Legislator Case Law & Legislation
3-3-4-1-04 ECLI:EE:RK:2004:3.3.4.1.04.99 AI generated

3-3-4-1-04 · Riigikohus

Case Number 3-3-4-1-04
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Valga Maakohtu 9. mai 1994. a määrusega tagati Mare Treiali hagi Arnold Treiali vastu abielu Viljandi Maakohtu 10. jaanuari 2003. a määrusega tühistati Valga Maakohtu 9. mai 1994. a

Legislator headnote

AI generated

3-3-4-1-04 · Riigikohus: Valga Maakohtu 9. mai 1994. a määrusega tagati Mare Treiali hagi Arnold Treiali vastu abielu Viljandi Maakohtu 10. jaanuari 2003. a määrusega tühistati Valga Maakohtu 9. mai 1994. a

Keywords

AI generated
deportation despite health issues financial hardship post-flight political activities right to remain three-quarter disability pension asylum-relevant grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-1-04

Määruse kuupäev

26. märts 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Tõnu Anton, Henn Jõks, Jüri

Põld ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine

Menetluse alus Riigikohtus

Arnold Treiali avaldus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Saata Arnold Treiali 23. juuli 2003. a kaebus Tartu Halduskohtule eelmenetlusse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valga Maakohtu 9. mai 1994. a määrusega tagati Mare Treiali hagi Arnold Treiali vastu abielu

lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning hagi tagamise määruse alusel arestiti Mare Treiali ja Arnold

Treiali ühisvara hulka kuulunud esemeid.

Viljandi Maakohtu 10. jaanuari 2003. a määrusega tühistati Valga Maakohtu 9. mai 1994. a

määrusega kohaldatud hagi tagamine, kuna M. Treiali hagi ühisvara jagamiseks jäi rahuldamata.

2. Tartu Maakohus keeldus 5. mai 2003. a määrusega tsiviilasjas nr 2-721/03 TsMS § 149 lg 2

p 1, lg 3 ja lg 5 alusel menetlusse võtmast hagiavaldust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ja

tagastas hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt tekitati hagejale kahju 10. mail 1994 Valga Maakohtu

täiturite poolt vara arestimisega. Tartu Maakohus leidis, et avaldus ei kuulu maakohtu pädevusse

läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Määruses viidati Riigikohtu erikogu 4. märtsi 2002. a

määrusele asjas nr 3-3-4-1-02, mille kohaselt pärast Riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril

2002 esitatud taotluste ja kaebuste esitamise korral, milles nõutakse enne 1. jaanuari 2002 tekitatud

kahju hüvitamist, on kahju hüvitamise nõude läbivaatamine halduskohtu pädevuses. Maakohus

märkis määruses, et tulenevalt RVS § 17 lg-st 1 esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju

hüvitamiseks Justiitsministeeriumile.

3. 22. mail 2003 pöördus A. Treial Justiitsministeeriumi poole taotlusega Valga Maakohtu

kohtutäiturite poolt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks.

1. juuli 2003. a vastuses teatas Justiitsministeerium, et taotlus jääb rahuldamata, kuna kahju

tekkimine ei ole tõendatud. Justiitsministeerium selgitas, et vastavalt RVS § 18 lg-le 2 on juhul, kui

haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kannatanul õigus 30 päeva jooksul esitada

halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks.

4. 23. juulil 2003 esitas A. Treial Tartu Halduskohtule kaebuse, mille taotluse sõnastas: "Taotlen

Valga Maakohtu täituri õigusvastase tegevuse kindlakstegemist ning seejärel õigusvastase toiminguga

tekitatud kahju hüvitamist." Kaebuses osundati ka Justiitsministeeriumi 1. juuli 2003. a vastusele.

13. augusti 2003. a vastuses halduskohtule teatas A. Treial, et vastustajaks asjas peab ta Valga

Maakohut. Nõude osas märkis kaebuse esitaja, et taotleb kohtutäiturite toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemist ning kahju suuruse laseb ta hinnata pärast seda, kui kohus on kohtutäiturite

toimingu vara arestimisel ebaseaduslikuks tunnistanud.

5. Tartu Halduskohus tagastas 15. augusti 2003. a määrusega haldusasjas nr 3-287/2003 kaebuse

HKMS § 11 lg 4 alusel, leides, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Halduskohus leidis, et kaebus on esitatud kohtutäiturite tegevuse peale ja A. Treial ei ole esitanud

kahju hüvitamise nõuet. Kohtutäituri tegevuse vaidlustamist reguleerib TMS § 77, mille kohaselt

kohtutäiturite tegevust vaidlustatakse maa- või linnakohtus.

6. 22. augustil 2003 esitas A. Treial erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Erikaebuses märgiti, et

ka Tartu Maakohus on keeldunud asja menetlusse võtmast. Erikaebuse esitaja väitis veel, et kaebuse

esitamisel halduskohtule lähtus ta Justiitsministeeriumi 1. juuli 2003. a vastusest kahju hüvitamisest

keeldumise kohta, milles sisalduva vaidlustamisviite kohaselt tuli pöörduda halduskohtusse.

Täitemenetluse seadustikust tuleneva 10-päevase tähtaja jooksul ei olnud A. Treialil võimalik kaevata

kohtutäituri tegevuse peale, kuna ta oli vahi all ja ebaseaduslikust arestimisest sai teada hiljem.

7. Tartu Ringkonnakohus leidis 25. septembri 2003. a määruses haldusasjas nr 2-3-245/2003, et

kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebus ei kuulu tulenevalt HKMS § 3 lg-st 2 läbivaatamisele

halduskohtus, kuivõrd TMS §-s 77 on sätestatud nimetatud vaidluse lahendamiseks teistsugune

menetluskord. Asjaolu, et kaebus kohtutäituri tegevuse peale vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses,

ei välista hiljem kahjunõude esitamist RVS § 17 alusel riigile või kahju hüvitamise kaebuse esitamist

halduskohtusse.

8. 20. oktoobril 2003 esitas A. Treial Valga Maakohtule hagiavalduse, millega taotles Valga

Maakohtu kohtutäiturite tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning nõudis moraalse ja materiaalse

kahju hüvitamist.

Valga Maakohtu 15. detsembri 2003. a kirjast nr 2-389-03/2541 nähtuvalt saatis Tartu

Ringkonnakohus Valga Maakohtu kohtunike taandumise tõttu tsiviilasja nr 2-389/03 arutamiseks

Põlva Maakohtule.

9. Põlva Maakohtu 12. detsembri 2003. a määruses tsiviilasjas nr 2-290/03 leiti et asi ei kuulu

läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras ning tagastati hagiavaldus TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel.

Kohus leidis, et kahjunõue kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks tulnuks pärast 1. jaanuari 2002

esitada haldusorganile (Justiitsministeeriumile) või halduskohtule, mitte aga üldkohtule.

10. 9. veebruaril 2004 esitas A. Treial Riigikohtule taotluse kohtualluvuse määramiseks.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

11. A. Treial on Riigikohtule esitatud avalduse sõnastanud kohtualluvuse määramise taotlusena.

Taotluse sisust ja lisatud materjalidest nähtuvalt tuleb seda aga tõlgendada taotlusena määrata asja

menetlemiseks pädev kohus.

I. 12. HKMS § 11 lg 5 sätestab: "Kui halduskohus leiab, et kaebuse või protesti lahendamine kuulub

tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse ja tsiviilasju lahendav kohus on eelnevalt samas asjas leidnud,

et see ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu

Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras".

HKMS § 11 lg 6 kohaselt edastab eelnimetatud asjaolude ilmnemisel asja Riigikohtule halduskohus.

TsMS § 149 lg 6 sätestab samuti, et pädeva kohtu määrab Riigikohtu erikogu.

13. Käesoleval juhul on avalduse Riigikohtule esitanud A. Treial ise.

Riigikohtu erikogu senises praktikas on menetlust pädeva kohtu määramiseks enamasti alustatud

kohtute määruse või avalduse alusel, kuid erandlikult on peetud siiski võimalikuks menetleda ka

isikute taotlusi, mis on esitatud otse Riigikohtule (erikogu 1. oktoobri 2001. a määrus asjas nr 3-3-4-

3-01 - RT III 2001, 26, 290 ja 10. aprilli 2002. a määrus asjas nr 3-2-4-1-02 - RT III 2002, 12, 121).

Kuna tegemist on menetlusõigusliku küsimusega, mille lahendamisest sõltub, milline kohus on pädev

asja arutama, peaks asja Riigikohtule kohtupädevuse küsimuse otsustamiseks saatma üldjuhul

madalama astme kohus. Isiku enda poolt Riigikohtule esitatud taotluse menetlemine pädeva kohtu

määramiseks on erandina põhjendatud juhtudel, kui kaks või rohkem kohut on leidnud, et vaidlus ei

kuulu nende pädevusse, kuid pole saatnud HKMS § 11 lg 5 või TsMS § 149 lg 6 alusel asja pädeva

kohtu määramiseks Riigikohtu erikogule. Asja materjalidest nähtuvalt on A. Treial korduvalt

pöördunud erinevate kohtute poole.

II. 14. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas on korduvalt halduskohtumenetluses kehtivast

uurimispõhimõttest tulenevalt rõhutatud kohtu kohustust välja selgitada kaebuse esitaja eesmärk

kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu

isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt näiteks halduskolleegiumi

21. veebruari 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-02 - RT III 2002, 8, 75, 3. aprilli 2002. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-14-02 - RT III 2002, 12, 124 ja 29. jaanuari 2004. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-

4-04 - RT III 2004, 5, 48). Halduskohtu ülesandeks on seejuures ka kaebuse esitaja tähelepanu

juhtimine kvalifitseeritud õigusabi kasutamise vajadusele, sealhulgas kaebuse Halduskohtumenetluse

seadustiku nõuetega vastavusse viimiseks.

15. Tartu Halduskohtule esitatud esialgses kaebuses taotles A. Treial nii kohtutäiturite tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemist kui ka kahju hüvitamist. 31. juuli 2003. a määrusega jättis Tartu

Halduskohus kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuses esinenud puudusi

kõrvaldades taotles A. Treial täiturite tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, kusjuures põhjendatud

huvi väljendus kaebaja väitel selles, et ta soovib esitada kahjunõuet. Kahju suurust soovis A. Treial

tõendada pärast seda, kui on tuvastatud täiturite tegevuse õigusvastasus.

Erikogule esitatud materjali pinnalt jääb kahtlus, et halduskohus ei ole piisava hoolikusega suhtunud

A. Treiali kohtusse pöördumise eesmärgi väljaselgitamisse ega selgitamiskohustuse täitmisesse.

III. 16. Vastavalt Riigikohtu erikogu varasematele seisukohtadele kuuluvad kaebused kohtutäituri

tegevuse peale lahendamisele üldkohtus (erikogu 15. märtsi 2002. a määrus asjas nr 3-3-4-3-02 - RT

III 2002, 10, 98) ja pärast 1. jaanuari 2002 esitatud kaebused kohtutäituri tekitatud kahju

hüvitamiseks lahendamisele halduskohtus (erikogu 10. aprilli 2002. a määrus asjas nr 3-3-4-2-02 - RT

III 2002, 13, 138). Viimati nimetatud lahendis märkis erikogu, et Riigivastustuse seaduse (RVS) § 1

lg-st 1 ja § 17 lg-st 1 tulenevalt on halduskohtu pädevuses igasuguse avaliku võimu teostamisel või

muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine, millest võib siiski erandeid teha

seadusega.

Kehtivas õiguses ei sätestata eraldi, milline kohus on pädev lahendama kohtutäituri tekitatud kahju

hüvitamiseks esitatud kaebusi. Seega on tegemist vaidlustega, mis HKMS § 3 lg-st 2 ja RVS § 17 lg-

st 1 tulenevalt kuuluvad halduskohtu pädevusse. Täitemenetluse seadustiku § 77 lg 1 alusel

kohtutäituri tegevuse üldkohtus vaidlustamata jätmine ei takista kahju hüvitamise kaebuse

lahendamist halduskohtus. Halduskohus peab seejuures otsustama, kas kohtutäituri tegevus on olnud

õigusvastane. Riigikohtu erikogu 10. aprilli 2002. a määrusest asjas nr 3-3-4-2-02 lähtuvalt on

kujunenud ka edaspidine kohtupraktika kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud kaebuste

menetlemisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. veebruari 2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-04 -

RT III 2004, 7, 72).

Erikogule esitatud materjalidest nähtuvalt pöördus A. Treial kohtusse pärast 1. jaanuari 2002. Kui

A. Treial taotleb kohtutäiturite tekitatud kahju hüvitamist, on tema kaebuse lahendamine halduskohtu

pädevuses.

17. Eeltoodud põhjustel tuleb A. Treiali 23. juuli 2003. a kaebus saata Tartu Halduskohtule

eelmenetlusse.

Uno Lõhmus, Tõnu Anton, Henn Jõks, Jüri Põld, Tambet Tampuu