3-1-1-154-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-154-03

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 25. märts 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott

Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi V. Õ. süüdistuses KarS § 22 lg 3 -

§ 344 lg 1 ja § 22 lg 2 - § 347 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2003. a

määrus, millega jäeti Tallinna Linnakohtu kohtuniku

5. novembri 2003. a määruse peale esitatud erikaebus

läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. Õ. kaitsja vandeadvokaadi abi Anto Kasak,

erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

10. veebruar 2004. a

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Marge Püss, V. Õ. kaitsja

vandeadvokaat Raul Markus

RESOLUTSIOON

1. Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2003. a määrus Tallinna Linnakohtu kohtuniku 5. novembri

2003. a määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta jätta muutmata.

2. V. Õ. kaitsja vandeadvokaadi abi Anto Kasaku erikaebus jätta rahuldamata.

3. Välja mõista V. Õ.-lt 1416 (üks tuhat nelisada kuusteist) krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks

riigieelarve tuludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. Õ. peeti 4. novembril 2003. a kinni kahtlustavana Eesti Vabariigi kodanike passide ja mootorsõidukite

juhilubade, samuti välisriikide kodanike passide võltsimises ja edasiandmises kolmandatele isikutele, s.o

KarS § 22 lg 3 - § 344 lg 1 ja § 22 lg 2 - § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemises.

5. novembril 2003. a andis Tallinna Linnakohtu kohtunik Katre Poljakova loa kohaldada V. Õ. suhtes

tõkendina vahi all pidamist 10 päevaks, s.o kuni 13. novembrini 2003. a.

2. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 5. novembri 2003. a määruse peale esitas V. Õ. kaitsja A. Kasak

erikaebuse, milles taotleti V. Õ. suhtes valitud tõkendi tühistamist ning kahtlustatava vahi alt vabastamist

motiivil, et V. Õ. suhtes tõkendina vahi all pidamise kohaldamine oli põhjendamatu.

3. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 13. novembri 2003. a määrusega pikendati V. Õ. suhtes kohaldatud

tõkendit - vahi all pidamine - 3. jaanuarini 2004. a.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2003. a määrusega jäeti Tallinna Linnakohtu kohtuniku

5. novembri 2003. a määruse peale esitatud erikaebus läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märkis, et erikaebuse läbivaatamise ajaks oli läbivaadatav määrus kaotanud oma õigusliku

sisu, sest tõkendi kohaldamise määruses märgitud tähtaeg oli möödunud ning V. Õ. vahi all viibimise

tähtaega pikendati Tallinna Linnakohtu kohtuniku 13. novembri 2003. a määrusega kuni 3. jaanuarini

2004. a.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2003. a määruse peale esitas V. Õ. kaitsja A. Kasak Riigikohtule

erikaebuse, milles taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist ning asja saatmist Tallinna

Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuses tuginetakse järgmistele motiividele.

5.1. Kõigepealt märgib kaitsja, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

artikkel 13 kohaselt on igaühel, kelle konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, õigus tõhusale

menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. Põhiseaduse § 24 lg 5

näeb ette, et kohtusüsteem on vähemalt kaheastmeline. AKKS § 68 lg 1 sätestab, et isikul, kelle suhtes

tõkendit kohaldati, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal on õigus esitada erikaebus tõkendina vahi alla

võtmise küsimuses. Kaitsja on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2003. a määrus rikub

EIÕK artiklis 13 sätestatud õigust tõhusale menetlusele.

5.2. Järgnevalt märgib kaitsja, et EIÕK artikkel 5 lõige 4 sätestab, et igaühel, kellelt on võetud vabadus

vahistamise teel, on õigus taotleda menetlust, millega kohus otsustaks kiires korras tema kinnipidamise

seaduslikkuse ning korraldaks tema vabastamise, kui kinnipidamine osutub ebaseaduslikuks. Tallinna

Ringkonnakohtu 20. novembri 2003. a määrus erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta muudab AKKS § 68

lg 1 p-s 1 nimetatud erikaebeõiguse deklaratiivseks ning rikub nii EIÕK artikkel 5 lõikes 4 kui artiklis 13

sätestatud õigusi. Asja läbivaatamata jätmisega kaob sisuliselt üldse võimalus vaidlustada vahi alla võtmist

kui tõkendit.

5.3. Kaitsja leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu poolt 20. novembri 2003. a määruses märgitud erikaebuse

läbivaatamata jätmise alus - kaevatav määrus oli kaotanud oma õigusliku sisu - on vale, kuna kaevatav

tõkendi kohaldamise määrus ei saa kaotada õiguslikku sisu niikaua, kuni tõkend kehtib. Tõkendi kehtivust ei

tohi segi ajada vahi alla pidamise tähtajaga. V. Õ. kaitsja poolt esitati Tallinna Ringkonnakohtule erikaebus

tõkendi valiku suhtes. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 13. novembri 2003. a määrusega ei kohaldatud uut

tõkendit, vaid pikendati vahi all pidamise tähtaega.

ERIKAEBUSE LÄBIVAATAMINE RIIGIKOHTUS

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis vaatas erikaebuse läbi 23. detsembril 2003. a.

Istungil osalesid riigiprokurör M. Püss ja V. Õ. kaitsja vandeadvokaat A.-E. Lukas.

Kuna erikaebuse lahendamisel tekkisid kohtukoosseisu liikmetel põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse

kohaldamisel, anti erikaebus 15. jaanuari 2004. a määrusega läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu

koosseisule.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis vaatas erikaebuse läbi 10. veebruaril 2004. a. Istungil

osalenud V. Õ. kaitsja vandeadvokaat R. Markus toetas erikaebust ja palus selle rahuldada. Riigiprokurör

M. Püss leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2003. a määrus on kooskõlas kehtiva seaduse ja

kohtupraktikaga ning taotles selle muutmata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2003. a määrus on kooskõlas senises kohtupraktikas

väljakujunenud seisukohaga, mille kohaselt on ringkonnakohus pädev jätma läbi vaatamata erikaebuse

sellise vahi alla võtmise määruse peale, mida pole õiguslikult enam olemas. Vahi alla võtmise määrus lakkab

õiguslikult olemast siis, kui selle peale esitatud erikaebuse menetlemise ajaks on isiku vahi all pidamise

tähtaega pikendatud ja tema vahi all pidamise õiguslik alus tuleneb uuest kohtumäärusest (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-27-97 - RT III 1997, 16, 162).

9. Olukord, mil vahi alla võtmise määrus kaotab õigusliku sisu enne selle kohtumääruse peale esitatud

kaebuse läbivaatamist, tekib kehtivas kriminaalmenetluse õiguses sätestatust tulenevalt reeglina pärast

kahtlustatava lühiajalist vahi alla võtmist. Kahtlustatava ja süüdistatava menetlusseisundi erinevust

arvestades ning kahtlustatava õiguste kaitseks täiendavat garantiid luua püüdes on KrMK § 67 lg-s 1

sätestatud, et kahtlustatavat võib vahi alla võtta üksnes erandjuhtudel ja esmakordselt mitte kauemaks kui

kümneks päevaks. Selline kahtlustatava õiguste tagamise täiendav garantii võib aga põhjustada vahi alla

võetud kahtlustatava kaebeõiguse riive. Nimelt võib kahtlustatav vastavalt AKKS § 73 lg-le 1 esitada

kaebuse vahi alla võtmise määruse peale hiljemalt viie päeva jooksul arvates selle määruse ärakirja

kättesaamisele järgnenud päevast. Arvestades AKKS §-s 74 sätestatud erikaebuse menetlemise tähtaegu

(kaebus tuleb saata ringkonnakohtule selle esitamisele järgneval päeval, ringkonnakohus otsustab hiljemalt

kaebuse saamisele järgneval päeval selle kohtuistungil arutamisele määramise ja kaebus vaadatakse läbi

kümne päeva jooksul alates arutamisele määramise päevast) saab ringkonnakohus asuda erikaebust läbi

vaatama reeglina alles siis, kui kahtlustatava vahi alla võtmisest on kümme päeva juba möödunud, ning

kahtlustatav peab olema selleks ajaks kas vahi alt vabastatud või viibib vahi all kohtu antud uue loa alusel.

Samas ei saa erikaebuse menetlemise äärmiselt piiratud tähtaegu arvestades väita, et nendest kinnipidamisel

oleks rikutud menetluse mõistliku aja põhimõtet ja seeläbi vahialuse õigust tõhusale menetlusele.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu erikaebuses märgituga, et Tallinna Ringkonnakohtu

20. novembri 2003. a määrus rikub EIÕK artiklis 13 ja artikli 5 lõikes 4 sätestatud õigust tõhusale

menetlusele ning et mistahes vahi alla võtmise määrus ei saa kaotada õiguslikku sisu seni, kuni tõkend

kehtib, s.o seni kuni isik viibib tegelikult vahi all.

10.1 Tallinna Linnakohtu kohtuniku 5. novembri 2003. a vahistusmääruse peale esitatud erikaebuse

läbivaatamist Tallinna Ringkonnakohtus saaks lugeda EIÕK artiklis 13 ja artikli 5 lõikes 4 sätestatud tõhusa

menetluse õigust tagavaks juhul, kui erikaebuse läbivaatamise tulemina oleks olnud võimalik V. Õ. ka

tegelikult vahi alt vabastada. See aga oleks võimalik vaid siis, kui ringkonnakohus asuks õigusliku sisu

kaotanud vahi alla võtmise määruse läbivaatamisel analüüsima ka uue ja vaidlustamata kohtumääruse - vahi

all pidamise tähtaja pikendamise määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohtu selline tegevus

oleks aga ilmses vastuolus AKKS VII peatükis sätestatuga. Arvestada tuleks sedagi, et vastavalt KrMK § 73

lg-le 51 pikendatakse vahi all pidamise tähtaega vahi alla võtmist reguleerivate sätete alusel ja seega võib iga

vahi all pidamise tähtaja pikendamist sisuliselt lugeda uueks vahi alla võtmiseks. Viimatiöeldust järeldub, et

vahi alla võtmise ja vahi all pidamise tähtaja pikendamise alused ei pruugi kokku langeda ja praktikas sageli

ei langegi kokku. Samuti ei ole välistatud, et isiku vahi all pidamise tähtaja pikendamise määrus sisaldab

oluliselt kaalukamaid põhjendusi kui vahi alla võtmise määrus. Seega puudub alus väita, et kahtlustatava

esmakordse vahi alla võtmise määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamine pärast tema vahi all pidamise

tähtaja pikendamist oleks isiku efektiivne ja tegelik kohtulik kaitse.

Ühtlasi märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et nii kahtlustatava vahi alla võtmine kui ka vahi all

pidamise tähtaja pikendamine toimub kohtuniku poolt ning tänases kriminaalmenetluses on reaalselt tagatud

võimalus vaadata erikaebemenetluses läbi kahtlustatava vahi all pidamise tähtaja pikendamise määrust.

Seetõttu ei saa kahtlustatava esmakordse vahi alla võtmise määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamata

jätmist käsitletaval juhul lugeda iseenesest tõhusa menetluse õigust rikkuvaks.

11. Ekslik on kaitsja väide, et ülalkirjeldatud seisukoht väärab V. Õ.-l efektiivse kaebetee enda vahi all

pidamise vaidlustamiseks. Nagu näitab käsitletava kriminaalasja edasine menetlus, on nii V. Õ. kui ka tema

kaitsja vaidlustanud Tallinna Linnakohtu kohtuniku 13. novembri 2003. a määruse, millega anti luba V. Õ.

vahi all pidamiseks 3. jaanuarini 2004. a. Tallinna Ringkonnakohus on erikaebemenetluse korras jätnud

mõlemad kaebused 10. detsembri 2003. a määrusega rahuldamata. Edasiselt on Tallinna Linnakohtu

kohtuniku 30. detsembri 2003. a määrusega pikendatud V. Õ. vahi all pidamise tähtaega 3. märtsini 2004. a.

Ka selle määruse peale esitatud kaebuse on Tallinna Ringkonnakohus 26. jaanuari 2004. a määrusega jätnud

rahuldamata.

Seega nähtub eeltoodust, et V. Õ. vahi all pidamine on allutatud kohtulikule kontrollile ja alusetud on

erikaebuses toodud väited EIÕK artikkel 5 lõikes 4 ning artiklis 13 sätestatud õiguste rikkumiste kohta.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2003. a määruse muutmata ja V. Õ. kaitsja

vandeadvokaadi abi Anto Kasaku erikaebuse rahuldamata.

Jüri Ilvest

Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg

Hannes Kiris

Lea Kivi

Peeter Vaher