3-3-1-14-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-14-04

Määruse kuupäev

3. mai 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Tatjana Agabaljani, Aleksandr Mosendzi, Heidi Gurjeva, Jelena

Murõgina, Olga Mäe ja Alla Rudsiti kaebus riigi poolt tekitatud

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. detsembri 2003. a määrus

haldusasjas nr 2-3/867/03

Menetluse alus Riigikohtus

Tatjana Agabaljani, Aleksandr Mosendzi, Heidi Gurjeva, Jelena

Murõgina, Olga Mäe ja Alla Rudsiti erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada erikaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. oktoobri 2003. a määrus haldusasjas nr 3-1268/03 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 24. detsembri 2003. a määrus haldusasjas nr 2-3/867/03.

Saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada Tatjana Agabaljanile ja Aleksandr Mosendzile kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Kalamaja Elanike Liit esitas 29. mail 2003 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tunnistada õigusvastaseks Tallinnas Vana-Kalamaja 16/18 elumaja müügi Eesti Erastamisettevõtte ja

AS Sukktokk 31. mai 1993. a ostu-müügilepinguga.

2. Tallinna Halduskohtu 3. juuni 2003. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja selle esitajat kohustati

täpsustama, kes on kaebuse esitaja ja tasuma riigilõiv eraldi iga kaebuse esitaja kohta.

3. Tatjana Agabaljan, Aleksander Mosendz, Heidi Gurjeva, Jelena Murõgina, Olga Mäe ja Alla

Rudsit palusid 17. juunil 2003 halduskohtusse saabunud kaebuse täienduses lugeda end samas asjas

kaebuse esitajateks ning esitasid maksekorraldused 10-kroonise riigilõivu tasumise kohta. Samuti

palusid nad Rahandusministeeriumilt välja mõista materiaalse kahju 3 miljonit krooni, mis on elamus

asuva kuue korteri väärtus.

18. juuli 2003. a vastuses täpsustasid kaebajad nõuet, taotledes kokku 2 395 000 kr hüvitamist.

4. Tallinna Halduskohtu 29. oktoobri 2003. a määrusega lõpetati asja menetlus. Kohus leidis, et

kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 24. detsembri 2003. a määrusega jäeti kaebajate erikaebus

rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis järgmist:

a) 29. mail 2003 esitatud kaebus on käsitatav üksnes tuvastamiskaebusena. Kaebuses on rõhutatud

kaebaja huvi, miks ta soovib tunnistada elumaja müüki õigusvastaseks. Selleks huviks oli kahju

hüvitamise nõude ettevalmistamine. Kuigi kaebuses on märgitud kahju suurus rahalises vääringus, ei

anna see alust käsitada kaebust kahju hüvitamise kaebusena. Kaebuse esitaja algsele tahtele esitada

vaid tuvastamiskaebus osundab ka viide HKMS § 26 lg 1 p-le 3. Kahju hüvitamise taotlus esitati

halduskohtule alles 17. juunil 2003;

b) väidetav kahju tekkis kaebuse esitajatele 31. mail 1993, kui sõlmiti RE Eesti Erastamisettevõtte ja

AS Sukktokk vahel erastamise ostu-müügileping. Sel ajal kehtinud Eesti NSV TsK § 81 kehtestas

hagi aegumise üldiseks tähtajaks kolm aastat. Kuivõrd hagi aegumistähtaeg ei olnud Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse jõustumise ajaks möödunud ja TsÜS § 113 lg 1 nägi ette pikema aegumistähtaja, siis

tuleb käesoleval juhul kohaldada 10-aastast hagi aegumise tähtaega;

c) kümne aasta möödumise tõttu väidetavalt kahju tekitanud lepingu sõlmimisest ei ole kahju

hüvitamise nõude esitamine enam võimalik. Kuivõrd käesolevas asjas tuleb kohaldada hagi aegumist,

siis puudub vajadus hinnangu andmiseks kaebetähtaja möödalaskmise põhjustele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. T. Agabaljani, A. Mosendzi, H. Gurjeva, J. Murõgina, O. Mäe ja A. Rudsiti erikaebuses

palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega ennistada kaebetähtaeg ning

rahuldada kaebus. Kaebajad märgivad järgmist:

a) kaebajad ei ole loobunud tuvastamisnõudest ega kahjutasunõudest;

b) kaebaja ei pea oma taotluses kasutama HKMS § 6 termineid ja sõnastust. Kaebajad väljendasid

