3-3-1-7-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-7-04

Otsuse kuupäev

15. märts 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Air Cargo Estonia AS kaebus Tallinna Tolliinspektuuri 18. juuni

2002. a ettekirjutuse nr 5.1/1737 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri

2003. a otsus haldusasjas nr 2-3/280/03

Menetluse alus Riigikohtus

Air Cargo Estonia AS kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Air Cargo Estonia AS kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-1126/2002 ja

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 2-

3/280/03.

Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Air Cargo Estonia AS kaebus ja tühistada Tallinna

Tolliinspektuuri 18. juuni 2002. a ettekirjutus nr 5.1/1737.

Mõista Maksu- ja Tolliametilt Air Cargo Estonia AS kasuks välja kohtukulud 77 560 krooni ja

75 senti.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Tolliinspektuuri 18. juuni 2002. a ettekirjutuse nr 5.1/1737 kohaselt avastati

järelkontrolli käigus Air Cargo Estonia AS (tollimaakler) nimel ja Hadler Hulgikaubanduse AS eest

2000. aastal esitatud kaubadeklaratsioonides puudused kauba klassifitseerimisel ja sellest tulenevalt

maksude tasumisel. Vaidlusalustel kaubadeklaratsioonidel olid imporditavad nektarid klassifitseeritud

mahlana deklaratsioonide esitamise ajal kehtinud Eesti kaupade nomenklatuuri (EKN) rubriiki 2009.

Rubriiki 2009 klassifitseeritakse ainult täismahlad. Nektarid ja mahlajoogid ei ole täismahlad ja neid

klassifitseeritakse rubriiki 2202 kui muud mittealkohoolsed joogid vastavalt "Eesti kaupade

nomenklatuuri ning tolliseaduse (TS) ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuride haldamise

ja pidamise korra" reeglile l ja grupi 22 märkusele 3. Kuna mahlade tollimaksumäär on 5% ja

nektarite tollimaksumäär 25%, siis on imporditud nektaritelt tasutud tollimaksu 20% ettenähtust

vähem. Seoses tollimaksu juurdemääramisega määrati täiendavalt ka tasumisele kuuluvat

käibemaksu. Kokku määrati vaidlustatud ettekirjutusega maksusumma l 742 379 krooni.

2. Air Cargo Estonia AS esitas 17. juulil 2002 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

ettekirjutuse täielikku tühistamist. Kaebuse kohaselt on mahl ja nektar olemuslikult sarnased tooted.

Paljude mahlade puhul tuleb tarvitamiskõlbuliku mahla valmistamiseks lisada sellesse vett, sest ilma

selleta ei ole mahl joogina tarvitatav. Kaebaja palus Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklaboril

mõõta mahladele iseloomulikke parameetreid, et leida olemuslikku erinevust seganektari ja

segamahla puhul. Protokollides ei ole määratud parameetrite ega ka mahla ja nektari pakendil antud

parameetrite puhul sisuliselt võimalik eristada segamahla seganektarist. Kaebaja viitab Vabariigi

Valitsuse 4. mai 1999. a määrusega nr 142 kinnitatud "Mahla, kontsentreeritud mahla, mahlapulbri,

nektari ja mahlajoogi koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistamise erinõuetele", mille järgi tuleb

mahla, millele on lisatud teatud kogus vett, siseriiklikult nimetada nektariks. Siseriiklik definitsioon

ei mõjuta mahla ja nektari olemust ning nende sisulist samasust EKN mõistes.

Kaebaja esitas oma väidete kinnitamiseks TTÜ Toiduainete Instituudi prof R. Voki 11. juuli 2002. a

eksperthinnangu mahlatootmise olemuse kohta, milles on öeldud, et veesisalduse kõikumine mahlas

võib olla põhjendatud asjaoluga, et mahla puhul on tegemist erinevates klimaatilistes tingimustes,

erinevate agrotehniliste võtete kasutamisega ja erinevate sortide baasil saadud taimede viljade

füüsikaliste töötlemismeetoditega saadud vedela substantsiga. Nektaril on mahlale iseloomulikud

tunnused nii töötlemise kui tarbimise seisukohast ja neid ei saa omavahel eristada suhtelise tiheduse,

kuivainesisalduse või tiitritava happesuse järgi. Samuti leidis kaebaja, et EKN rubriikide 2009 ja

2202 kirjeldustest ja gruppide märkustest ei tulene, et rubriiki 2009 on klassifitseeritav üksnes selline

mahl, millele ei ole lisatud vett, suhkrut või looduslikku mett. Kaebaja arvates kuuluvad

mahlapõhised ja mahla nõutava sisaldusega nektarid rubriiki 2009, sest mahlale vee, suhkru või

loodusliku mee lisamine ei muuda kaupa rubriigi 2009 määratlusega vastuolus olevaks. Erinõuetes

esitatud nõuded kehtivad mahla, kontsentreeritud mahla, mahlapulbri, nektari ja mahlajoogi

koostisele, kvaliteedile ning märgistamisele ja need ei saa olla määravad kauba klassifitseerimisel

EKN alusel.

Kaebaja viitas ka asjaolule, et kõigi vaidlusaluste kaubapartiide importimisel olid

impordideklaratsioonid kontrollitud ja aktsepteeritud, seega nektarite klassifitseerimine rubriiki 2009

tolliametnike poolt heaks kiidetud. Samu nektareid on alates 2001. aastast perioodiliselt kontrollitud

kauba järelkontrollis. Kontrollaktide märkuste kohaselt olid kaubapartiid suunatud järelkontrolli

kaubakoodide täpsustamiseks. Kuna kõikidel deklaratsioonidel olid nektarid klassifitseeritud rubriiki

2009 ja kontrolli aktidel seisab tollitempliga kinnitatud märkus "puhas", aktsepteeris toll kaebaja

kasutatud kaubakoode. Tolli seisukoha muutmine pärast deklaratsioonide aktsepteerimist ja

järelkontrolli läbiviimist ei saa kaebaja arvates tagasiulatuvalt tekitada maksuvõlga ja on vastuolus

Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõttega.

3. Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-1126/2002 tühistas

vaidlustatud ettekirjutuse intresside nõude osas ning osas, millega kaebajat kohustati tasuma maksu

deklaratsiooni nr I 147 605/02.06.00 eest. Ülejäänud osas jäeti ettekirjutus jõusse ja kaebus

rahuldamata. Halduskohus leidis, et tooted "mahl" ja "nektar" on EKN tähenduses eristatavad. Vee

lisamine mahlale koguses, mis muudab mahla nektariks, muudab kauba iseloomu nii, et see läheb

vastuollu rubriigi 2009 määratlusega. Kohus leidis, et kuigi Maailma Tolliorganisatsiooni

Harmoniseeritud Süsteemi selgitavad märkused (HSSM) ei ole täitmiseks kohustuslik õiguse üldakt

ja kauba klassifitseerimisel EKN järgi ei pea HSSM-ga arvestama, saab kohus HSSM tõlgendust

kasutada. Seaduse ebakorrektne tõlgendamine maksumaksja poolt ei saa olla aluseks maksu

maksmisest vabanemiseks. Halduskohtu arvates on vaidluse lahendamisel oluline seegi, et kaebaja

näol on tegemist tollimaakleriga. Kui kaebajal tekkis EKN tõlgendamisel raskusi, võinuks ta TS § 23

lg 3 ja rahandusministri 17. jaanuari 2000. a määrusega nr 7 kinnitatud "Kaupade

klassifitseerimisalastele päringutele vastamise korra" alusel pöörduda päringuga TA poole. Et kaebaja

seda ei teinud, pidi ta tollimaakleri teenuste osutajana oma tegevuses kindel olema.

4. Halduskohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse Air Cargo Estonia AS. Apellant palus tühistada

kohtuotsus osas, millega kohus jättis kaebuse rahuldamata ning rahuldada uue otsusega kaebus.

Apellant oli seisukohal, et kohus tõlgendas valesti EKN klassifitseerimisreegleid, kohaldades EKN

2002. aasta redaktsiooni tagasiulatuvalt. Enne 1. jaanuari 2002 puudus EKN grupi 20 täiendav

märkus 5b, mis sätestab mahlasisalduse konkreetse määra, mis on piiriks mahlade ja muude

mittealkohoolsete jookide piiritlemisel. Maksumaksjal puudus alus tõlgendada EKN sätteid nii, nagu

seda näeb ette alates 1. jaanuarist 2002 kehtiv redaktsioon ning enne 2002. aastat tuli kõik

mahlapõhised nektarid klassifitseerida rubriiki 2009. Samuti leidis apellant, et halduskohus kohaldas

alates 1. jaanuarist 2002 kehtiva EKN märkust 5b sisuliselt valesti ning kohaldas ekslikult HSSM ja

Vabariigi Valitsuse 4. mai 1999. a määrusega nr 142 kinnitatud "Mahla, kontsentreeritud mahla,

mahlapulbri, nektari ja mahlajoogi koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistamise erinõudeid".

