3-2-1-50-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-50-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 23. aprill 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Tampuu

Kohtuasi

Mati Kochi hagi Avo Pangi vastu 62 000 krooni

väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2-314/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Avo Pangi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

5. aprill 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

30. detsembri 2003. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Avo Pangile 29. jaanuaril 2004. a tasutud kautsjon

300 (kolmsada) krooni

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 1. juulil 2002. a esitas Mati Koch Võru Maakohtule hagi Avo Pangi vastu, paludes kostjalt välja

mõista 50 000 krooni vahetuslepingu järgset tasu ja 12 000 krooni täiendava materiaalse ja moraalse

kahju eest.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19. novembril 1997. a vahetuslepingu, mille

kohaselt vahetati hagejale kuuluv metsaveotraktor TDT-55A kostjale kuuluva Annemäe kinnistu

vastu. Kostja kohustus vormistama notariaalse ostu-müügilepingu 1998. a lõpuks. Vaatamata hageja

korduvatele nõudmistele ja kostja lubadustele jäi kinnistu ostu-müügileping vormistamata. Kostja sai

traktori kätte 19. novembril 1997 a. Hagejale teadaolevalt on kostja Annemäe kinnistu ära müünud

kolmandatele isikutele, samuti on ära müüdud traktor.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 254 kohaselt kohustuvad pooled vastastikku üle andma eseme ja tegema

võimalikuks eseme omandi või esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Hageja on tasunud

metsaveotraktori üleandmisega kostjale Annemäe kinnistu eest, kostja poolt on aga tasumata kinnistu

üleandmisega.

3. Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja väitis, et 19. novembri 1997. a vahetusleping oli mitteametlik ja

ühepoolne, hageja ei ole lepingule alla kirjutanud. Kuna hiljem selgus, et metsaveotraktori tehniline

seisund oli väga halb, siis ametlikult ostu-müüki ei toimunudki. Kõnesolev traktor jäi hageja

naabertalu hoovi Luhametsas ja keegi on selle sealt ära viinud. Hageja ei ilmunud notari juurde kostja

kinnistu ostu-müügilepingu vormistamiseks. Kostja on harinud hageja maad 4000 krooni eest ja

andnud talle küttepuid 6000 krooni eest ning kulutanud metsaveotraktori remondiks ca 12 000

krooni.

4. Võru Maakohtu 18. juuni 2003. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.

5. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli kostja sooviks saada traktori omanikuks ning ta nõustus

vahetama oma kinnistu traktori vastu. Selliselt on kostja oma tahet väljendanud ka nn

vahetuslepingus. Hageja tegelikuks tahteks oli saada põllumaad, mistõttu ta nõustus andma traktori

kostjale. Hageja andis traktori kostjale üle. Poolte käitumine ei tõenda, et hageja tegelik tahe oleks

olnud anda traktor ainult kostja kasutusse. Seega oli poolte tahe suunatud traktori ostule-müügile

vahetuslepingu kaudu.

Väidetava vahetuslepingu sõlmimise ajal kehtinud (kehtis kuni 1. juulini 2002) tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 93 lg-te 1 ja 3 kohaselt on tehing seaduses sätestatud kohustusliku

notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel tühine, kui seadusest ei tulene teisiti.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või

võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Kuna leping sõlmiti kinnisasja võõrandamise

kohta, pidi see olema notariaalselt tõestatud. Kuivõrd lepingule ei kirjutanud alla hageja, siis tuleb

lugeda, et leping sõlmiti suuliselt. Seega on see leping kinnisasja võõrandamise osas tühine, kuna ei

ole järgitud notariaalse tõestamise nõuet.

Hageja ei ole vahetuslepingut alla kirjutanud, kuid seadus ei nõua traktori ostu-müügilepingu

sõlmimist kirjalikult ega sellise lepingu notariaalset tõestamist. Seega oleks võimalik traktori ostu-

müügilepingu sõlmimine ka suuliselt ja selles osas võiks tehing jääda kehtima, arvestades TsÜS § 64

lg-s 2 sätestatut, kui on täidetud teised lepingu sõlmimiseks vajalikud tingimused ja kui sellise ostu-

müügilepingu sõlmimine oli poolte tegelik tahe. Ostu-müügilepingu oluliseks tingimuseks on

kokkulepe hinnas. Kuivõrd pooltel puudub kokkulepe traktori hinnas kui lepingu olulises tingimuses,

siis ei saa lugeda poolte vahel traktori ostu-müügilepingut sõlmituks. 1. juulini 2002. a kehtinud

ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) §-de 173 ja 174 kohaselt on pooled kohustatud tehingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt täitma, kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine on lubamatu. Kuna

kinnistu võõrandamise tehing on tühine ning traktori ostu-müügilepingut ei saa lugeda sõlmituks, siis

ei tekitanud need pooltele õigusi ega kohustusi. Järelikult ei ole vahetusleping tekitanud kostjale

kohustusi ja hagejale õigusi, mistõttu ei saa hageja nõuda kostjalt vahetuslepingu alusel traktori

müügihinna 50 000 krooni tasumist.

Muudel alustel sama hagieseme suhtes ei ole Mati Koch hagi esitanud ja kohus ei või TsMS § 229 lg-

s 1 sätestatut arvestades ületada otsuses nõude piire ja lahendada hagi muudel alustel, kui on esitatud

hagiavalduses.

Kostjal ei olnud võimalik TsK § 222 lg 1 mõttes tekitada lepingu täitmata jätmisega materiaalset ja

moraalset kahju, kuna kostjal puudusid sellest lepingust tulenevad kohustused hageja suhtes. Hageja

ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milles konkreetselt ja millises rahalises väärtuses on ta kulutusi

teinud ja kahju saanud. Hageja ei ole tõendanud, et talle oleks mittevaralise kahjuna tema poolt

viidatud VÕS § 128 lg 5 mõttes tekitatud sellist füüsilist ja hingelist valu ning kannatust, mis tingiks

selle hüvitamist.

6. Mati Koch esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, taotledes maakohtu otsuse

tühistamist ja hagi rahuldamist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 30. detsembri 2003. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti

rahuldamata hagi traktori ostuhinna sissenõudmises. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse,

millega rahuldas nimetatud nõude. Ülejäänud osas jäi maakohtu otsus muutmata.

8. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohus õigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud

materiaalõiguse norme, järeldades et:

1) hageja oli vahetuslepingu sõlmimisel ja traktori valduse kostjale üleandmisel traktori omanik;

2) poolte tegelik tahe oli suunatud vastavalt kostja poolt traktori ja hageja poolt Annimäe kinnistu

omandamisele;

3) pooltevahelise vahetuslepingu saab lugeda sõlmituks suuliselt, kuivõrd lepingule ei olnud hageja

alla kirjutanud;

4) vahetusleping on tühine kinnistu võõrandamise osas, kuivõrd järgitud ei olnud seadusega

ettenähtud notariaalse tõestamise nõuet.

Samas ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et pooltevahelist traktori ostu-

müügilepingut ei saa lugeda sõlmituks seetõttu, et nende vahel puudus kokkulepe traktori hinnas.

Vastavalt TsÜS §-le 68 ei too tehingu ühe osa kehtetus kaasa teiste osade kehtetust, kui võib eeldada,

et tehing oleks tehtud ka kehtetu osata. Poolte kokkulepe vahetuslepingus võõrandada hagejale

kuuluv traktor kostjale on TsK §-st 258 tulenevalt vaadeldav iseseisva ostu-müügilepinguna,

sõltumata kinnistu müügilepingu tühisusest. Arvestades seda, et pooled olid kokku leppinud traktori

kostjale võõrandamises ja traktori valdus oli kostjale üle antud, tuleb eeldada, et pooled oleksid

nimetatud võõrandamistehingu teinud ka ilma tühise osata, s.o kinnistu võõrandamistehinguta.

Tulenevalt TsK § 165 lg-st 1 ja § 242 lg-st 1 on ostu-müügilepingu sõlmimise oluline tingimus muu

hulgas poolte kokkulepe müüdava asja hinnas. TsK §-st 258 tulenes eeldus, et vahetatavate asjade

hind on võrdne, kui pooled ei olnud kokku leppinud vahetatavate asjade väärtuste vahe

kompenseerimises. Asjaolu, et vahetuslepingu järgse kinnistu müügitehingu osa on tühine, ei välista

seda, et poolte kokkulepitud traktori väärtust ei saaks tuletada Annemäe kinnistu hinna kaudu. Pooled

pidasid tehingu sõlmimisel silmas vahetatavate asjade, s.o kinnistu ja traktori, hindade võrdsust.

Annemäe kinnistu hinnana tuleb käsitada kostja poolt viidatud 30 000 krooni, mis oli kinnistu

hinnaks selle võõrandamisel kostja poolt 23. mail 2000. a AS-le Sylvester, ning seda tuleb ka käsitada

poolte kokkulepitud hinnana traktori võõrandamisel kostjale.

Asjakohane ei ole hageja viide kostjale kuulunud kinnistu maksustamishinnale ning kostja viide

ajalehekuulutuses märgitud metsaveotraktori müügihinnale, kuivõrd kumbki neist ei kajasta poolte

poolt vahetada soovitud konkreetse traktori ja kinnistu turuhinda. Traktori hinna kindlaksmääramisel

ei ole arvestatav hageja politseile esitatud avalduses näidatud kahju suurus (20 000 krooni), kuivõrd

puuduvad muud tõendid, et pooled pidasid lepingu sõlmimisel silmas traktori sellist väärtust.

TsK §-de 173 lg 1 ja 174 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud

tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumisel aga vastavalt tavaliselt

esitatavatele nõuetele. Ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud, välja arvatud

seadusega sätestatud juhud.

Kostja on saanud hagejalt traktori, kuid ei ole täitnud omapoolset kohustust ostuhinna 30 000 krooni

tasumiseks. Kostja nimetatud kohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt 1998. a lõpus, mil pidi

toimuma Annemäe kinnistu võõrandamiseks lepingu sõlmimine ja selle omandiõiguse hagejale

ülekandmine.

Kostja on küll väitnud, et apellant võlgneb talle omakorda põlluharimise ja küttepuude eest kokku

7000 krooni, kuid ta ei ole esitanud sellekohast vastunõuet. Seega ei ole kostja nimetatud väide

käesolevas asjas arvestatav. Käesoleval juhul ei ole ka tähtsust asjaolul, kas ja millises ulatuses tegi

kostja pärast traktori oma valdusesse saamist selle remondiks kulutusi. Kuna kostja ei ole oma

kohustust ostuhinna tasumiseks täitnud, siis on põhjendatud kostjalt 30 000 krooni väljamõistmine

hageja kasuks.

9. Maakohus on jätnud põhjendatult tõendamatuse tõttu rahuldamata hageja nõude materiaalse ja

moraalse kahju väljamõistmiseks, mistõttu ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu

sellekohaseid motiive.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kassatsioonkaebuses palub Avo Pang tühistada ringkonnakohtu otsuse vaidlustatavas osas.

11. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi

ostu-müügilepingu olulise tingimuse - müüdava asja hinna - tuvastamisel. Ringkonnakohtu järeldus,

et pooled oleksid traktori võõrandamistehingu teinud ka ilma tühise vahetuslepinguta, on otseses

vastuolus kohtulikus menetluses kogutud tõenditega. Hageja on eelistungil kinnitanud, et "traktori

hinnast meil Avo Pangiga juttu ei olnud, sest ma ei kavatsenud seda traktorit üldse müüa"" (toimiku

leht 38). Sama on väitnud maakohtus ka kassaator.

12. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg 1, kuna hageja on selgelt väljendanud, et tema nõude

aluseks on 19. novembril 1997. a koostatud vahetusleping ning teisi õiguslikke aluseid ei ole esitatud.

Ringkonnakohtu järeldus on ebaõige ka seetõttu, et hageja on kohtus korduvalt kinnitanud, et ta ei

soovinud omandada kogu Annemäe kinnistut, vaid ainult selle põllumaad. Seega isegi juhul, kui

vahetusleping oleks olnud kehtiv, ei oleks hageja olnud õigustatud nõudma metsaveotraktori eest

kogu Annemäe kinnistu väärtust.

Nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et käesolevas ajas saab lähtuda põhimõttest, et ka TsK

§-st 258 tulenes eeldus, mille kohaselt on vahetamisele kuuluvate asjade hind võrdne, kui pooled ei

ole kokku leppinud väärtuse vahe kompenseerimises. Kuna vahetuslepingule kohaldati TsK § 258

lg 4 kohaselt ostu-müügilepingu sätteid ja mõlemad pooled on kinnitanud, et traktori hinna osas

kokku ei lepitud, siis ei saa ka traktori võõrandamist lugeda toimunuks.

13. Mati Koch leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

15. Ringkonnakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 229 lg 2. Nimetatud sätte järgi ei või

kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel

esitanud.

Ringkonnakohus leidis, et pooled oleksid traktori võõrandamistehingu teinud ka ilma vahetuslepingu

tühise osata, s.o kinnistu võõrandamistehinguta. Ringkonnakohus on seda järeldust põhjendanud

üksnes asjaoluga, et pooled leppisid traktori võõrandamises kokku ja traktori valdus anti kostjale üle.

Samas ei nähtu ringkonnakohtu otsusest, et hageja tugines asjaolule, et ta oleks olnud nõus kinnistu

asemel ka raha saamisega.

Kassaator tugineb sellele, et tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja öelnud, et ei kavatsenud

traktorit müüa (toimiku leht 38). Samuti on hageja öelnud, et ei kavatsenud traktorit võõrandada raha

eest (toimiku leht 92). Ringkonnakohtu istungil on hageja esindaja väitnud, et vahetuslepingu

eesmärk ei olnud traktori võõrandamine (toimiku leht 143). Ringkonnakohus ei ole põhjendanud,

miks ta neid hageja ütlusi ei arvesta. Kassaator on kostjana kogu kohtumenetluse kestel väitnud, et

võõrandamise lepingut ei sõlmitud kinnistu ega traktori osas (toimiku lehed 20, 104). Ka selle väite

osas pole ringkonnakohus võtnud seisukohta.

16. Samuti on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 171 lg 1, mille kohaselt peab kohus tagama

protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Käesoleval juhul polnud

pooltel võimalik esitada oma põhjendusi ja tõendeid TsÜS § 68 kohaldamiseks vajalike asjaolude

kohta.

17. Lisaks on ringkonnakohtu otsus vastuoluline. Nimelt on ringkonnakohus esmalt nõustunud

maakohtu tuvastatuga, et kostja tegelik tahe oli suunatud traktori omandamisele ja hageja tegelik tahe

Annemäe kinnistu omandamisele, kuid seejärel on ta jõudnud järeldusele, et traktori

võõrandamistehing oleks tehtud ka ilma kinnistu võõrandamistehinguta.

18. Juhul, kui ringkonnakohus leiab asja uuel läbivaatamisel, et traktori võõrandamistehingut ei oleks

tehtud ilma kinnistu võõrandamistehinguta, siis ei saa tehingut osadeks jaotada ning seega oleks

vahetusleping pidanud olema AÕS § 119 lg 1 kohaselt tõestatud notariaalselt.

Kui vahetusleping on notariaalse vorminõude järgimata jätmise tõttu kogu ulatuses tühine, siis peab

ringkonnakohus kaaluma, kas esitatud asjaoludel on võimalik hagi rahuldada. Seejuures tuleb

arvestada ühelt poolt seda, et TsMS § 228 järgi on kohtul kohustus kvalifitseerida pooltevahelised

õigussuhted poolte esitatud faktiliste asjaolude alusel (nii on Riigikohus leidnud näiteks tsiviilasjades

nr 3-2-1-135-02 (RT III 2002, 33, 364) ja nr 3-2-1-103-00 (RT III 2000, 25, 281)). Teisalt tuleb

kaaluda, kas selles konkreetses asjas on esitatud piisavalt asjaolusid, et saaks kohaldada TsÜS § 66

lg 5, mis sätestab, et tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga

hüvitama saadu rahas.

Ringkonnakohus peaks seejuures lähtuma põhimõttest, et tsiviilkohtumenetluse üheks ülesandeks on

TsMS § 3 kohaselt lahendada asi võimalikult kiiresti, kuid teisalt peab olema tagatud isikutele

põhiseaduslik õigus kaevata kohtuotsuse peale edasi kõrgemalseisvale kohtule.

19. Kui ringkonnakohus leiab asja uuel läbivaatamisel, et traktor oleks võõrandatud ka ilma kinnistu

võõrandamistehinguta, siis tuleb kindlaks teha traktori ostu-müügilepingu hind.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ka enne võlaõigusseaduse jõustumist võis

tsiviilseadusandluse mõtte kohaselt eeldada, et vahetamisele kuuluvate asjade hind on võrdne, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Sel juhul peab aga ringkonnakohus andma pooltele võimaluse

nimetatud eeldus ümber lükata. Samuti peab ringkonnakohus ostu-müügilepingu hinna leidmiseks

analüüsima, kas pooled leppisid algselt kokku kogu kinnistu vahetamises või sooviti traktori vastu

vahetada üksnes põllumaa.

Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et käesolevas asjas ei saa kohaldada TsK §-s 258 sätestatud

eeldust vahetatavate asjade hindade võrdsuse kohta, kuna pooled ei olevat hinnas kokku leppinud.

Kolleegium märgib, et seda eeldust saakski kohaldada ainult neil juhtudel, kui pooled ei ole hinnas

selgelt kokku leppinud.

20. Kolleegium peab ekslikuks ringkonnakohtu seisukohta, et kostja oleks pidanud esitama

tasaarvestuse tegemiseks vastuhagi.

Seadus ei keela tasaarvestuse tegemist kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata. TsMS

§-s 153 sätestatud vastuhagi vastuvõtmise tingimused tähendavad üksnes võimalust esitada

tasaarvestuse avaldus soovi korral hagina. Kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal

tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda otsuse tegemisel arvestama. Juhul, kui kostja esitab

tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates

hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud.

21. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg 1.

Ringkonnakohus rahuldas hageja nõude vahetuslepingu alusel, mitte muul õiguslikul alusel.

J. Luik, H. Jõks, T. Tampuu