3-1-1-4-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-4-04

Otsuse kuupäev

1. aprill 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi Denis Stetsenko süüdistuses KarS § 184 lg 1

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2003. a otsus

kriminaalasjas nr 2-1-688-2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Denis Stetsenko, kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

20. jaanuar 2004. a

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Marge Püss, Denis Stetsenko kaitsja

vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa

Resolutsioon

1. Tühistada nii Tallinna Linnakohtu 3. juuni 2003. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu

23. septembri 2003. a otsus Denis Stetsenko süüditunnistamises ja karistamises suure koguse

narkootilise aine marihuaana käitlemises.

2. Õigeks mõista Denis Stetsenko 57,25 grammi narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku

käitlemise süüdistuses.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Välja mõista Denis Stetsenkolt 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni kohtukulu

kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Politseiprefektuuri kesklinna politseiosakonna politseijuhtivinspektor Vilve Milli otsusega

karistati Denis Stetsenkot HÕS § 158 järgi rahatrahviga 300.- krooni selle eest, et kinnipidamisel

20. mail 2002. a leiti tema autost 57,25 g narkootilist ainet marihuaana.

Sama otsusega eraldati haldusõiguserikkumise asjast materjalid D. Stetsenko juurest leitud suure

koguse narkootilise aine (fentanüüli) leidmise osas kriminaalasja algatamiseks.

2. Kriminaalmenetluse tulemusel esitati D. Stetsenkole KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdistus selles, et ta

ajavahemikul 19. mai kuni august 2002. a omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega

tuvastamata isikult suures koguses narkootilisi aineid fentanüüli ning marihuaanat, mida hoidis enda

juures ja vedas enda kasutuses olevas sõiduautos. Samuti omandas ta augustist kuni 24. septembrini

2002. a ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega tuvastamata isikult korduvalt väikeses koguses

narkootilist ainet fentanüül, mida valdas ja vedas edasiandmise eesmärgil enda kasutuses olevas

sõiduautos ning andis edasi Pavel T"erkassovile, Jekaterina Ivanovale ja teistele kohtueelses

menetluses tuvastamata isikutele.

Süüdistuskokkuvõttes märgiti, et D. Stetsenko kinnipidamisel 20. mail 2002. a leiti tema rahakotist

fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet kogukaaluga 0,291 g, mis sisaldas suures koguses ehk 0,002 g

puhast fentanüüli, ning sõiduauto juhi kõrvalistme alt suures koguses ehk 57,25 g narkootilist ainet

marihuaanat.

Teistkordsel kinnipidamisel 24. septembril 2002. a leiti D. Stetsenko kasutuses olnud sõiduautost

narkootilist ainet fentanüüli sisaldav aine kogukaaluga 0,126 g, mis sisaldas väikeses koguses ehk

0,001 grammi puhast fentanüüli, kaalud fentanüüli jälgedega, kaaluvihid, tühjad minigrip-kilekotid ja

glükoosipurk.

3. Tallinna Linnakohtu 3. juuni 2003. a otsusega tunnistati D. Stetsenko süüdi KarS § 184 lg 2 p 2

järgi ning mõisteti talle karistuseks kolm aastat vangistust.

Linnakohus luges D. Stetsenko poolt suures koguses narkootilise aine omandamise, valdamise ja

vedamise tõendatuks D. Stetsenko kasutuses olnud sõiduautost suures koguses narkootiliste ainete

(0,002 g fentanüüli ja 57,25 g marihuaana) leidmise fakti, D. Stetsenko ütluste ja eksperdi arvamuse

alusel.

Kohus luges samuti tõendatuks narkootilise aine väikestes kogustes korduva edasiandmise

P. T"erkassovile, J. Ivanovale ja teistele tuvastamata isikutele. Kuna D. Stetsenko andis kohtueelsel

menetlusel ja kohtus vastuolulisi ütlusi, suhtus kohus kriitiliselt D. Stetsenko süüd eitavatesse

väidetesse, et sõiduautost leitud kaalud, karbi ja muud esemed leidis ta autost pärast selle vahepealset

ärandamist. Kohus arvestas tõendina aga D. Stetsenko poolt vanglast isale saadetud kirju, milles

kohtualune tunnistab, et ei rääkinud ülekuulamisel kõike välja, samuti P. T"erkassovi ja J. Ivanova

kohtueelses menetluses antud ütlusi selle kohta, et nad ostsid narkootikume just D. Stetsenko käest.

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas D. Stetsenko apellatsioonkaebuse, milles taotles

kohtuotsuse osalist tühistamist ning enda käitumise ümberkvalifitseerimist KarS § 183 järgi.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2003. a otsusega tühistati linnakohtu otsus D. Stetsenko

süüdimõistmises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kohtualune tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja

mõisteti talle karistuseks kaks aastat kuus kuud vangistust. Apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt.

Ringkonnakohus leidis, et ekspertiisiaktis, millega tuvastati D. Stetsenko tabamisel 20. mail 2002. a

leitud fentanüüli suur kogus, tehti viga aine kaalu ümardamisel. Õige ümardamise tulemusel saadud

fentanüüli kogus oleks olnud väike, s.o 0,00192 grammi. Kuna D. Stetsenkole ei esitatud süüdistust

fentanüüli väikeses koguses omandamises, hoidmises ja vedamises edasiandmise eesmärgil, siis

mõistis kohus D. Stetsenko nimetatud episoodis õigeks.

Kohus leidis aga, et linnakohus mõistis D. Stetsenko põhjendatult süüdi suures koguses narkootilise

aine marihuaana ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja vedamise eest. Kohus märkis, et

D. Stetsenko karistamine halduskorras HÕS § 158 järgi sama koguse marihuaana omamise eest ei

välista D. Stetsenko karistamist sama aine omandamise, hoidmise ja vedamise eest, kuna tegemist on

erinevate kuriteokoosseisuliste tegudega, viidates seejuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele

nr 3-1-1-88-02. Samas nentis ringkonnakohus, et D. Stetsenkot karistati halduskorras ebaseaduslikult,

sest tegemist oli kuriteokoosseisuga. Kuna otsus haldusõiguserikkumise asjas oli jõustunud, pidas

kohus vajalikuks märkida, et ta arvestab sellega.

Ringkonnakohus pidas alusetuks ja eeluurimisel kogutud ning linnakohtus kontrollitud tõenditega

ümberlükatuks D. Stetsenko väidet, et ta ei ole teistele isikutele narkootilist ainet väikeses koguses

edasi andnud, vaid omandas seda ainult oma tarbeks. Kohus märkis seejuures, et see väide on

loogilises vastuolus kohtualuse enda taotlusega kvalifitseerida tema käitumine ümber KarS § 183

järgi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

6. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas D. Stetsenko kassatsioonkaebuse, milles vaidlustab

enda süüdimõistmise KarS § 184 lg 1 järgi. Kassaator taotleb enda tegevuse ümberkvalifitseerimist

KarS § 183 järgi ning enda karistamist vastavalt nimetatud paragrahvi sanktsioonile.

6.1. Kassaator leiab, et ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt D. Stetsenko karistamine

halduskorras marihuaana omamise eest ei välista tema kriminaalkorras karistamist sama koguse

marihuaana omandamise, hoidmise ja vedamise eest. Kassaator osundab, et nii omamine kui

hoidmine on HÕS § 158 toodud haldusõiguserikkumise koosseisu tunnused ja tema karistamise otsus

haldusõiguserikkumise eest on jõustunud ning karistus on kantud. Seega on tegemist sama teo eest

teistkordse karistamisega.

6.2. Kassaator juhib tähelepanu asjaolule, et tema karistamine karistusseadustiku järgi marihuaana

omandamise, hoidmise ja vedamise eest edasiandmise eesmärgil on ebaõige, sest teo toimepanemise

ajal kehtis veel kriminaalkoodeks. Kuna ringkonnakohus on loobunud korduvuse koosseisu

kohaldamisest D. Stetsenko tegudele, ei ole enam alust kvalifitseerida kuritegu viimase episoodi

järgi. Seega oleks tema tegu tulnud kvalifitseerida ning karistus mõista KrK § 2101 lg 2 p 3 järgi, mis

näeb ette kergema sanktsiooni.

6.3. Kassaatori arvates ei ole võimalik tema karistamine KarS § 184 lg 1 järgi ka teiste narkootilise

aine käitlemise episoodide alusel, kuna kohus luges suure koguse narkootilist ainet tuvastatuks

erinevates episoodides tuvastatud väikeste narkootilise aine koguste liitmise teel. Kassaator leiab, et

kuna need episoodid on piiritletud konkreetse aja ja ruumiga, oleks teda pidanud iga episoodi eest

süüdi tunnistama KarS § 183 järgi.

6.4 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas vandeadvokaat K. Kuusmaa kaitsealuse

kassatsioonkaebust ja palus see rahuldada. Riigiprokurör M. Püss leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu

otsus tuleb osaliselt tühistada. Prokuröri arvates tuleb D. Stetsenko süüdistusest välja jätta

narkootilise aine marihuaana omandamine, kuna selle eest on kohtualust juba karistatud

haldusõiguserikkumise seadustiku alusel, küll on aga võimalik tema karistamine sama aine hoidmise

ja vedamise eest. Prokuröri hinnangul saaks selle vea parandada Riigikohtu kriminaalkolleegium ise.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kriminaalasja

materjalidega, leiab, et nii Tallinna Linnakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt

tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.

8. Esimesena käsitleb Riigikohtu kriminaalkolleegium kassaatori väidet, et teda on juba karistatud

suure koguse narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku käitlemise eest ning tegemist on põhimõtte

ne bis in idem rikkumisega.

Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kuigi D. Stetsenkot on karistatud marihuaana omamise eest, ei

välista see tema karistamist sama narkootilise aine omandamise, hoidmise ja vedamise eest, kuna

tegemist on erinevate kuriteokoosseisuliste tegudega, milliseid seadusandja on eristanud (tl 303).

Kohus on seega leidnud, et D. Stetsenko pani toime mitu erinevat tegu: omandamise, hoidmise ja

vedamise, millele võib ja peab karistusõiguslikult andma iseseisva hinnangu. Seega tuleb otsustada,

kas D. Stetsenko pani toime ühe või mitu erinevat karistatavat tegu.

8.1 KarS § 184 lg 1 näeb ette karistuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses

ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu

ebaseadusliku käitlemise eest. Tuleb märkida, et tulenevalt seaduse tekstist on nii narkootilise või

psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine või vedu

käsitletavad sellise aine ebaseadusliku käitlemisena.

Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil avatud kataloogina kriminaliseerinud

erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on

seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle

võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks

sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata.

8.2 Eelnevast ei saa aga teha järeldust, et isikut võiks karistada iga osateo toimepanemise eest eraldi.

Taoline käsitlus viiks nn teoühtsuse põhimõtte rikkumiseni ja eraldaks ühtse inimkäitumise

kunstlikult erinevateks osategudeks. Siinkohal tuleb rõhutada, et KarS § 184 lg 1 dispositsioonis

kirjeldatud osategusid ei ole mõningatel juhtudel üldse võimalik teistest osategudest lahus toime

panna (nt omandamine " valdamine; valdamine " vedamine " edasiandmine jne).

Samuti tõusetuks küsimus mitte ainult paragrahvi-, vaid koguni lõikesisesest konkurentsist, mida aga

karistusseadustik ei võimalda. Süüteokoosseisu " praegusel juhul KarS § 184 lg 1 " objektiivses

küljes kirjeldatud erinevad osateod võivad konkreetsel juhul moodustada terviku, mida ei saa

loogiliselt ega ka õiguslikult üksteisest eristada.

8.3 Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu

pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu

olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu

üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav

ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga

tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse

kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Seega isiku aktiivsele käitumisele,

nt omandamisele, kaasnevad paratamatult ka teised, passiivse käitumise aktid. Omandatud asja

(ainet) ostmise kohast näiteks oma elukohta toimetades paneb isik vältimatult toime asja (aine)

valdamise ning vedamise, kuigi aktiivse käitumise seisukohalt soovis ta seda asja (ainet) pelgalt

omandada.

8.4 Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse D. Stetsenkot järgnevas. Ta omandas tundmatult isikult

suures koguses narkootilist ainet marihuaana, mida hoidis, valdas ja vedas peidetuna juhi kõrvalistme

all kuni 20. maini 2002. a (tl 170).

Objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tähendab kirjeldatud käitumine sisuliselt järgmist " D. Stetsenko

ostis narkootilist ainet ja vedas seda endaga kaasas, kuni see temalt ära võeti. Kohtud on leidnud, et

kõnealuse käitumise näol on tegemist kolme erineva KarS § 184 lg-s 1 sisalduva teoga.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu sellega.

8.5 Teoühtsuse aspektist lähtudes on tegemist siiski ainult ühe teoga, mis seisnes narkootilise aine

omandamises. Omandamisega kaasnes D. Stetsenkol narkootilise aine valdus (ringkonnakohtu

otsuses "hoidmine"). Narkootilise aine paigutamisel autosse ja autoga liiklemisel kaasnes esimese

osateoga ka narkootilise aine vedamine. Oluline on seejuures veelkord märkida, et tegu aktiivse

käitumise mõttes on seotud vaid omandamisega - hoidmine ja vedamine olid sellega kaasnevad

passiivsed käitumisaktid.

Tuvastamist ei leidnud, millise eesmärgiga D. Stetsenko kõnealuse narkootilise aine endale soetas.

Iseseisvaks teoks KarS § 184 lg 1 mõttes oleks näiteks narkootilise aine omandamine vahendamise,

samuti edasiandmise eesmärgil. Isiku käitumise subjektiivne külg ulatub sellisel juhul kaugemale

pelgalt narkootilise aine omandamisest, olles kantud teistest, kaugeleulatuvamatest eesmärkidest.

Midagi sellist kriminaalasjas aga tõendatud ei ole. Selline ainult formaalsete kriteeriumite alusel

süüksarvatav käitumine viiks kriminaalõiguslikult lubamatu objektiivse vastutuseni. Seega lähtub

kriminaalkolleegium eeldusest, et D. Stetsenko tahtlus oli suunatud narkootilise aine omandamisele,

mitte aga eraldi veel selle hoidmisele ja vedamisele ning asub seisukohale, et D. Stetsenko pani talle

süüksarvatud tegevusega õiguslikus mõttes toime ühe teo " suures koguses narkootilise aine

omandamise, millega kaasnes sama narkootilise aine valdamine ja vedamine.

9. Edasiselt lahendab Riigikohtu kriminaalkolleegium küsimuse, kas tegemist on põhimõtte ne bis in

idem rikkumisega.

9.1 D. Stetsenkot on HÕS § 158 alusel karistatud 57,25 grammi narkootilise aine marihuaana

omamise eest (tl 34).

Kõigepealt peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et HÕS § 158 ei tundnud sellist

mõistet nagu "omamine". Selle sätte järgi oli karistatav narkootilise või psühhotroopse aine väikeses

koguses ebaseaduslik omandamine või hoidmine. Seetõttu jääb esmalt arusaamatuks, mida on

kohtuväline menetleja pidanud silmas omamise süüksarvamisel. Lähtudes aga eelnevates punktides

märgitust, asub kriminaalkolleegium seisukohale, et selle all tuleb mõista D. Stetsenko terviklikku

käitumist, st suure koguse narkootilisse aine eelnevat omandamist ning sellega kaasnenud hoidmist ja

vedamist.

9.2 Tuvastades, et D. Stetsenko käitumises on õiguslikult tegemist ühe teoga, on tegemist ka

põhimõtte ne bis in idem rikkumisega. Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

8. veebruari 2002. a otsus nr 3-1-1-19-00 " RT III 2000, 6, 69) on Põhiseaduse § 23 lg-le 2 tuginevalt

sedastanud, et "...sama teo eest ei tohi süüdlase suhtes, kes on seaduslikus korras võetud

haldusvastutusele, kohaldada veel ka kriminaalvastutust. HÕS § 6 lg 2 kohaselt võetakse isik

haldusvastutusele juhul, kui tegu vastavalt seadusele ei too kaasa kriminaalvastutust. Sellest sättest

nähtub samuti, et isikut ei ole võimalik ühe teo eest võtta nii haldus- kui ka kriminaalvastutusele".

Sama põhimõte kehtib ka alates 1. septembrist 2002. a, mil kehtima hakkas karistusseadustik.

Karistusseadustiku § 3 lg 1 esimene lause sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja

kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Ringkonnakohus on möönnud, et tegemist

on jõustunud ja kehtiva otsusega (tl 304). Praegusel juhul, kus samadel asjaoludel on läbi viidud ka

kriminaalmenetlus, mis päädis süüdimõistva otsusega, on rikutud kehtiva haldusõiguserikkumise

otsuse materiaalset toimet ja õiguskindlust.

9.3 Kriminaalkolleegium ei nõustu seejuures ringkonnakohtu viitega Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-

88-02 (RT III 2002, 23, 263), mis väidetavalt õigustab tehtud otsust. Selles kaasuses on ajaliselt ja

ruumiliselt eristatud järgmised teod: ühelt poolt omandamine ja hoidmine (mis moodustavad

teoühtsuse), teisalt aga tarvitamine. Tegemist ei ole selliste kokkukuuluvate osategudega, mis oleks

objektiivsele kõrvaltvaatajale ja sellest tulenevalt ka õiguslikult käsitatavad ühe teona.

Seega ei irdu Riigikohtu kriminaalkolleegium käesoleva lahendiga enda varasemast praktikast.

10. Eeltoodu alusel tuleb D. Stetsenko talle esitatud süüdistuses suure koguse narkootilise aine

marihuaana ebaseaduslikus käitlemises " omandamine, hoidmine ja vedamine " põhimõtte ne bis in

idem rikkumise tõttu õigeks mõista. Sellest johtuvalt ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium ka

vajalikuks p-s 5.2 sisalduvate kassaatori väidete analüüsimist.

11. Edasiselt käsitleb Riigikohtu kriminaalkolleegium D. Stetsenko väiteid, mis puudutavad väikeses

koguses narkootilise aine korduvat käitlemist (kassatsioonkaebuse p 5.3).

11.1 Nii linna- kui ka ringkonnakohus on tuvastanud, et ajavahemikul augustist kuni

septembrini 2002. a andis D. Stetsenko väikeses koguses (s.o vähem kui 0,002 grammi) fentanüüli

tarvitamiseks P. T"erkassovile ja J. Ivanovale; esimesele neist vähemalt kahel, teisele vähemalt

kümnel korral

(tl 259, 304). Samuti leiti D. Stetsenkolt 24. septembril 2002. a kinnipidamisel kolm fooliumvoldikut,

milles oli kokku 0,001 grammi puhast fentanüüli. Kuigi D. Stetsenko väitis, et narkootilise aine oli ta

omandanud enda tarbeks, on tõendatud, et see oli mõeldud edasiandmiseks teistele isikutele (tl 259).

Seega on tuvastatud vähemalt kaksteist korda, mil D. Stetsenko andis reaalselt edasi väikeses koguses

narkootilist ainet ning üks kord, mil ta püüdis seda teha. Nendes episoodides käideldud narkootilise

aine koguseid liites on kohtud asunud seisukohale, et D. Stetsenko käitles suures koguses narkootilist

ainet. Et nimetatud koguste liitmisel võib tegu olla suure kogusega KarS § 184 lg 1 objektiivse

tunnuse mõttes, ei eita ka kassaator. Tema väiteks on, et kuna tegemist on ajas ja ruumis eraldatud

tegudega, tuleks igaüks neist kvalifitseerida KarS § 183 järgi kui narkootilise või psühhotroopse aine

väikses koguses käitlemine edasiandmise eesmärgil.

12. Vastus küsimusele, kas õiguslikult on lubatav väikeste narkootilise ainekoguste liitmine, mille

tulemusel saadakse suur kogus narkootilist ainet, sõltub sellest, kas käsitada D. Stetsenko käitumist

jätkuva süüteona või mitte.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab selles osas järgmist.

13. Õigusteooria käsitleb ka võimalike jätkuvate süütegude juhte õigusliku teoühtsuse põhimõtetest

lähtuvalt (vt p 8. 2), seda aga mõningate täiendustega.

13.1 Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti

vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest

jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta kogumit. Oluline

on seejuures tähele panna, et igas neist väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo

tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü.

Eelnevast tuleneb, et jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude

oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda

eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna.

13.2 Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Siinkohal

on samuti oluliseks hindamiskriteeriumiks keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus.

Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse

sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane

käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne.

Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes.

Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus

hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu " siis näivad need üksikteod objektiivsele

kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses.

14. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas kriminaalasjas on täidetud kõik jätkuvat

süütegu objektiivselt iseloomustavad tunnused.

14.1 Tuvastatud on kolmteist üksikjuhtumit, mil D. Stetsenko käitles väikeses koguses narkootilist

ainet. Ka teo tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule " eelnev narkootilise aine omandamine ja

seejärel selle edasiandmine. Kõiki üksiktegusid iseloomustab ka sama õigushüve ründamine, milleks

nii KarS § 183 kui ka § 184 puhul on rahvatervis (mõlema sätte üldisemaks eesmärgiks on piirata

narkootiliste ainete tsiviilkäivet). Oluliseks tunnuseks, mis võimaldab kõiki neid väikese koguse

narkootilise aine käitlemisi vaadelda jätkuva süüteona, on nende üksikepisoodide ajaline lähedus.

Kõik kolmteist korda jäävad ajavahemikku august " september 2002. a (tunnistajate ütlused tl 72 ja

81).

Objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb selles tegevuses näha narkodiilerlust, mis

seisneb süstemaatilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises - konkreetsel juhul

narkosõltlastele narkootiliste ainete müümises. D. Stetsenko tegevust narkodiilerina tunnistavad ka

esemed, mis leiti tema kasutuses olnud sõiduautost: minigrip-kilekotid, kaaluvihid, apteegikaalud

koos isevalmistatud riputustoega, plassmassist purk glükoosiga (tl 52). Apteegikaalude kaussides

tuvastas ekspertiis fentanüüli jälgi (tl 70). Kõik need tõendid viitavad sellele, et D. Stetsenko oli

isikuks, kelle poole narkosõltlased said pöörduda narkootiliste ainete soetamiseks.

On loogiline, et riski vähendamiseks ei kanna narkodiilerid korraga kaasas suurt kogust narkootilist

ainet. Karistusõiguslikult tuleb aga anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte

ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud KarS § 184

süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele.

KarS § 184 eesmärk on efektiivselt välistada selliste isikute tegevus.

14.2 Edasiselt on vaja tuvastada, kas D. Stetsenkol oli ühtne tahtlus narkootilise aine süstemaatiliseks

käitlemiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt saab toimepanija käitumise subjektiivset külge

tuvastada objektiivsete tehiolude kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. novembri 2001. a

otsus nr 3-1-1-109-01 " RT III 2001, 32, 335). Selles mõttes kinnitavad D. Stetsenko valmisolekut

narkootiliste ainete süstemaatiliseks käitlemiseks need kolmteist korda, mil on tõendatud tema

kokkupuude narkootilise ainega, samuti tema autost leitud narkootikumide kaalumise ja pakendamise

vahendid. Samuti tõendavad seda tunnistaja J. Ivanova ütlused, mille kohaselt siis, kui tal heroiini

vaja oli, helistas ta D. Stetsenkole (tl 81).

Kõik need üksikkorrad moodustavad Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates sellise terviku, mis olid

kaetud ühtse tahtlusega ja mis väljendus narkootiliste ainete pidevas omandamises ja edasiandmises.

Seetõttu leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et täidetud on ka jätkuva süüteo subjektiivne külg.

15. Vaatamata süüdistusmahu vähenemisele ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks muuta

D. Stetsenkole mõistetud karistust. Kohtualust on karistatud sanktsiooni keskmises määras, mis kohtu

arvates vastab D. Stetsenko süüle.

16. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu 3. juuni 2003. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

23. septembri 2003. a otsuse D. Stetsenko süüditunnistamises ja karistamises suure koguse

narkootilise aine marihuaana käitlemises. Muus osas jätta otsused muutmata.

Jüri Ilvest, Lea Kivi, Peeter Vaher