3-1-1-25-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-25-04

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 30. aprill 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja

Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi M. V. ja S. N. süüdistuses KrK § 1411

lg 3 p 1 ning T. Š. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 -

§ 17 lg 6 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 4. veebruari

2004. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata erikaebus

Tallinna Linnakohtu kohtuniku 24. detsembri 2003. a

määruse peale

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. Š. kaitsja vandeadvokaat Madis Kiisa ja S. N.

kaitsja vandeadvokaat Raivo Laus, erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

30. märts 2004. a

Istungil osalenud isikud

T. Š. ja S. N. kaitsja vandeadvokaat Raivo Laus ja

riigiprokurör Marge Püss

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 4. veebruari 2004. a määrus Tallinna Linnakohtu

kohtuniku 24. detsembri 2003. a määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta

muutmata.

2 Erikaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 24. detsembri 2003. a määrusega anti kohtu alla M. V. ja S. N. süüdistuses

KrK § 1411 lg 3 p 1 ning T. Š. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 - § 17 lg 6 järgi.

2. Selle määruse peale esitasid erikaebuse T. Š. kaitsja vandeadvokaat Madis Kiisa ja S. N. kaitsja advokaat

Alo Pormeister. Erikaebuses taotleti kohtu alla andmise määruse tühistamist ja süüdistuskokkuvõtte saatmist

prokurörile selle viimiseks seadusega kooskõlla ja kohustuslike menetlustoimingute tegemiseks.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 4. veebruari 2004. a määrusega jäeti erikaebus läbi vaatamata.

Määruses märgitakse, et kriminaalasi saadetakse prokurörile uue süüdistuskokkuvõtte koostamiseks, kui

süüdistuskokkuvõte ei vasta KrMK § 174 nõuetele ehk teisisõnu siis, kui tegemist on n.ö vormiliste nõuete

rikkumisega. Kohtunik ei nõustunud kaitsjate seisukohaga, et süüdistuskokkuvõte ei vasta KrMK § 174

nõuetele ja osutas, et tulenevalt seaduse ülesehituse loogikast on seadusandja andnud selle küsimuse

otsustamise kohtu pädevusse kohtu alla andmise staadiumis. Nimelt on vastavalt KrMK §-le 202 kohtualusel

ja tema kaitsjal võimalik süüdistuskokkuvõttega tutvuda alles pärast kohtu alla andmise küsimuse

otsustamist kohtu poolt. Veel märkis kohtunik, et käesolevas kriminaalasjas ei esinenud ühtegi seaduses

sätestatud alust kohtu korraldava istungi läbiviimiseks. Samuti ei tuvastanud linnakohtu kohtunik ühtegi

asjaolu, mis välistanuks T. Š. ja S. N. kohtu alla andmist ja kohtu alla andmise määrus vastab terviklikult

KrMK § 199 lg-tes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Kohus märkis, et toimikumaterjalidega on kohtualusel õigus

tutvuda kohtuistungi ettevalmistamise staadiumis, samuti on menetlusosalisel õigus nõuda täiendavate

tõendite kogumist kohtuliku uurimise käigus.

Määruses osutatakse samuti, et vastavalt AKKS §-le 68 ei ole kohtu alla andmise määrus erikaebe korras

vaidlustatav ning tegemist ei ole ka määrusega, mis piiraks isiku põhiõigusi või otsustaks teatud küsimusi

lõplikult. Välistades kohtu alla andmise määruse vaidlustamise, on seadusandja tahe suunatud sujuva

kohtupidamise läbiviimisele, mida vastav erikaebeõigus aga takistaks. Kohtunik leidis, et selles osas on

seadusandja tahe arusaadav ja jälgitav ning viitas selle kinnituseks ka 1. juulist 2004. a kehtima hakkavale

Kriminaalmenetluse seadustikule.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale esitasid T. Š. kaitsja vandeadvokaat M. Kiisa ja S. N.

kaitsja vandeadvokaat R. Laus erikaebuse, milles paluvad määruse tühistada ja saata kohtu alla andmise

määruse peale esitatud erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.

4.1 Erikaebuses väidetakse, et kriminaalasjas on eeluurimine sisuliselt lõpule viimata ja kohtu alla andmise

staadium on vahele jäetud. Nii on süüdistuskokkuvõtte kinnitamise eelduseks süüdistatava tutvustamine

kõigi kriminaalasja materjalidega, mida ei ole aga tehtud; samuti on täitmata riigi peaprokuröri juhis

täiendavate tõendite väljanõudmiseks ja ei ole tagatud õigust esitada taotlusi eeluurimise täiendamiseks - ehk

teisisõnu, kriminaalasi on saadetud kohtusse enne seaduses sisalduvate imperatiivsete toimingute teostamist.

4.2 Kaitsjate arvates ei vasta süüdistuskokkuvõte KrMK §-le 174 ning kohtunik ei oleks saanud teha kohtu

alla andmise määrust. Kummutamata on vastuväited võla tagastamise ja tahtluse puudumise kohta. Kohtu

alla andmise määrusega rikuti isikute subjektiivseid õigusi ja vabadusi ning need rikkumised oleks tulnud

kõrvaldada teise astme kohtu määrusega. Praegusel juhul on loodud üksnes illusioon kaitseõiguse

olemasolust ning selle tagatusest, mis on aga Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis sätestatu

rikkumine.

4.3 Erikaebuses leitakse, et kohtu alla andmise määruse kiire tegemise eesmärk oli kriminaalasja võimaliku

aegumise vältimine kaitseõiguse kui peamise põhiõiguse rikkumise hinnaga. Kaitsjad toonitavad, et isikutel

peab olema sisuline ja ka tõhus võimalus kaitsta ennast põhiõiguste ja vabaduste rikkumise korral ja

rikkumine tuleb kõrvaldada esimesel võimalusel - praegusel juhul erikaebe korras Tallinna Ringkonnakohtus.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles kaitsja erikaebuse rahuldamist selles toodud motiividel,

prokurör leidis, et kaebus on põhjendamatu ja palus jätta selle rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

kohtuniku 4. veebruari 2004. a määruse muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku määrus kohtu alla andmise määruse peale esitatud erikaebuse

läbivaatamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning Riigikohtule esitatud erikaebuse väited ei anna

alust selle tühistamiseks.

7. AKKS § 68 lg-s 1 sisaldub ammendav loetelu kohtu ja kohtuniku määrustest, mille peale on õigus esitada

erikaebusi ja -proteste. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et teised kriminaalasjas tehtud määrused ei

kuulu eraldi edasikaebamisele ja protestimisele, kuid nende peale võib esitada vastuväiteid apellatsioon- ja

kassatsioonkaebuses või-protestis.

Seega on erikaebe korras kohtumääruse vaidlustamise võimalus nähtud erandina ette nendeks juhtudeks, kui

kaebuses tõstatatud küsimus on vaja lahendada kiiresti ja seda on võimalik teha lahus kriminaalasjast kui

tervikust.

Samas on Riigikohtu praktikas edasikaebeõiguse tegeliku efektiivsuse tagamise huvides laiendatud

erikaebeõigust juhtudele, mil kohtumäärus kujutab endast sellist lõplikku lahendit, mida hiljem üldise

kohtukaebe korras vaidlustada ei saa, samuti juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-01, RT III 2002, 8, 78).

8. Kohtu alla andmise määrus ei kuulu nende määruste hulka, mida tulenevalt AKKS § 68 lg-st 1 oleks

võimalik erikaebe korras vaidlustada ning samuti ei lahendata kohtu alla andmise määrusega kriminaalasja

lõplikult.

Riigikohtule esitatud erikaebuses ja ka kriminaalkolleegiumi istungil väitis kohtualuste kaitsja, et S. N. ja T.

Š. kohtu alla andmisega rikuti nende kaitseõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib vastuseks nendele

väidetele, et kaebustest nähtuvalt rikuti kohtualuste kaitseõigust sellega, et kriminaalmenetluses ei järgitud

KrMK § 174 lg 1 nõudeid. Sellest tulenevalt leidis kaitseõiguse väidetav rikkumine aset enne kohtu alla

andmist ja seega ei rikkunud kohtu alla andmine iseenesest ka S. N. ega T. Š. kaitseõigust.

9. Erikaebuses esitatud väited kohtualuste kaitseõiguse rikkumise kohta kohtueelses menetluses, samuti selle

kohta, et kohtueelne uurimine on jäetud lõpule viimata ning et selle käigus on oluliselt rikutud

kriminaalmenetluse nõudeid, ei ole kontrollitavad erikaebemenetluses vaid kriminaalasja sisulisel arutamisel.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2 jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium vaidlustatud määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata.

Eerik Kergandberg,

Hannes Kiris,

Lea Kivi