29. mai 2003. a kaebuses kindlat soovi kahjutasu saamiseks. Halduskohus peab kaebuse sõnastusest

ja kontekstist lähtudes ise kindlaks tegema kaebaja tegeliku taotluse. Halduskohus ei ole seotud

kaebuse sõnastusega;

c) ringkonnakohus jättis tähelepanuta tähtaja ennistamise taotluse.

7. Rahandusministeeriumi vastuses palutakse jätta erikaebus rahuldamata, tuginedes järgmistele

seisukohtadele:

a) kaebus erastamislepinguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitati alles 17. juunil 2003. Sellele viitab

nii esialgse kaebuse sõnastus kui ka kaebajate endi hilisem käitumine. Esialgses kaebuses kahju kohta

öeldu on vaadeldav tuvastamiskaebuse esitamiseks vajaliku põhjendatud huvi väljendamisena.

Pelgalt kahjunõude esitamise võimalusele viitamise käsitamine kahju hüvitamise nõude esitamisena

laiendaks ohtlikult kahju hüvitamise nõude olemust ning ähmastaks tuvastamisnõude ja kahju

hüvitamise nõude vahelist piiri;

b) esialgses kaebuses on kaebuse esitamise alusena välja toodud vaid sätted, mis reguleerivad

tuvastamiskaebuse esitamist. Konkreetse nõudena on välja toodud vaid õigusvastasuse tuvastamise

nõue. Kaebuse täiendamisel uute nõuetega tuleb nende nõuete esitamise päevana käsitada nende

tegeliku esitamise, mitte esialgse kaebuse esitamise päeva. Kaebaja tegeliku taotluse kindlaks

tegemise juures on oluline, et kaebaja tegelik taotlus põhineks kaebusel ja oleks ka tegelikult

kaebusest välja loetav. Kohtult ei saa nõuda poolte võrdsuse printsiipi rikkuvat käitumist ning

õigusalast nõustamist väljaspool kohtu pädevuse piire;

c) 18. juulil 2003 esitatud kaebuse täienduses palusid kaebajad jääda üksnes 29. mail 2003 esitatud

nõude juurde, kui kohtul puudub võimalus rahuldada taotlus nende vabastamiseks riigilõivu

tasumisest kahjunõude eest. See näitab, et ka kaebajate endi arvates esitasid nad kahju hüvitamise

nõude alles 17. juunil 2003;

d) erikaebuses on esitanud vaid kahjunõude tähtaja ennistamise taotlus, millest järeldub, et

erikaebuse esitajad on vaikimisi nõustunud kohtute seisukohaga, et kaebus on esitatud pärast tähtaja

möödumist.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas kahju hüvitamise taotlus esitati kohtule tähtaegselt.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et vaidlusaluse kahjunõude esitamise tähtaeg möödus 31. mail

2003. Protsessiosalised ei ole seda seisukohta vaidlustanud. Protsessiosalised on eri meelt selles, kas

kahjunõue esitati esialgses kaebuses 29. mail 2003 või alles 17. juunil 2003.

9. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu hinnanguga, et 29. mai 2003. a kaebuses puudus taotlus kahju

hüvitamiseks. Kaebuse esitajad taotlesid vaid vara võõrandamise õigusvastaseks tunnistamist,

eesmärgiga esitada kahjunõue hiljem. Ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuleb nii

kaebuse sõnastuse kui ka kaebajate hilisema käitumise põhjal selline järeldus teha. Erikaebuse väited

ei lükka seda järeldust ümber. Kaebus ei pea küll järgima täpselt HKMS § 6 sõnastust ja halduskohus

ei ole kaebaja tegeliku tahte väljaselgitamisel seotud kaebuse sõnastusega, kuid miski ei viita sellele,

et kaebuse esitajad soovisid juba 29. mai 2003. a kaebuses kahjunõuet esitada.

10. Kaebajad muutsid 17. juunil 2003 oma esialgset kaebust, täiendades seda kahju hüvitamise

taotlusega. Muudetud kaebust ei saa käsitada uue kaebusena, vaid lisandunud taotlus muutub esialgse

kaebuse osaks.

Kaebuse muutmine on HKMS § 19 lg 8 kohaselt lubatud kuni kohtuvaidluseni halduskohtus, kui

ülejäänud protsessiosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks.

Selgitamist vajab aga, kas muudetud kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel tuleb lähtuda esialgse

kaebuse esitamise hetkest või kaebuse muutmise hetkest.

11. Vastus sellele küsimusele sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Ühest küljest on selge, et

kaebuse esitamine ei saa anda kaebajale võimalust vaidlustada kaebuse läbivaatamise ajal tähtajatult

suvalisi haldusakte ja toiminguid. Teisalt ei saa eeldada, et kõik kaebajad suudavad kohe esitada

asjakohased taotlused oma õiguste kaitseks. See eeldus oleks vastuolus halduskohtu kohustusega

nõustada kaebuse esitajat asjakohase taotluse valikul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. aprilli

2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-02, p 25).

Eelnevast tulenevalt leiab Riigikohus, et kaebuse muutmise teel kaebusele lisatud taotlus tuleb lugeda

tähtaegseks vähemalt neil juhtudel, kui uue taotluse esitamine oleks olnud tähtaegne esialgse kaebuse

esitamise hetkel ja uus taotlus on hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. Seejuures peab

kaebaja olema jätnud taotluse esialgses kaebuses esitamata eksimuse tõttu ja ta ei tohi olla oma õigusi

kuritarvitanud. Nende tingimuste esinemise korral tuleb kohtul lugeda kaebuse muutmine

otstarbekaks. Neil tingimustel kaebuse muutmine ei ähmasta kaebuse liikide piire ega ohusta avalikku

huvi. Kahju tekitanud avaliku võimu kandja ei või jääda soodsamasse olukorda üksnes selle tõttu, et

kaebaja ei osanud kohtusse pöördumisel kohe õiget taotlust esitada.

12. Riigikohus leiab, et käesoleval juhul tuleb muudetud kaebus lugeda esitatuks tähtaegselt.

Kassatsiooniastmes puudub vaidlus selle üle, et kahjunõue oleks olnud 29. mail 2003 tähtaegne.

Kaebuse esitajad väljendasid esialgses kaebuses selgesõnaliselt oma eesmärki nõuda riigi tegevuse

õigusvastasuse tuvastamise järel riigilt kahju hüvitamist. Seejuures pidi kaebajatel olema edasiste

õiguskaitsevõimaluste kohta väär ettekujutus, sest tuvastamiskaebust ei oleks ilmselgelt jõutud läbi

vaadata enne kahjunõude esitamise tähtaja möödumist. Puuduvad asjaolud, mis viitaks õiguste

kuritarvitamisele kaebajate poolt. Vastustaja ei ole hetkel halvemas olukorras võrreldes sellega, milles

ta oleks siis, kui kaebuse esitajad oleks kahjunõude esitanud kohe esialgses kaebuses.

13. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebajatel puudus kassatsiooniastmes võimalus tõstatada

kaebuse tähtaegsuse küsimust, sest nad taotlesid ringkonnakohtult vaid kaebetähtaja ennistamist,

mitte aga kaebuse tähtaegseks lugemist.

Riigikohus selgitab, et kaebajad palusid ringkonnakohtule esitatud erikaebuses tühistada 29. oktoobri

2003. a määruse tervikuna, seega ka osas, millega halduskohus luges kaebetähtaja möödalastuks.

Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt ei ole kaebuse tähtaegseks lugemise kohta tarvis teha

eraldi määrust. Seetõttu ei pidanud kaebajad esitama apellatsioonkaebuses sellekohast taotlust lisaks

tähtaja ennistamise taotlusele.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann