3-1-1-33-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-33-04

Otsuse kuupäev

30. aprill 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja

Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi S. V. süüdistuses KarS § 199 lg 2

p-de 4, 7 ja 8 ning § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning K.

M. süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 2003. a otsus

kriminaalasjas nr 2-1-530-03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokurör Rita Hlebnikova, kassatsioonprotest

Asja läbivaatamise kuupäev

6. aprill 2004

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Rita Hlebnikova, K. M. kaitsja

vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja S. V. kaitsja

vandeadvokaat Rein Napa

Resolutsioon

1. Tühistada Lääne-Viru Maakohtu 20. novembri 2003. a ja Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri

2003. a otsused osas, millega K. M. mõisteti KarS § 215 lg 2 p 3 järgi õigeks ja S. V. käitumine

kvalifitseeriti KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, ning saata kriminaalasi selles osas Lääne-Viru Maakohtule

uueks arutamiseks.

2. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

3. Kassatsioonprotest rahuldada.

4. Mõista kohtukuluna K. M.-lt välja 1504 krooni ja 50 senti ning S. V.-lt 1504 krooni ja 50 senti

kaitsjatasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Viru Maakohtu 20. novembri 2003. a otsusega tunnistati S. V. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8

järgi ning teda karistati kuuekuulise vangistusega. Veel tunnistati S. V. süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja teda

karistati KarS § 61 lg-le 1 tuginedes üheaastase vangistusega.KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema

karistuse raskemaga kaetuks ja mõistis S. V.-le liitkaristuseks üheaastase vangistuse. KarS § 74 alusel jättis

kohus mõistetud karistuse tingimisi üheks aastaks ja kuueks kuuks täitmisele pööramata.

K. M., kes oli antud kohtu alla süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 3 järgi, mõistis kohus õigeks.

Sama kohtuotsusega tunnistati erinevates kuritegudes süüdi veel T. E., R. M., J. L. ja R. L., kuid nende

isikute osas maakohtu otsust ei vaidlustatud.

2. S. V. oli KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning K. M. KarS § 215 lg 2 p 3 järgi kohtu alla antud

süüdistatuna selles, et nad kasutasid 6. augustil 2003. a Tamsalu vallas X külas AS A. veiselauda juures

lapseealise M. K. kaasaaitamisel omavoliliselt AS A. ratastraktorit MTZ-82. Süüdistuse kohaselt sõitsid S. V.

ja K. M. S. V. juhitud traktoriga lauda ümbruses kuni nad sõitsid vastu elektriposti.

Lääne-Viru Maakohus asus seisukohale, et K. M. osalemine traktori omavolilises kasutamises ei ole

tõendatud. Kohus märkis, et K. M. ei olnud kordagi traktori roolis. Ta lihtsalt istus passiivselt S. V. poolt

juhitud traktori kabiinis. Kohus leidis, et ei ole tõendatud, nagu oleks K. M. kedagi traktori omavolilisele

kasutamisele kihutanud või sellele kaasa aidanud. Kohus märkis, et ärandamise eest ei vastuta isik, kes

lihtsalt sõidab ärandatud sõidukiga kaasa. Toodud põhjustel kvalifitseeris maakohus S. V.le esitatud

süüdistuse KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 asemel KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, kuna tegemist ei olnud grupilise

kuriteoga.

3. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti prokurör Ain Tali, kes palus maakohtu

otsuse osaliselt tühistada, tunnistada K. M. KarS § 215 lg 2 p 3 järgi süüdi ja kvalifitseerida S. V. käitumine

KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.

4. Viru Ringkonnakohtu 19. detsembri 2003. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonprotest

rahuldamata.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et K. M. ronimine traktorisse sooviga sõita, ei ole kausaalses seoses

traktori kasutamisega. K. M. käitumises ei olnud ühtegi aktiivset momenti, ilma milleta ei oleks saanud

traktorit kasutada. Tema passiivne viibimine traktoris ei olnud ringkonnakohtu arvates põhjuslikus seoses

traktori omavolilise kasutamisega S. V. ja M. K. poolt. Samuti leidis ringkonnakohus, et K. M. ei võtnud

traktori omavolilisest kasutamisest osa kihutaja ega kaasaaitajana.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör R. Hlebnikova, kes taotleb

ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti muutmata Lääne-Viru Maakohtu otsus K. M.

õigeksmõistmises ja S. V. käitumise kvalifitseerimises KarS § 215 lg 2 p 1 järgi. Kassaator palub saata

kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.

Prokurör märgib, et asja kasutamine on selle omaduste tarbimine. Traktori kasutamise üks omadustest on

sellega sõitmine ühest punktist teise, mida aga ei saa teha ilma traktorit juhtimata. Traktorit juhib rooli taga

istuv isik. Mootorsõiduki kaassõitja tarbib selle sõiduomadusi aga passiivses vormis. Kassaator märgib, et

mõlemad kohtualused on korduvalt kinnitanud, et neil mõlemal oli soov lauda juures traktoriga sõita. K. M.

teadis, et traktor on võõras vara, kuid sellele vaatamata sisenes ta traktori kabiini ja istus juhi kõrval olevale

istmele, millega ta soodustas ja julgustas S. V.-d traktorit juhtima. Kohtualustel oli ühine kuritegelik eesmärk

ja mõlemad tegutsesid selle nimel.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas prokurör kassatsioonprotesti ja taotles kriminaalasja

saatmist uueks arutamiseks Lääne-Viru Maakohtule. Kaitsjad leidsid, et kassatsioonprotest tuleb jätta

rahuldamata ja eelnevad kohtulahendid muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Lääne-Viru Maakohtu ja Viru Ringkonnakohtu otsused tuleb

tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.

8. Kohtud on alusetult kitsendanud asja omavolilise kasutamise mõistet KarS § 215 tähenduses. Maakohus ja

ringkonnakohus on asunud ekslikult seisukohale, et kaassõitjana mootorsõidukis sõitmine ei ole käsitatav

mootorsõiduki kasutamisena KarS § 215 tähenduses. Erinevalt KrK §-s 197 sätestatud kuriteokoosseisust

(mootorsõiduki ärandamine), mille puhul oli karistatav üksnes aktiivne tegevus, mis oli suunatud

mootorsõiduki hõivamisele ajutise kasutamise eesmärgil (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 1. novembri 1994. a otsus nr III-1/3-92/94), näeb KarS § 215 ette vastutuse võõra

vallasasja (sealhulgas mootorsõiduki) omavolilise kasutamise eest. Seejuures tuleb asja kasutamise all mõista

selle kasutamist Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 teise lause tähenduses, mis seisneb asja omaduste tarbimises või

asjalt vilja saamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ka mootorsõidukis kaassõitjana sõitmine on

käsitatav sõiduki kasulike omaduste tarbimisena ja seega ka sõiduki kasutamisena.

9. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt teadis K. M., et tegemist on võõra traktoriga, kuid sellele

vaatamata asus ta isikute grupis võõra asja omadusi tarbima " istus traktorisse ja kasutas seda kõrvalistujana

lauda ümbruses ringisõitmiseks. Seega vastab K. M. käitumine KarS § 215 lg 2 p-s 3 ettenähtud

kuriteokoosseisule.

Lähtudes kohtute poolt tuvastatud kriminaalasja asjaoludest, tuleb eeltoodut arvestada ka S. V. käitumise

kvalifitseerimisel.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Lääne-Viru Maakohtu 20. novembri 2003. a ja Viru

Ringkonnakohtu 19. detsembri 2003. a otsused osas, millega K. M. mõisteti KarS § 215 lg 2 p 3 järgi õigeks

ja S. V. käitumine kvalifitseeriti KarS § 215 lg 2 p 1 järgi. Kriminaalasi tuleb saata uueks arutamiseks Lääne-

Viru Maakohtule, kuna kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine sai alguse esimese astme kohtust.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks märkida, et K. M. süüdimõistmise korral tuleb kohtul "

arvestades kohtualuse vanust " lahendada küsimus, kas teda toimepandud teo eest karistada või vabastada ta

karistusest, kohaldades KarS §-s 87 sätestatut.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi