Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-26-04 ECLI:EE:RK:2004:3.1.1.26.04.118 AI generated

3-1-1-26-04 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-26-04
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Tallinna Linnakohtu 30. oktoobri 2003. a otsusega tunnistati A. P. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistus aastaks ja kuueks kuuks. Samuti tunnistati A. P. süüdi KarS § 201

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-26-04 · Riigikohus: Ringkonnakohtu otsuse peale esitas riigiprokurör Jüri Pikma kassatsioonprotesti, milles vaidlustatakse A.

Keywords

AI generated
violation of jurisdiction rules derogations from common rules justification of legal divergence approximation of laws violation of procedural rules principle of allegation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-26-04

Otsuse kuupäev

7. aprill 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi A. P. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-

de 2, 3 ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2004. a otsus

kriminaalasjas nr 2-1/17/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokurör Jüri Pikma, kassatsioonprotest

Asja läbivaatamise kuupäev

23. märts 2004. a

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Marge Püss ja A. P. kaitsja

vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2004. a otsus A. P. õigeksmõistmises KarS § 201 lg 2

p 1 järgi ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Mõista A. P.-lt riigituludesse välja kaitsjatasu 708 (seitsesada kaheks) krooni kaitsja osavõtu eest

Riigikohtu istungist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 30. oktoobri 2003. a otsusega tunnistati A. P. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi

ning talle mõisteti karistuseks vangistus aastaks ja kuueks kuuks. Samuti tunnistati A. P. süüdi KarS § 201

lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega üheks aastaks. Lõplikuks karistuseks mõisteti A. P.-le KarS § 64 lg 1

alusel üks aasta ja kuus kuud vangistust.

KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi tunnistati A. P. süüdi võõra vara korduvas salajases varguses. KarS § 201

lg 2 p 1 järgi tunnistati A. P. süüdi selles, et ta 28. mai 2003. a öösel leidis Tallinnas, X tn Y paikneva maja

aia juurest jalgratta ja omastas selle.

2. Linnakohtu otsuse peale esitas A. P. apellatsioonkaebuse, taotledes enda õigeksmõistmist süüdistuses KarS

§ 201 lg 2 p 1 järgi ja karistuse kandmisest tingimuslikku vabastamist.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2004. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt. Süüdistuses

KarS 201 lg 2 p 1 järgi mõisteti A. P. õigeks. Rakendades KarS § 65 lg-s 1 sätestatut, mõisteti A. P.-le

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks üksteist kuud vangistust. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et alates 1. jaanuarist 2004. a ei näe KarS § 201 dispositsioon enam ette

vastutust leitud võõra vallasasja enda kasuks pööramise eest.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas riigiprokurör Jüri Pikma kassatsioonprotesti, milles vaidlustatakse A.

P. õigeksmõistmine KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja taotletakse selles osas kriminaalasja saatmist

ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Kassaator ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et KarS § 201 uus redaktsioon ei näe enam ette vastutust leitud

võõra vallasasja enda kasuks pööramise eest. Kassaatori hinnangul ei ole omastamise dispositsiooni mitte

kitsendatud, vaid muudetud üleliigsete sõnade väljajätmisega lihtsamaks. Sõnad "valduses oleva, leitud või

juhuslikult oma valdusse sattunud..." on asendatud sõnadega "valduses oleva...". Prokuröri arvates on ilmne,

et leitud või juhuslikult valdusse sattunud vallasasjad on samaväärsed mistahes muul viisil isiku valdusesse

sattunud vallasasjadega.

5. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas prokurör kassatsioonprotesti. Kaitsja leidis, et ringkonnakohus

on õigesti tõlgendanud karistusseadust ja taotles kassatsioonprotesti rahuldamata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonprotest on põhjendatud ja see tuleb rahuldada.

Seisukoht, et ka vallasasja leidmist tuleb lugeda selle asja valduse tekkimise aluseks, tuleneb otseselt

Asjaõigusseaduse § 98 lg-st 1. Seda, et kassatsioonprotestis esitatud seisukoht on kooskõlas seadusandja

tahtega, nähtub üheselt ka Kriminaalmenetluse koodeksi, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku

muutmise seaduse (RT I 2003,83, 557) eelnõu seletuskirjast.

7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 tuleb kassatsioonprotest

rahuldada ja Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2004. a otsus A. P. õigeksmõistmises KarS § 201 lg 2 p 1

järgi tühistada ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Peeter Vaher