3-1-1-7-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-7-04

Otsuse kuupäev

23. märtsil 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi E. P. süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi ja

OÜ X süüdistuses KarS § 356 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 4. novembri 2003. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 2-1-445-03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E. P. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga,

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

27. jaanuar 2004. a

Istungil osalenud isikud

E. P. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Viru Ringkonnakohtu 4. novembri 2003. a kohtuotsus jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

2. Mõista E. P-lt riigieelarve tuludesse välja kohtukulu 708 (seitsesada kaheksa) krooni kaitsjatasu

katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E. P. anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 356 lg 1 järgi selles, et ta pani 2. kuni 8. oktoobrini 2002. a OÜ X

ainuomaniku ja juhatuse liikmena osaühingule kuulunud maaüksusel toime ebaseadusliku raide.

Metsaseaduse § 13 lg 4 ja Keskkonnaministri 1. aprilli 1999. a määrusega nr 38 sätestatud nõudeid eirates

teostas ta Ida-Virumaal X vallas X külas X maaüksusel 0,2 hektaril lageraide. Sellise käitumisega rikkus

E. P. ühtlasi Metsaseaduse § 17 lg 3 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 1. aprilli 1999. a määruses nr 39

sätestatud nõudeid. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 8. juuni 1999. a määrusega nr 186 kinnitatud

metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määradest tekitas E. P.

looduskeskkonnale olulise kahju 28 080 krooni.

Sama teo eest anti KarS § 356 lg 3 järgi süüdistatuna kohtu alla ka OÜ X, kes süüdistuse kohaselt pani

ebaseadusliku raide toime E. P. korraldusel.

2. Ida-Viru Maakohtu 11. septembri 2003. a otsusega tunnistati OÜ X KarS § 356 lg 3 järgi süüdi ja teda

karistati rahalise karistusega 50 000 krooni. Osaühingult X mõisteti välja 28 080 krooni

Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi katteks.

Sama kohtuotsusega mõisteti E. P. kuriteokoosseisu puudumise tõttu KarS § 356 lg 1 järgi õigeks.

Maakohus luges tõendatuks süüdistuses kirjeldatud lageraide toimepanemise ja looduskeskkonnale tekitatud

kahju suuruse. Kohtuotsuse kohaselt korraldas ebaseadusliku raide OÜ X ainuomanik, ainus juhatuse liige ja

juhtivtöötaja E. P. Raie teostati selleks, et osaühing saaks puidu müügist saadud rahaga täita oma varalisi

kohustusi. Samuti kuulus kinnistu, kus raie tehti OÜ-le X, osaühingu nimel toimus ka raietööliste palkamine

ja puidu müük. Eeltoodu põhjal asus maakohus seisukohale, et ebaseaduslik raie teostati osaühingu huvides.

Kohus leidis, et ebaseadusliku raide toimepanijaks tuleb lugeda OÜ X. Seejuures pani äriühing kohtu arvates

kuriteo toime vahendliku täideviimisega, kasutades vahendina ainuosanikku ja juhatuse ainukest liiget E. P.

Põhjendades E. P. õigeksmõistmist märkis maakohus, et E. P-le inkrimineeritud kuriteo objektiivne koosseis

langeb täielikult kokku OÜ-le X süüksarvatava teoga. Maakohus tõdes, et süüdistuse tekstist ei nähtu, et E. P.

ja osaühingut oleks käsitatud kaastäideviijatena või et kumbagi neist oleks käsitatud kuriteost osavõtjana

(kihutaja või kaasaaitajana). Kohus leidis, et KarS § 14 lg 2 ei anna alust võtta juriidiline ja füüsiline isik

vastutusele ühe ja sama teo eest lahus KarS §-des 20 - 22 sätestatust.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Kalmer Kask, kes palus

kohtuotsuse E. P. õigeksmõistmises tühistada ja tunnistada E. P. KarS § 356 lg 1 järgi süüdi. Muus osas palus

prokurör maakohtu otsuse muutmata jätta.

4. Viru Ringkonnakohtu 4. novembri 2003. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu otsus E. P.

õigeksmõistmise ja tsiviilhagi osas. Ringkonnakohus tunnistas E. P. KarS § 356 lg 1 järgi süüdi ja karistas

teda viiekuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1 alusel jättis kohus mõistetud vangistuse tingimisi kolmeaastase

katseajaga kohaldamata. Ringkonnakohus mõistis OÜ-lt X ja E. P-lt solidaarselt välja 28 080 krooni. Muus

osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus märkis, et maakohus tuvastas õigesti ebaseadusliku raide toimepanemise ja

looduskeskkonnale tekitatud kahju suuruse. Samas ei nõustunud ringkonnakohus E. P. õigeksmõistmisega.

Kohtukolleegium märkis, et KarS § 356 lg-s 3 sätestatud juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus on

tuletatud vastutus. Juriidilise isiku vastutusele võtmise eeldused (süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuleb

tuvastada konkreetse teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Ringkonnakohus märkis, et füüsilise isiku

käitumises kuriteokoosseisu puudumise tuvastamine välistaks ka juriidilise isiku vastutuse. Kolleegium

leidis, et antud juhul kuuluvad vastutusele võtmisele nii juriidiline kui ka füüsiline isik. Individuaalse

vastutuse põhimõttest lähtuvalt oleks füüsilise isiku vastutusele võtmine välistatud sellisel juhul, kui süüteo

toimepanemise otsus on tehtud näiteks kollektiivse organi poolt salajasel hääletamisel ja hiljem ei ole

võimalik tuvastada, kes kuidas hääletas. E. P. näol oli aga tegemist OÜ X ainuomaniku ja ainsa juhatuse

liikmega, seega ka isikuga, kes otsustas süüteo toimepanemise.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna lisaks OÜ-le X tuleb süüdi tunnistada ka E. P., siis tsiviilhagi

kuulub väljamõistmisele E. P-lt ja OÜ-lt X solidaarselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse E. P. kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, kes

palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja E. P. õigeks mõista.

Kaitsja märgib, et KarS § 2 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi sama teo eest mitu korda karistada. Kaitsja arvates on

aga E. P. suhtes seda nõuet eiratud, kuna teda on sama teo eest karistatud nii juriidilise isiku esindajana kui

ka füüsilise isikuna. Kassaator juhib tähelepanu sellele, et E. P-le esitatud süüdistus on identne OÜ-le X

esitatud süüdistusega. Kaitsja arvates on õige maakohtu seisukoht, et süüdistuses kirjeldatud teod pani E. P.

toime juriidilise isiku esindajana. Kaitsja nimetab loogikavastaseks ringkonnakohtu järeldust, et E. P. sai

üheaegselt panna toime tegusid nii füüsilise isikuna kui ka juriidilise isiku esindajana. Kassaatori arusaama

kohaselt peaks sellisel juhul tegemist olema vaimutegevuse rikkega (isiksuse kahestumine). KarS § 14 lg-s 2

sätestatud põhimõte, mille kohaselt juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toime pannud

füüsilise isiku vastutuselevõtmist, tähendab vandeadvokaat K. Kooga arvates seda, et juriidilise isiku

vastutusega ei pea kaasnema füüsilise isiku vastutust.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas E. P. kaitsja kassatsioonkaebust, prokurör pidas

ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et OÜ X pani toime ebaseadusliku raide. Kohtud on tuvastanud,

et OÜ X ainuosanik ja juhataja E. P. korraldas ebaseadusliku raide osaühingu huvides. Ebaseaduslik raie

pandi toime põhjusel, et OÜ-l X tekkisid makseraskused ja puidu müügist saadud raha kasutati osaühingu

võlgnevuste tasumiseks. Raiet teostati OÜ-le X kuuluval maal.

8. Kassaator on seisukohal, et kuna E. P. on ebaseadusliku raide eest süüdi tunnistatud OÜ X esindajana,

rikub tema üheaegne karistamine füüsilise isikuna sama teo eest ne bis in idem - kahekordse karistamise -

keeldu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on kassaator teinud eksliku järelduse, nagu oleks juriidilise

isiku (OÜ X) karistamine käsitatav selle juriidilise isiku esindaja (E. P.) karistamisena.

9. Kriminaalkolleegium märgib, et teatud süüteokoosseisude puhul ette nähtud juriidilise isiku

karistusõiguslik vastutus mitte ei asenda, vaid täiendab füüsilise isiku vastutust. Selline järeldus tuleneb

otseselt KarS § 14 lg-st 2, mille kohaselt juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud

füüsilise isiku vastutuselevõtmist. Samuti ei sisalda Karistusseadustiku eriosa ühtegi kuritegu, mille

subjektiks oleks üksnes juriidiline isik. Ka Karistusseadustiku eelnõu seletuskirjas märgitakse KarS § 14 lg 2

(eelnõu algses redaktsioonis § 13 lg 2) kohta: "Nähes seega ette nii juriidilise isiku kui ka süüteo

toimepannud füüsilise isiku üheaegse karistamise võimaluse, on selle lõike eesmärgiks vältida olukordi, kus

juriidilise isiku karistatavuse taha püütaks maskeerida füüsiliste isikute poolt toimepandud süütegusid."

10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 24 lg 1 esimese lause kohaselt on juriidiline isik seaduse alusel loodud

õigussubjekt. Seega on juriidiline isik iseseisev õigussubjekt, keda ei saa samastada tema osanikeks,

aktsionärideks, liikmeteks või juhtivtöötajateks olevate füüsiliste isikutega. Kuna juriidiline isik saab olla

õiguslike kohustuste adressaat, võib ta neid kohustusi eirates toime panna ka õiguserikkumisi, sealhulgas

süütegusid.

Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. Seetõttu eeldab

juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo

toime pannud juriidilise isiku organi liikmete või juhtivtöötaja (füüsilised isikud) käitumises (KarS § 14

lg 1). Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on

juriidilise isiku karistamine välistatud. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et

juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud

juriidilise isiku huvides (KarS § 14 lg 1).

Samas tuleneb KarS § 14 lg-st 2, et kui füüsiline isik, kelle poolt juriidilise isiku huvides toime pandud

koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest juriidilist isikut karistatakse, on personaalselt tuvastatud, ei

vabasta juriidilise isiku karistamine karistusest füüsilist isikut. Seda põhjusel, et juriidiline ja füüsiline isik on

erinevad õigussubjektid. On tõsi, et juriidilise isiku karistamisel võib olla teatud negatiivseid tagajärgi ka

selle juriidilise isiku osanikele, aktsionäridele, liikmetele, töötajatele või isegi võlausaldajatele. Kuid selliseid

negatiivseid mõjusid ei saa käsitada mitte karistusena, vaid majanduslikust riskist tuleneva kahjuna.

11. Tulenevalt Põhiseaduse § 12 lg 1 lauses 1 sätestatud üldisest võrdsuspõhiõigusest, puudub võimalus teha

KarS § 14 lg-s 2 sätestatud juriidilise ja füüsilise isiku karistusõigusliku vastutuse kumulatiivsuse

põhimõttest erandit ka juhtudel, mil juriidilisele isikule omistatava süüteo toime pannud isik on ühtlasi selle

juriidilise isiku ainuke osanik (aktsionär) ja ainuke organi liige. Vastasel juhul sõltuks võimalus karistada

juriidilise isiku huvides süüteo toime pannud füüsilist isikut asjaolust, kas juriidilisel isikul on veel teisi

osanikke (aktsionäre) või mitte. Selline piiritlemiskriteerium oleks aga ilmselgelt meelevaldne. Ühtlasi oleks

ainuosanikest (ainuaktsionäridest) ühingujuhtidele loodud alusetu soodusolukord äriühingu huvides

süütegude toimepanemisel.

12. Ida-Viru Maakohus on oma otsuses ekslikult leidnud, et juriidiline isik ning talle süüksarvatud teo

vahetult toimepannud füüsiline isik saavad ühe ja sama teo eest vastutada üksnes KarS §-des 21 või 22

sätestatud alustel. Kuna Karistusseadustik sätestab juriidilise isiku vastutuse tuletatud (derivaatse) vastutuse

põhimõttel, on ühe subjekti (füüsilise isiku) tegevus teise subjekti (juriidilise isiku) vastutuse eelduseks.

Seetõttu tuleb rääkida kahest ühe ja sama teo eest eraldi vastutavast isikust.

13. Eeltoodu põhjal leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Viru Ringkonnakohus on kooskõlas KarS § 14

lg-tega 1 ja 2 tunnistanud ebaseaduslikus raides süüdi nii OÜ X kui ka E. P. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja

§ 65 lg-st 3 jätab Riigikohus Viru Ringkonnakohtu 4. novembri 2003. a kohtuotsuse muutmata ja E. P. kaitsja

kassatsioonkaebuse rahuldamata.

H. Kiris, J. Ilvest, L. Kivi