Apellant ei olnud nõus halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt vee lisamine muudab mahla

iseloomu nii, et see läheb vastuollu rubriigi 2009 määratlusega.

Apellant oli jätkuvalt seisukohal, et toll on tagantjärele muutnud oma seisukohti EKN tõlgendamisel

ning maksu määramine rikub õiguskindluse põhimõtet. Toll aktsepteeris kauba klassifitseerimist

rubriiki 2009 ja kinnitas korduvate järelkontrollide käigus kirjalikult, et klassifitseerimine on õige.

Apellant ei osanud ega pidanud ette nägema, et vastustaja muudab hiljem oma seisukohta.

Õiguskindluse põhimõte ei saa olla tagatud üksnes MKS-s sätestatud aegumistähtaegadega, kuna sel

juhul võib toll muuta kauba klassifitseerimise põhimõtteid korduvalt ja kontrollimatult. Kui

tolliasutus on kirjalikult ja suuliselt kinnitanud kauba klassifitseerimise õigsust ja tollimaakler

heauskselt klassifitseerib kaupa ka edaspidi samasse gruppi või rubriiki, siis on tolli hilisem

seisukohamuutus ja maksu määramine omavoliline ja õigusriigis lubamatu ning on vastuolus ka

õiguskindluse põhimõttega.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2003. a kohtuotsusega haldusasjas

nr 2-3/280/03 jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus

nõustus apellandiga, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei saanud kohus lähtuda HSSM-st ja EKN

2002. aasta redaktsioonist, kuid ringkonnakohus oli seisukohal, et vaidlusaluste

kaubadeklaratsioonide alusel imporditud nektarid tuleb klassifitseerida EKN rubriiki 2202 ning

apellandi poolt esitatud tõendid ei lükka ümber tolli ja kohtu järeldust, et nektar on klassifitseeritav

rubriiki 2202.

Vastuseks apellandi väidetele õiguskindluse põhimõtte rikkumise kohta märkis ringkonnakohus, et

kuna apellant importis nektareid koos mahlade ja veega ning kaubadeklaratsioonidele olid seetõttu

märgitud erinevad kaubakoodid, ei saanud toll jooksva kontrolli raames kasutatavate

arvutiprogrammide abil nektarite ebaõiget klassifitseerimist avastada. Nektarite ebaõige

klassifitseerimine sai ilmneda alles läbiviidud järelkontrolli raames. Haldusasja materjalidest ei

nähtu, et toll oleks koostanud vaidlusalusel perioodil kontrollakte ja muutnud kauba klassifitseerimise

põhimõtteid. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tollivormistuse järelkontrolli

läbiviimine on piiritletud MKS-s sätestatud aegumistähtajaga.

Ringkonnakohus leidis, apellant ei talitanud heas usus ning hoidis kõrvale seaduses ettenähtud

maksude tasumisest. Seda seisukohta kinnitab ringkonnakohtu arvates asjaolu, et apellant on mahlade

ja nektarite importimisel 2000. aastal klassifitseerinud nektareid nii rubriiki 2009 kui ka 2202

olenevalt asjaolust, kas nektarid omasid sooduspäritolutõendit EUR 1 või mitte.

Sooduspäritolutõendiga kaetud tooted, mida tollimaksuga ei maksustata, olid kaubadeklaratsioonidel

klassifitseeritud rubriiki 2202, sellekohase tõendita nektarid, mille importi maksustatakse, olid

kvalifitseeritud mahlana rubriiki 2009.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Air Cargo Estonia AS kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega tühistada vaidlustatud ettekirjutus. Kassatsioonkaebuse seisukohtade kohaselt

on ringkonnakohus kohaldanud EKN klassifitseerimisreegleid valesti ning vaidlusalused imporditud

nektarid tuleb klassifitseerida rubriiki 2009 (mahlad). Vaidlustatud ettekirjutus lähtub mõistest

"täismahl", kuid EKN ei tunne sellist mõistet. Kassaator viitab ka ringkonnakohtu ebaühtlasele

praktikale, sest väidetavalt on ringkonnakohus samal kuupäeval haldusasjas nr 2-3/571/2003 tehtud

otsuses väljendanud EKN tõlgendamise ja rakendamise kohta osaliselt vastupidiseid seisukohti

võrreldes kasseeritava otsusega.

Kassaator väidab, et ta on tegutsenud heas usus. Ringkonnakohtu vastupidised väited tuginevad

kohtumenetluses uurimata asjaoludele, mille kohta ei ole kassaatorile antud võimalust esitada

vastuväiteid. Kassaatori arvates on tegemist tolli veaga ning toll ei saa oma varasemaid EKN

tõlgendusi ja seisukohti tagasiulatuvalt muuta. Kassaator viitab oma seisukohtade kinnitamiseks

Euroopa Ühenduse tollikoodeksi mitmele sättele ja Euroopa Kohtu praktikale. Kassaatori poolt

esitatud kaubadeklaratsioonid läbisid tolli järelkontrolli ning alles teistkordse järelkontrolli käigus

leidis toll, et kaubad on valesti klassifitseeritud.

7. Tolliameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on ilmselt

põhjendamatu, ringkonnakohus ei ole valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja käesoleval juhul ei

ole õiguslikku segadust EKN metoodilisel rakendamisel.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vastavalt 17. detsembril 2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse (RT I 2003, 88, 590) § 5 lg-tele 5 ja 6 ning §-le 6 loeb Riigikohtu halduskolleegium

1. jaanuarist 2004 Tolliameti õigusjärglaseks Maksu- ja Tolliameti. Seega on nimetatud kuupäevast

läinud Maksu- ja Tolliametile üle ka Tolliameti haldusmenetlusest ja halduskohtumenetlusest

tulenevad õigused ja kohustused.

9. Air Cargo Estonia AS (tollimaakler) deklareeris enda nimel ja Hadler Hulgikaubanduse AS eest

Läti tootjalt PAS Gutta imporditud nektareid 19. jaanuarist kuni 18. augustini 2000. aastal. Toll

avastas järelkontrolli käigus 2001. a, et esitatud kaubadeklaratsioonides on puudused nektarite

klassifitseerimisel, kasutatud on vale kaubakoodi. Imporditavad nektarid klassifitseeriti deklarandi

poolt Eesti kaupade nomenklatuuri (EKN) järgi nii rubriiki 2009 (mahlad) kui ka rubriiki 2202 (muud

mittealkohoolsed joogid) olenevalt sellest, kas nektarid omasid sooduspäritolutõendit EUR 1 või

mitte. Tallinna Tolliinspektuuri 2002. a ettekirjutuses leiti, et need nektarid, millel oli

sooduspäritolutõend EUR 1, klassifitseeriti kaubadeklaratsioonides õigesti rubriiki 2202, kuid need

nektarid, millel puudus nimetatud sooduspäritolutõend, klassifitseeriti valesti rubriiki 2009. Valest

deklareerimisest tekkis tollimaksuvõlg, tasutud on vähem tolli- ja käibemaksu.

10. Tollimaks on kehtestatud Tollitariifiseaduse ja Enamsoodustusrežiimi tollimaksu seadusega.

Tollitariifiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on tollimaks tollitariifi alusel määratud maks ja § 3 kohaselt

maksustatakse tollitariifi alusel tollimaksuga Eesti tolliterritooriumile imporditud või sellelt

eksporditav kaup. Sama seaduse § 7 lg 1 kohaselt kauba klassifitseerimine on aluseks üle tollipiiri

toimetatud või toimetatava kauba tollimaksuga maksustamisel; lõige 2 kohaselt üle tollipiiri

toimetatud või toimetatava kauba klassifitseerimine toimub Eesti kaupade nomenklatuuri alusel; lg 3

kohaselt üle tollipiiri toimetatud või toimetatava kauba kaubapositsioon loendis määratakse vastavalt

Eesti kaupade nomenklatuuri klassifitseerimise reeglitele ja kauba kasutamise eesmärgile.

Seega tollimaksuga maksustamiseks tuli imporditud kaup klassifitseerida EKN alusel ja seal toodud

klassifitseerimisreeglite kohaselt. Enamsoodustusrežiimi tollimaksu seaduse lisa kohaselt on EKN

rubriiki 2009 kuuluvate toodete tollimaksumäär 5%, alamrubriiki 2202 90 kuuluvate toodete

tollimaksumäär on aga 25%.

Käibemaksuseaduse § 12 lg 8 kohaselt on imporditud kauba maksustatavaks väärtuseks kauba

tolliväärtus koos kõigi impordimaksudega (välja arvatud käibemaks). Sellest sättest tuleneb, et

täiendava tollimaksu määramine toob endaga kaasa ka täiendava käibemaksu määramise, sest

tollimaks kuulub käibemaksuga maksustatava väärtuse hulka.

11. Vastavalt Tolliseaduse (kauba deklareerimise ajal kehtinud redaktsioonis) § 23 lg-le l on deklarant

kohustatud tollideklaratsioonis kauba klassifitseerima Eesti kaupade nomenklatuuri, Tolliseaduse ja

teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuride kohaselt. Nimetatud nomenklatuuride alusel

rakendab toll kauba sisse- ja väljaveol tõkestusmeetmeid, teostab tollistatistikat ning nõuab sisse

impordi- ja ekspordimaksud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab EKN olema vastavuses

Euroopa Liidus kauba kirjeldamiseks ja kodeerimiseks kasutatava kombineeritud nomenklatuuriga.

Tolliseaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuurid peavad olema vastavuses EKN-ga.

Sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt määratakse kaubapositsioon kauba klassifitseerimisel

esimeses lõikes nimetatud nomenklatuuride kohaselt vastavalt EKN klassifitseerimisreeglitele.

Kaupade klassifitseerimisalastele päringutele vastamise korra kehtestab rahandusminister.

12. Air Cargo Estonia AS kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud EKN

klassifitseerimisreegleid valesti, leides, et nektarid tuleb klassifitseerida rubriiki 2202. Vaidlusalused

imporditud nektarid tuleb klassifitseerida rubriiki 2009.

13. EKN I osa sätestab kaupade klassifitseerimise üldreeglid. Reegli 1 kohaselt on jaotiste, gruppide

ja alamgruppide nimetused antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma

lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest

reeglitest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei sätesta muud. Vastavalt esimese reegli

selgituse viiendale punktile vaadeldakse klassifitseerimisel esmajärjekorras rubriikide kirjeldusi ning

vastavate jaotiste ja gruppide märkusi.

IV jaotis kannab pealkirja "Valmistoidukaubad, joogid, alkohol ja äädikas; tubakas ja

tubakaasendajad". Sellesse jaotisesse kuuluvad grupid 16 kuni 24.

Grupi 20 "Köögi- ja puuviljadest, pähklitest ning teistest taimeosadest tooted" märkuste neljanda

punkti kohaselt klassifitseeritakse rubriigis 2002 tomatimahl, mille kuivainesisaldus on 7% või

rohkem, ning märkuste viienda punkti kohaselt tähistatakse rubriigis 2009 terminiga "kääritamata

piirituselisandita mahlad" mahlu, mille alkoholisisaldus ei ületa 0,5% mahust. Rubriiki 2009

klassifitseeritakse ainult kääritamata, piirituslisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a

viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma.

Grupi 22 "Joogid, alkohol ja äädikas" märkuste punkti 1a) kohaselt ei kuulu sellesse gruppi "selle

grupi tooted (v.a rubriiki 2209 kuuluvad), mis on valmistatud kulinaarias kasutamiseks ja seetõttu on

sobimatud jookidena tarbimiseks (üldiselt rubriik 2103)". Rubriiki 2202 kuuluvad "veed, k.a

mineraalveed ja gaseeritud veed, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud, ja muud

mittealkohoolsed joogid, v.a puu- ja juurviljamahlad rubriigist 2009".

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et õige on ringkonnakohtu seisukoht, et rubriigi 2202 kirjelduses

nimetatud "muud mittealkohoolsed joogid, v.a puu- ja juurviljamahlad rubriigist 2009" hõlmavad

vaidlusaluseid nektareid. Grupi 22 ja rubriigi 2202 märkused ei sätesta muud, mistõttu puudub

välistus grupi märkustes, et need joogid (nektarid) tuleks klassifitseerida teisiti. Seetõttu oli võimalik

eristada mahla ja nektarit juba deklaratsioonide esitamise ajal kehtinud EKN redaktsiooni alusel,

kontrollides kõigepealt, kas kaup kuulub rubriiki 2009 mahlana ja seejärel toote kuuluvust

mittealkohoolse joogina 22. grupi rubriiki 2202.

14. Käesolevas vaidluses on toll asunud seisukohale, et kaupade klassifitseerimisel EKN järgi tuleb

aluseks võtta ka Maailma Tolliorganisatsiooni Harmoniseeritud süsteemi Komitee (HSK) selgitavad

märkused (HSSM). Ringkonnakohus leidis, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei saanud

halduskohus lähtuda HSSM-st. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et nimetatud märkustes

toodud soovituslikud seisukohad ei ole kohustuslikud maksumaksjale. Kui aga Eesti toll leiab, et

EKN läheb vastuollu HSSM-ga, saab ta pöörduda Rahandusministeeriumi poole, et see kaaluks

vajalike EKN muudatuste algatamist.

15. Kehtiva Tolliseadustiku § 257 sätestab, et täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks on tollil

õigus korrigeerida määratud maksusummat omaalgatuslikult või asjaomase isiku taotluse alusel

kolme kalendriaasta jooksul maksu määramise päevast arvates. Samasugune kord nähti ette ka enne

1. juulit 2002 kehtinud Tolliseaduse § 63 lg 6 alusel, mille kohaselt impordi- ja ekspordimaksude

tasumise ning korrigeerimise korra kehtestas rahandusminister. Rahandusministri 27. oktoobri

1999. a määrusega nr 80 kinnitatud "Impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise

korra" p 43 kohaselt maksusumma korrigeerimine täiendavate asjaolude ilmnemisel toimub tolli

algatusel või asjassepuutuva isiku taotlusel kolme aasta jooksul arvestuskande tegemise päevast

arvates ja korrigeerimisel tehakse järelarvestuskanne või paranduskanne.

16. Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole näidatud, milline on täiendavalt ilmnenud asjaolu, mis tingis

varem määratud maksusumma korrigeerimise. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et uus asjaolu saab

olla faktiline asjaolu, mis ei olnud kaubadeklaratsiooni (tollideklaratsiooni) aktsepteerimise ajal

tollile teada. Maksusumma korrigeerimisel peab toll põhjendama, mil viisil uus asjaolu talle teatavaks

sai ning miks see asjaolu ei olnud teada esialgse maksusumma määramise ajal.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et uue asjaoluna ei saa käsitada halduspraktika või

õigusakti tõlgenduse muutumist. Kui deklarant tegi kõik tema käsutuses olevad andmed maksu

koheseks õigeks määramiseks tollile kättesaadavaks, ning toll määras nende andmete alusel

maksusumma, kuid muudab hiljem oma seisukohta (näiteks kauba klassifitseerimisreeglite

rakendamise osas), siis ei ole tegemist uue asjaoluga, mis võimaldaks maksusummat korrigeerida.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et antud juhul ei ole tegemist uue ehk täiendavalt ilmnenud

asjaoluga, mistõttu ei olnud tollil õigust juba määratud maksusummat korrigeerida. Vaidlustatud

ettekirjutus tuleb seepärast tühistada.

17. Air Cargo Estonia AS kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tallinna Halduskohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega rahuldada Air

Cargo Estonia AS kaebus ja tühistada Tallinna Tolliinspektuuri 18. juuni 2002. a ettekirjutus

nr 5.1/1737.

18. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema

poolt kantud kohtukulud. Air Cargo Estonia AS on taotlenud esimese astme kohtus kantud

õigusabikulude 46 860 krooni ja 75 sendi ning riigilõivu 5000 krooni väljamõistmist ja

ringkonnakohtus kantud õigusabikulude 20 700 krooni ning riigilõivu 5000 krooni väljamõistmist,

mille kohta on esitanud nende kandmist tõendavad dokumendid ja kohtukulude nimekirjad.

Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on kohtukulud (õigusabikulud ja riigilõiv) 77 560 krooni ja 75

senti asja raskust ning laadi arvestades põhjendatud ja tuleb Maksu- ja Tolliametilt välja mõista.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann