati omandireformi objektiks olnud maa Heidi Aio-Ajo, Ahto Teppe

ja Valdek Teppe kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades. 11. juulil 1996 sõlmiti notariaalses

vormis uus kokkulepe hoonestusõiguse seadmiseks 1100 m2 suurusele hoone all olevale ja hoonet

teenindavale maale tähtajaga 70 aastat. 6. augustil 1996 sõlmitud notariaalse kinkelepingu alusel

võõrandasid Heidi Aio-Ajo ja Ahto Teppe oma mõttelised osad maast Valdek Teppele.

2. Heiki Muda esindaja vandeadvokaat Edith Sassian esitas 26. mail 2003. a Lääne-Viru

maavanemale avalduse, milles palus seoses uute tõendite ilmnemisega teostada järelevalvet ÕVVTK

Lääne-Virumaa komisjoni 30. jaanuari 1995. a otsuse nr 9998 üle. Avalduses paluti teha ÕVVTK

Lääne-Virumaa komisjonile ettekirjutus ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni 30. jaanuari 1995. a

otsuse ja sellega seonduva Vihula Vallavalitsuse 28. augusti 1995. a korralduse nr 419 tühistamiseks

nende haldusaktide õigusvastasuse tõttu. Lääne-Viru Maavalitsuse 20. juuni 2003. a vastuse kohaselt

ei pidanud maavanem järelevalvemenetluse algatamist põhjendatuks. Maavanem edastas H. Muda

esindaja avalduse koos lisadega ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjonile.

3. ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjon arutas H. Muda esindaja 26. mai 2003. a avaldust 1. juulil 2003,

mille kohta vormistati komisjoni istungi protokoll nr 136 (punkt 2). Protokolli väljavõtte kohaselt

leidis ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjon, et 30. jaanuari 1995. a otsust ei ole keegi vaidlustanud.

H. Muda ei ole maa tagastamise õigustatud subjekt. Tagastatud maal asuvad H. Mudale kuuluvad

ehitised ja ta on maa tagastamise õigustatud subjektidega sõlminud 8. augustil 1995 lihtkirjaliku ja

11. juulil 1996 notariaalses vormis kokkuleppe hoonestusõiguse seadmiseks ehitise teenindusmaale

suurusega 1100 m2. Seega on H. Muda olnud tagastamismenetlusest teadlik ja maakonnakomisjon ei

näe põhjust Maimu Teppe taotluse uueks menetlemiseks ja 30. jaanuari 1995. a otsuse nr 9998

läbivaatamiseks.

4. H. Muda esitas Jõhvi Halduskohtule kaebuse, milles taotles ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni

30. jaanuari 1995. a otsuse nr 9998 õigusvastaseks tunnistamist. Samas kaebuses palus H. Muda

tunnistada õigusvastaseks ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni toimingud H. Muda esindaja 26. mai

2003. a avalduse menetlemisel ning kohustada ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni vaatama H. Muda

esindaja 26. mai 2003. a avalduse uuesti läbi ja võtma vastu uue otsuse.

5. Jõhvi Halduskohus lahendas 24. novembri 2003. a määrusega haldusasjas nr 3-203/2003 asja

osaliselt, jättes rahuldamata H. Muda taotluse ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni 30. jaanuari

1995. a otsuse õigusvastaseks tunnistamise nõudega kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks.

6. Jõhvi Halduskohtu 24. novembri 2003. a määruse peale esitas erikaebuse H. Muda. Erikaebuse

esitaja ei nõustunud, et kaebus esitati tähtaega rikkudes.

7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 9. jaanuari 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-3-31/2004

H. Muda erikaebuse ning tühistas Jõhvi Halduskohtu 24. novembri 2003. a määruse, saates H. Muda

kaebuse ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni 30. jaanuari 1995. a otsuse nr 9998 õigusvastaseks

tunnistamiseks esimese astme kohtule asja menetlusse võtmiseks. Tartu Ringkonnakohus märkis

määruses, et see on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. Erikaebuse Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2004. a määruse peale esitas Riigikohtule ÕVVTK

Lääne-Virumaa komisjoni esindajana Lääne-Viru maavanema kohusetäitja, paludes Tartu

Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2004. a määrus tühistada ja jätta jõusse Jõhvi Halduskohtu 24. novembri

2003. a määrus. Erikaebuse esitaja leiab, et väär on ringkonnakohtu seisukoht, et määrus on lõplik

ega kuulu edasikaebamisele. Sellist kaebeõiguse piirangut Halduskohtumenetluse seadustikust ei

tulene.

9. H. Muda leiab kirjalikus vastuses erikaebusele, et erikaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta

rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2004. a määruse puhul on sisuliselt tegemist

kohtumäärusega, millega tuvastati kaebuse esitamise tähtaegsus. Seega on tegemist HKMS § 12 lg 3

kohaselt kohtu poolt läbi viidud kaebetähtajast kinnipidamise kontrolliga. Halduskohtumenetluse

seadustiku kehtiv redaktsioon annab protsessiosalisele õiguse vaidlustada kaebuse tähtaegseks

lugemine koos asjas tehtud sisulise otsustusega protsessinormi rikkumisena, sõltumata sellest, kas

tähtaja küsimuses tehakse eraldi määrus või mitte.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

10. Kuigi käesoleva haldusasja menetlemise käigus ei ole tõusetunud vaidlust küsimuse üle, kas

Lääne-Viru maavanem on pädev ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni kohtus esindama, peab

Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks antud küsimusel peatuda.

11. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni 30. jaanuari 1995. a

otsust nr 9998, mis on tehtud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamismenetluses. H. Muda

kaebuses on vastustajaks ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjon. Samas on Jõhvi Halduskohtule ning

Tartu Ringkonnakohtule esitanud vastustaja kirjalikud seisukohad maavanema kohusetäitja.

Erikaebuse Riigikohtule esitas komisjoni esindajana samuti Lääne-Viru maavanema kohusetäitja.

Jõhvi Halduskohtu istungile 14. novembril 2003 ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni esindaja ei

ilmunud. Lääne-Viru maavanema kohusetäitja teatas kohtule esindaja haigestumisest ja märkis, et

jääb kirjalike seisukohtade juurde. Tartu Ringkonnakohus lahendas H. Muda erikaebuse kohtuistungit

korraldamata kirjalikus menetluses.

Maavanem ei ole kohtutele esitanud volikirja, vaid nii vastustes kui ka erikaebuses põhistab oma

tegevust komisjoni esindajana asjaoluga, et ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjon on Lääne-Viru

maavanema poolt moodustatud komisjon.

12. Omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 16 lg 2 sätestab: "Avalduste esitamise ja läbivaatamise

ning tõendite esitamise ja hindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Avalduse esitanud isiku

õigustatud subjektiks tunnistamise otsustab maavanema või Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-

Järve, Sillamäe või Narva-Jõesuu linnavalitsuse moodustatud õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise ja kompenseerimise maakonna- või linnakomisjon (edaspidi kohalik komisjon)." ORAS

§ 19 näeb ette maakonnakomisjoni pädevuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või

kompenseerimisega seotud vaidluste lahendamisel.

Vabariigi Valitsuse 2. oktoobri 1991. a määruse nr 202 "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise

ja kompenseerimise keskkomisjoni ning maakonna- ja linnakomisjonide moodustamise kohta"

punkt 3 volitab samuti maavanemat moodustama ÕVVTK maakonnakomisjoni ja kinnitama selle

koosseisu. Määruse punkt 4 annab ÕVVTK kohalikule komisjonile selgelt piiritletud pädevuse

omandireformi käigus esitatud avalduste läbivaatamisel ja lahendamisel. Määruse punkti 5 kohaselt

on komisjon oma ülesannete täitmisel iseseisev. Määruse punkt 6 näeb ette kohaliku komisjoni

otsuste vastuvõtmise ja vormistamise korra ning paneb maavalitsusele kohustuse tagada asjaomase

maakonnakomisjoni teenindamine. Õigustloovate aktidega on maakonnakomisjonidele pandud ka

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel tehtud toimingutele ja otsustele esitatud kaebuste

kohtuväline lahendamine.

13. Eelnimetatud ülesannete täitmisel tegutseb kohalik komisjon oma nimel, on otsuste tegemisel

formaalselt sõltumatu mistahes haldusvõimust, sealhulgas maavanemast. Kohalikud komisjonid ei ole

oma põhiülesannete täitmisel teenistusliku järelevalve tähenduses maavanema ees

aruandekohustuslikud, ei ole viimasele subordineeritud. Osundatud Vabariigi Valitsuse 2. oktoobri

1991. a määruse nr 202 punkti 4 alapunkti 7 kohaselt võib maakonnakomisjonile täiendavaid

ülesandeid anda vaid Vabariigi Valitsus.

Asjaolu, et maavanemale on antud õigus moodustada nimetatud komisjon ning kinnitada tema

koosseis, samuti komisjoni teenindamine maavalitsuse poolt, ei ole tõlgendatav viisil, mis välistab

maakonnakomisjoni käsitlemise iseseisva haldusorganina. Eeltoodud asjaolud välistavad võimaluse

rääkida maakonnakomisjonist kui asutusest ning võivad tekitada kahtluse komisjonist kui faktiliselt

sõltumatust organist, ent ei oma mingit tähendust maakonnakomisjoni kui juriidiliselt iseseisvat

eksternset pädevust omava organi määratlemisel.

14. Halduskohtumenetluses on vastavalt HKMS § 14 lg 2 p-le 2 pooleks asutus, ametnik või avalik-

õiguslikke ülesandeid täitev muu isik, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus on esitatud.

Nimetatud loetelu ei ühti tekstiliselt Haldusmenetluse seadusega, mille § 8 lg 1 kohaselt haldusorgan

on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma

volitatud asutus, kogu või isik. ÕVVTK maakonnakomisjon on Haldusmenetluse seaduse tähenduses

vaadeldav haldusorganina, avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud koguna. Nimetatud kogu on

haldusorgan, kelle aktide ja toimingute peale saab vaieldamatult esitada kaebusi halduskohtusse.

HKMS § 14 lg 2 p-s 2 sisalduv loetelu ei ole ammendav. Täitevvõimu poolt õigustloovates aktides

ettenähtud korras moodustatud ning täitevvõimu volitusi omav komisjon saab esineda

halduskohtumenetluses poolena. Vastasel juhul oleks rikutud isiku õigus vaidlustada halduse akte ja

toiminguid.

Haldusorgani, sealhulgas muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitva isiku esindamine toimub

õigusaktides sätestatud korras. Reeglina esindab asutusena käsitletavat haldusorganit tema juht

(HKMS § 14 lg 5), kellel selle organi põhimääruses sätestatud korras ja juhtudel on õigus anda organi

esindamiseks volitusi. Ka kollegiaalse organi puhul lahendatakse esindamise küsimus reeglina

õigustloovate aktidega või selle kollegiaalse organi aktiga.

Eeltoodud põhimõtted on kohaldatavad ka ÕVVTK maakonnakomisjonide esindamisele

halduskohtus. Käesoleval juhul ei ole komisjoni kohtuvaidluses esindanud organ, selle juht

(komisjoni esimees), liige või organi poolt volitatud isik.

15. Komisjoni esindamine maavanema poolt ei tulene seadusest. Käesoleval juhul on maavanem

tuletanud enda õiguse esindada ÕVVTK maakonnakomisjoni seetõttu, et komisjon on moodustatud

maavanema poolt. Maavanema poolt komisjoni moodustamise fakt ei loo aga õiguslikke aluseid

endale maakonnakomisjoni esindamise õiguse võtmiseks halduskohtumenetluses.

16. Käesoleval juhul ei ole maavanemale antud maakonnakomisjoni poolt ka volikirja komisjoni

esindamiseks kohtus ning maavanem ei ole oma volitusi argumenteerinud volikirjaga. Seetõttu ei ole

küsimus maavanema lepingulise volitamise võimalikkusest otseselt asjassepuutuv. Riigikohtu

halduskolleegium peab aga vajalikuks osundada mõningatele asjaoludele, mis kolleegiumi arvates

välistavad võimaluse maavanema poolt ÕVVTK maakonnakomisjoni esindamise nö lepingulise

esindaja rollis.

Vastavalt HKMS § 14 lg-le 5 kohaldatakse esindusele halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse

sätteid, arvestades Halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi. Seetõttu

tsiviilkohtumenetluse esindaja instituuti, sh TsMS § 85 lepingulise esinduse sätteid ei saa piiranguteta

kohaldada halduskohtumenetluses haldusorgani esindamisel ametniku poolt.

Maavanema kui ametniku õigus olla lepinguliseks esindajaks ei tulene seadusest ega ka muust

õigusaktist. Maavanem saab olla lepinguliseks esindajaks siis, kui selline võimalus on otse ette

nähtud seaduses või muudes õigusaktides. Ametnik ei saa täita teisi avalik-õiguslikke ülesandeid, kui

need, mis on tema pädevuses. Vastasel juhul on rikutud seaduslikkuse põhimõtet. Seega on

maavanema poolt ÕVVTK maakonnakomisjoni esindamine halduskohtumenetluses formaalselt

õigusvastane.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et maavanema kui ametniku volitamine esindama lepingulisel

alusel maakonnakomisjoni oleks ka sisuliselt õigusvastane. Riigikohtu halduskolleegium peab sellega

seoses vajalikuks rõhutada maavanema avalik-õiguslike funktsioonide ning ÕVVTK

maakonnakomisjoni esindamise ülesannete mitteühtelangevust, mõningatel juhtudel huvide

võimalikku vastuolulisust, mis välistavad selliste tegevuste ühitamise.

Esindaja seisundist tulenevalt peab esindaja kohtumenetluses väljendama ning põhistama esindatava

positsiooni, tegutsema tema huvides talle antud volituse piirides. Juhul, kui esindatava ja esindaja

huvid on vastuolulised või esineb kahtlus sellises vastuolus, mis võib takistada esindatava huvide

kaitset, ei saa isik täita lepingulise esindaja funktsioone. Maavanemale on õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamismenetluses pandud riikliku järelevalve funktsioonid, mille kaudu ta esindab avalikku

huvi, ning tagastamismenetluses antud akte ja toiminguid saab maavanem vaidlustada iseseisvalt

halduskohtus protesti esitamise teel. Vastavalt HKMS § 14 lg-le 3 võib maavanem olla kaasatud

halduskohtumenetlusse asjas arvamuse andmiseks. Tegutsedes tagastamismenetluses osaleva

haldusorgani esindajana, on maavanem takistatud järelevalvefunktsiooni kui tema pädevuses oleva

riikliku ülesande teostamisel hea haldustava nõuete kohaselt.

II

17. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et väär on Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2004. a määruses

sisalduv väide, et määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. HKMS § 12 lg 3 viimane lause, mis

näeb ette, et tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib

esitada erikaebuse ringkonnakohtule, ei piira samas ringkonnakohtu sellesisulise määruse peale

Riigikohtule erikaebuse esitamise võimalust. HKMS § 52 lg 2 annab poolele ja kolmandale isikule

õiguse esitada ringkonnakohtu eraldi dokumendina vormistatud määruse peale erikaebuse, kui

Halduskohtumenetluse seadustikus pole otseselt teisiti sätestatud. Tähtaja ennistamise taotluse

lahendamise küsimuses tehtud määruse peale erikaebuse esitamise võimalust HKMS-s piiratud ei ole.

18. Käesolevas asjas on Riigikohtule esitanud erikaebuse ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni nimel

ametnik, kellel selleks puudus õigus. Lääne-Viru maavanema kohusetäitja on ÕVVTK Lääne-

Virumaa komisjoni esindanud kogu kohtumenetluse kestel (vt käesoleva määruse p 11). Kolleegium

leiab, et nimetatud puudust ei ole kassatsiooniastmes võimalik kõrvaldada. Toodud asjaoludel ei saa

Riigikohtu halduskolleegium erikaebuse taotlust sisuliselt menetleda ning HKMS § 57 lg 1 alusel

jätab kohus ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni erikaebuse taotluse, mille on esitanud Lääne-Viru

maavanema kohusetäitja, läbi vaatamata.

Arvestades, et kohtud on asja menetlenud kohtumenetluse poole osavõtuta, tuleb tühistada Tartu

Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2004. a määrus ja Jõhvi Halduskohtu 24. novembri 2003. a määrus ning

asi saata uueks läbivaatamiseks Jõhvi Halduskohtule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld