3-3-1-6-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-6-04

Otsuse kuupäev

15. märts 2004

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

AS TopMed kaebus Tolliameti 3. detsembri 2002. a maksuotsuse

nr 5.1/3302 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri

2003. a otsus haldusasjas nr 2-3/571/2003

Menetluse alus Riigikohtus

Tolliameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

12. veebruar 2004

Kohtuistungil osalenud isikud

Tolliameti esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp

AS TopMed esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

RESOLUTSIOON

Jätta Tolliameti (nüüd Maksu- ja Tolliamet) kassatsioonkaebus rahuldamata.

Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS TopMed kasuks välja kassatsiooniastmes kantud kohtukulud

(õigusabikulud) 6372 krooni.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tolliameti 3. detsembri 2002. a maksuotsusega nr 5.1/3302 kohustati aktsiaseltsi TopMed

tasuma 2000. aastal imporditud Bittneri Balsamilt alkoholiaktsiisi 453 096 kr, käibemaksu 235 837 kr

ja intresse perioodi 1. juuli-7. detsember 2002 eest 66 138 kr. Maksu määramise aluseks oli

Tolliameti seisukoht, et AS TopMed on valesti klassifitseerinud imporditud Bittneri Balsamit. AS

TopMed deklareeris selle kauba kui Eesti Kaupade Nomenklatuuri (edaspidi EKN) rubriiki 3004

kuuluva kauba (ravim), mille importi ei maksustatud käibemaksu ega alkoholiaktsiisiga. Tolliameti

seisukoha järgi kujutas imporditud kaup endast aga EKN rubriiki 2208 kuuluvat alkohoolset jooki.

2. AS TopMed esitas 6. jaanuaril 2003 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles maksuotsuse

täielikku tühistamist. Kaebaja arvates on tema poolt imporditud kaup ravimisarnane aine

Ravimiseaduse mõistes. Kaebajale on Ravimiameti poolt väljastatud Bittneri Balsami müügiluba ja

impordiluba. Kauba importimise ajal kehtinud Käibemaksuseaduse § 5 lg 1 p 9 kohaselt ei

maksustata sotsiaalministri poolt kinnitatud nimekirjadele vastavaid ravimeid ja ravimisarnaseid

aineid käibemaksuga. Kuigi nimetatud ravim sisaldab etüülalkoholi, ei ole tegemist alkohoolse

joogiga Alkoholiaktsiisi seaduse tähenduses, millelt tuleks maksta alkoholiaktsiisi.

Ravimiamet kui kaasatud asutus toetas kaebaja seisukohti.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 4. aprillil 2003 haldusasjas nr 3-493/2003 AS TopMed kaebuse ja

tühistas vaidlustatud maksuotsuse ning mõistis Tolliametilt kaebuse esitaja kasuks välja kohtukulud.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei saanud mõistlik maksumaksja perioodil 1. veebruar-21. märts

2000 tuletada Ravimiseaduse, Tolliseaduse, EKN ja alkoholiaktsiisi seaduse ning alamaktide normide

koosmõjust sellist seadusandja tahet, et Bittneri Balsam tuleks klassifitseerida gruppi 2208 90 69 20

ning maksustada alkoholiaktsiisi ja käibemaksuga. AS TopMed klassifitseeris Bittneri Balsami

õigesti kaubakoodiga 3004 90 19 00, mistõttu tal ei tekkinud maksuvõlga.

4. Halduskohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Tolliamet. Apellant ei nõustunud kohtu

järeldustega Bittneri Balsami klassifitseerimise kohta. Apellant oli seisukohal, et nimetatud kaup

kuulus maksustamisele alkoholiaktsiisiga ja 18%-se käibemaksuga.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2003. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/571/2003 jäeti

Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus oli

seisukohal, et kauba klassifitseerimisel tuleb aluseks võtta EKN reeglid ning EKN on ülimuslik teiste

nomenklatuuride suhtes. Seega ei saa klassifitseerimisel tekkida kollisiooni EKN ja teiste õigusaktide

vahel. Ringkonnakohtu arvates ei ole õige kaebuse esitaja ja Ravimiameti halduskohtus väljendatud

seisukoht, et Bittneri Balsam tuli klassifitseerida rubriiki 3004 juba tulenevalt Ravimiseaduse § 5 lg 4

alusel sotsiaalministri 9. aprilli 1998. a määrusega nr 28 kinnitatud "Ravimite impordi ja ekspordi

korra" lisast 1, kus sätestatakse, et rubriiki 3004 kuuluvate kaupade importimiseks on vajalik

Ravimiameti sertifikaat. Ainuüksi asjaolu, et toote importimiseks on taotletud Ravimiameti

sertifikaati, ei anna alust väiteks, et tegemist on rubriiki 3004 kuuluva kaubaga. Kauba

klassifitseerimisel tuleb lähtuda üksnes EKN klassifitseerimisreeglitest.

Ringkonnakohus leidis, et Bittneri Balsam vastab EKN rubriigi 3004 kirjeldusele ja tegemist on

ravimiga, mistõttu on Tolliameti maksuotsus ebaõige. Ringkonnakohtu arvates omab tähtsust asjaolu,

et Bittneri Balsam on kasutatav ravi või profülaktika eesmärgil, tegemist ei ole pelgalt toniseeriva

joogiga. Bittneri Balsami klassifitseerimisel ei oma määravat tähtsust selle müügikoht, samuti ei saa

arvestada Harmoniseeritud Süsteemi Komitee otsusega analoogiliste toodete klassifitseerimise kohta.

Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2000. a määrusega nr 457 tehti täiendused EKN-s, millega lisati

kaubapositsioon 2208 90 69 30 ja lisamärkus 1, mille kohaselt klassifitseeritakse ravimiregistrisse

kantud alkoholi sisaldavad ravimisarnased ained EKN gruppi 22. Ringkonnakohtu arvates ei saa seda

täiendust rakendada tagasiulatuvalt vaidlusaluse kauba importimise ajale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Tolliameti kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha asjas uus

otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud Tolliameti maksuotsus tühistamata.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud EKN klassifitseerimisreegleid valesti.

Kassaatori arvates oleks ringkonnakohus pidanud arvestama Maailma Tolliorganisatsiooni

Harmoniseeritud Süsteemi Komitee soovituslikke seisukohti, käesolevas vaidluses konkreetselt

14. novembri 1994. a otsuses toodud seisukohti. Samuti väidab kassaator, et Bittneri Balsami

ravitoime on sarnane tavalise piirituse toimega ning seetõttu tuleb vastav toode klassifitseerida EKN

gruppi 22. Kassaatori arvates ei kujuta Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2000. a määrusega nr 457

tehtud EKN täiendused (kaubapositsiooni 2208 90 69 30 lisamine) endast mitte EKN muutmist, vaid

täpsustamist. Bittneri Balsam tuli ka varem klassifitseerida gruppi 22.

7. AS TopMed kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ei peeta kassatsioonkaebust õigeks ja

esitatakse sellele vastuväited. AS TopMed leiab, et ajaperioodil 1. veebruar-21. märts 2000 kuulus

Bittneri Balsam klassifitseerimisele EKN järgi rubriigi 3004 all, mitte 2208. Mõiste "ravim"

sisustamiseks on vajalik pöörduda Ravimiseaduse poole, sest Bittneri Balsami näol on tegemist

ravimiga.

AS TopMed on seisukohal, et ringkonnakohus on õigesti leidnud, et käesoleva vaidluse lahendamisel

ei saa arvestada Harmoniseeritud Süsteemi Komitee otsusega analoogiliste toodete klassifitseerimise

kohta. HSK otsuses käsitati analoogilisi tooteid, kuid mitte Bittneri Balsamit. Austria Vabariik, kus

toodetakse Bittneri Balsamist, on leidnud, et see toode kuulub ekspordil klassifitseerimisele rubriigis

3004. Üheski kassaatori poolt viidatud õigusaktis ei ole sätestatud, et klassifitseerimisalaste

vaidlusküsimuste lahendamisel tuleks lähtuda HSK soovitusliku iseloomuga otsusest, kui see ei ole

vormistatud HSK poolt väljaantava harmoniseeritud süsteemi nomenklatuuri selgitava märkusena või

sätestatud õigusaktis, kaasa arvatud Euroopa Kohtu otsused. HSK 14. novembri 1994. a otsust ei ole

avaldatud Riigi Teatajas, mistõttu ei saa nõuda isikutelt selle järgimist.

AS TopMed on seisukohal, et ringkonnakohus on õigesti leidnud, et Bittneri Balsam ei ole pelgalt

toniseeriv jook, sest selle raviomadused on tõendatud tootja poolt ja Ravimiameti poolt.

AS TopMed toetab ka ringkonnakohtu seda seisukohta, mille kohaselt kohustus klassifitseerida

Bittneri Balsamit gruppi 22 tekkis alles alates Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2000. a määruse

nr 457 jõustumisest. Kuni selle ajani oli tegemist määratlematusega Bittneri Balsami

klassifitseerimisel. AS TopMed leiab, et Bittneri Balsam klassifitseeriti tollivormistusel õigesti,

mistõttu puudub maksuvõlg Tolliameti ees.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vastavalt 17. detsembril 2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse (RT I 2003, 88, 590) § 5 lg-tele 5 ja 6 ning §-le 6 loeb Riigikohtu halduskolleegium

1. jaanuarist 2004 Tolliameti õigusjärglaseks Maksu- ja Tolliameti. Seega on nimetatud kuupäevast

läinud Maksu- ja Tolliametile üle ka Tolliameti haldusmenetlusest ja halduskohtumenetlusest

tulenevad õigused ja kohustused.

9. AS TopMed importis Austriast Eestisse Bittneri Balsamit. Vastavalt kaubasaatelehtedele

28. jaanuarist 2000 ja 17. märtsist 2000 on kauba tootja-eksportija märkinud selle kauba koodiks

30049019 (EKN grupp 30, farmaatsiatooted).

AS TopMed deklareeris Tallinna Tolliinspektuuris 1. veebruaril 2000 kaubadeklaratsiooniga I 23384

Bittneri Balsamit koguses 5019 liitrit ja 21. märtsil 2000 kaubadeklaratsiooniga I 70259 koguses

2793 liitrit, märkides kauba koodiks vastavalt 3004 90 19 00 ja 3004 40 10 00, seega EKN grupi 30

(farmaatsiatooted) rubriigis 3004 (ravim). Nimetatud kaup läbis tollikontrolli ja vabastati

tollikontrolli alt vastavalt tolli märkmetele 1. veebruaril 2000 ja 21. märtsil 2000.

10. Tolliameti 3. detsembri 2002. a maksuotsusega nr 5.1/3302 kohustati AS TopMed tasuma 2000.

aastal imporditud Bittneri Balsamilt alkoholiaktsiisi, käibemaksu ja intresse, sest järelkontrolli käigus

asus toll seisukohale, et AS TopMed on valesti klassifitseerinud imporditud Bittneri Balsami EKN

rubriiki 3004 (ravim), mille importi ei maksustatud käibemaksu ega alkoholiaktsiisiga. Tolliameti

seisukoha järgi kujutas imporditud kaup endast aga EKN grupi 22 rubriiki 2208 kuuluvat alkohoolset

jooki (denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80%; kanged alkohoolsed joogid,

liköörid ja muud alkohoolsed joogid) kaubapositsiooniga 2208 90 69 20.

11. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Eesti Kaupade Nomenklatuur on kehtestatud Tolliseaduse

alusel. Tolliseadus ei ole maksuseadus. EKN-st tulenevad kaupade klassifitseerimise reeglid saavad

olla aluseks maksukohustuse või maksuvabastuse rakendamisel siis, kui maksuseadus viitab EKN-le.

Käesoleval juhul on tegemist alkoholiaktsiisi ja käibemaksuga. Vaidlusalusel perioodil kehtinud

Alkoholiaktsiisi seaduse (AAS) § 1 kohaselt maksustati Eestis toodetud ja Eestisse imporditud

alkoholi ning Käibemaksuseaduse (KMS) §-de 1 ja 4 kohaselt maksustati Eestis toodetud või Eestisse

imporditud vabas ringluses olevate kaupade käive ning kaupade import, välja arvatud sama seaduse

§-s 5 sätestatud maksuvaba käive. Mõlema nimetatud maksu puhul maksustatakse nii kaupade Eestis

müümist (tootmist) kui ka importi ühtemoodi.

Kaupade klassifitseerimise reeglid puudutavad tollivormistust. Kui maksuseaduses või maksuseaduse

alusel väljaantud määruses kirjeldatakse maksust vabastatud kaupa teisiti, kui seda nähakse ette

klassifitseerimisreeglites, siis tuleb rakendada maksuseadust või määrust. Järelikult võib tekkida

olukord, kus kauba impordil deklareeritakse ühe ja sama kaubakoodi all nii maksustatavat kui

maksuvaba kaupa. Samas on võimalik, et maksuseadus viitab maksuvaba kauba määratlemisel

kaupade klassifitseerimisreeglitele. Sel juhul võib vale kaubapositsiooni deklareerimine tuua endaga

kaasa täiendavate maksude määramise.

2000. aastal kehtinud AAS § 2 p 1 kohaselt oli alkohol "süsivesikuid sisaldava taimse toidutooraine

kääritamisel ja selle järgnevalt töötlemisel saadud vedelik, etanoolisisaldusega üle 0,5% mahust, mis

sobib joomiseks puhtalt, lahjendatult või teiste ainetega segatult". AAS § 4 lg 2 alusel antud

rahandusministri 28. novembri 1995. a määruse nr 148 "Alkoholiaktsiisi seaduse rakendamise kord"

lisa 1 kohaselt oli EKN rubriiki 2208 kuuluv alkohol maksustatav kui "muu alkohol", mille aktsiisi

määr oli 1,45 krooni absoluutalkoholi ühe mahuprotsendi kohta liitris. AAS lisa p 5 kohaselt oli "muu

alkoholi" aktsiisimääraks 1,45 krooni absoluutalkoholi ühe mahuprotsendi kohta liitris. AAS §-s 6

sätestati aktsiisivabastused ja kirjeldati aktsiisist vabastatud kaupu, kusjuures ei viidatud EKN-le.

KMS § 5 lg 1 p 9 kohaselt ei maksustatud ravimite, meditsiinitarvete, ravi- ja

meditsiinidiagnostikavahendite (vastavalt sotsiaalministri poolt kinnitatud nimekirjadele) käivet ning

importi. Sotsiaalministri 11. märtsi 1999. a määrusega nr 13 kinnitatud "Käibemaksuvabade ravimite,

meditsiinitarvete, ravi- ja meditsiinidiagnostikavahendite nimekiri" p 4 kohaselt ei maksustatud

käibemaksuga ravimeid ja ravimisarnaseid aineid, mis on kantud ravimiregistrisse või mille

impordiks on välja antud vastav sertifikaat, EKN kood 3004. Lisatud märkuse kohaselt oli kaubakood

märgitud EKN järgi, arvestades kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi

selgitusi.

12. Tolliseaduse (kauba deklareerimise ajal kehtinud redaktsioonis) § 23 lg 1 kohaselt on deklarant

kohustatud tollideklaratsioonis kauba klassifitseerima EKN, Tolliseaduse ja teiste seaduste alusel

kehtestatud nomenklatuuride kohaselt. Nimetatud nomenklatuuride alusel rakendab toll kauba sisse-

ja väljaveol tõkestusmeetmeid, teostab tollistatistikat ning nõuab sisse impordi- ja ekspordimaksud.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab EKN olema vastavuses Euroopa Liidus kauba

kirjeldamiseks ja kodeerimiseks kasutatava kombineeritud nomenklatuuriga. Tolliseaduse ja teiste

seaduste alusel kehtestatud nomenklatuurid peavad olema vastavuses EKN-ga. Sama paragrahvi

kolmas lõige sätestab, et kaubapositsioon määratakse kauba klassifitseerimisel esimeses lõikes

nimetatud nomenklatuuride kohaselt vastavalt EKN klassifitseerimisreeglitele. Kaupade

klassifitseerimisalastele päringutele vastamise korra kehtestab rahandusminister.

13. Tolliameti kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud EKN

klassifitseerimisreegleid valesti, kui leidis, et Bittneri Balsam tuli klassifitseerida rubriigis 3004.

Kassaator leiab, et nimetatud kaupa tuleb täna ja tulnuks ka tollal klassifitseerida EKN grupis 22

rubriigis 2208.

14. EKN grupp 30 kannab pealkirja "Farmaatsiatooted". Selle grupi rubriigis 3004 kirjeldatakse sinna

kuuluvaid kaupu: "Omavahel segatud komponentidest koosnevad või ühekomponentsed ravimid ravi

või profülaktika otstarbeks, valmisdoseerituna või jaemüügiks pakendatuna (v.a rubriikides 3002,

3005 ja 3006 nimetatud tooted)".

EKN grupp 22 kannab pealkirja "Joogid, alkohol ja äädikas". EKN grupi 22 märkuste punkti 1e

kohaselt ei kuulu sellesse gruppi rubriigis 3003 ja 3004 klassifitseeritud ravimid.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ringkonnakohus on teinud õige järelduse, et kui Bittneri

Balsami puhul ei oleks tegemist rubriikidesse 3003 või 3004 klassifitseeritava ravimiga, tuleks toode

klassifitseerida gruppi 22 tulenevalt selle alkoholisisaldusest. Klassifitseerimiseks rubriikides 3003

või 3004 on vajalik, et tegemist oleks ravimiga. Ravimiseaduse § 5 lg 9 annab Ravimiametile õiguse

otsustada, kas toode on ravim või mitte. Antud kohtuasjas on Ravimiamet kinnitanud, et Bittneri

Balsami puhul on tegemist ravimiga, mis oli ka ravimiregistris. Seega vastab Bittneri Balsam rubriigi

3004 kirjeldusele, kusjuures grupi 30 märkuste punkt 1a ei kuulu Bittneri Balsami suhtes

kohaldamisele, sest ringkonnakohus on tuvastanud, et see on kasutatav ravi või profülaktilisel

eesmärgil. Ravimiameti poolt oli väljastatud ka Bittneri Balsami müügiluba ja impordiluba. Täidetud

olid ka KMS § 5 lg 1 p 9 ja sotsiaalministri 11. märtsi 1999. a määrusega nr 13 kinnitatud nimekirja

p 4 nõuded ravimite käibemaksuvabastuse osas (vt käesoleva otsuse p 11).

15. Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2000. a määrusega nr 457 muudeti EKN selliselt, et grupi 22

lisamärkuste punktis 1 sätestati: "kaubapositsiooniga 2208 90 69 30 klassifitseeritakse alkoholi

sisaldavad ravimisarnased ained ja preparaadid, mis on kantud "Ravimiregistrisse" ja millele on

väljastatud vastav sertifikaat". Samuti lisati alkoholi sisaldava ravimisarnase aine jaoks uus

kaubapositsioon 2208 90 69 30.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kohustus klassifitseerida

Bittneri Balsam EKN gruppi 22 tekkis alles alates Vabariigi Valitsuse nimetatud määruse

jõustumisest 1. jaanuaril 2001. Seetõttu on Tolliamet alusetult leidnud, et AS-l TopMed oli tekkinud

aktsiisi ja käibemaksu võlg Bittneri Balsami importimisel veebruaris ja märtsis 2000.

16. Tolliamet leiab, et Maailma Tolliorganisatsiooni Harmoniseeritud Süsteemi Komitee (HSK)

otsuses toodud soovituslikud seisukohad on maksumaksjale (AS TopMed) kohustuslikud. Riigikohtu

halduskolleegium on seisukohal, et nimetatud soovituslikud seisukohad ei ole maksumaksjale

kohustuslikud. Kui Eesti toll leiab, et EKN läheb vastuollu HSK otsusega, saab ta pöörduda

Rahandusministeeriumi poole, et see kaaluks vajalike EKN muudatuste algatamist.

17. Kehtiva Tolliseadustiku § 257 sätestab, et täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks on tollil

õigus korrigeerida määratud maksusummat omaalgatuslikult või asjaomase isiku taotluse alusel

kolme kalendriaasta jooksul maksu määramise päevast arvates. Samasugune kord nähti ette ka enne

1. juulit 2002 kehtinud Tolliseaduse § 63 lg 6 alusel, mille kohaselt impordi- ja ekspordimaksude

tasumise ning korrigeerimise korra kehtestas rahandusminister. Rahandusministri 27. oktoobri

1999. a määrusega nr 80 kinnitatud "Impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise

korra" p 43 kohaselt maksusumma korrigeerimine täiendavate asjaolude ilmnemisel toimub tolli

algatusel või asjassepuutuva isiku taotlusel kolme aasta jooksul arvestuskande tegemise päevast

arvates ja korrigeerimisel tehakse järelarvestuskanne või paranduskanne.

18. Vaidlustatud maksuotsuses ei ole näidatud, milline on täiendavalt ilmnenud asjaolu, mis tingis

varem määratud maksusumma korrigeerimise. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et uus asjaolu saab

olla faktiline asjaolu, mis ei olnud kaubadeklaratsiooni (tollideklaratsiooni) aktsepteerimise ajal

tollile teada. Maksusumma korrigeerimisel peab toll põhjendama, mil viisil uus asjaolu talle teatavaks

sai ning miks see asjaolu ei olnud teada esialgse maksusumma määramise ajal.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et uue asjaoluna ei saa käsitada halduspraktika või

õigusakti tõlgenduse muutumist. Kui deklarant tegi kõik tema käsutuses olevad andmed maksu

koheseks õigeks määramiseks tollile kättesaadavaks, ning toll määras nende andmete alusel

maksusumma, kuid muudab hiljem oma seisukohta (näiteks kauba klassifitseerimisreeglite

rakendamise osas), siis ei ole tegemist uue asjaoluga, mis võimaldaks maksusummat korrigeerida.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et antud juhul ei ole tegemist uue asjaoluga, mistõttu ei olnud

tollil õigust juba määratud maksusummat korrigeerida. Tolliameti kassatsioonkaebus tuleb seepärast

jätta rahuldamata.

19. Kassaator leiab, et ringkonnakohus jättis arvestamata Tolliameti apellatsioonikohtu istungil

esitatud täiendava motiivi kohtukulude jaotamise osas (tõendatud ei ole AS TopMed kohtukulude

kandmine halduskohtus).

Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on õige ringkonnakohtu seisukoht, et kuna Tolliamet ei

vaidlustanud apellatsioonkaebuses kohtukulude osa, siis ei saanud ringkonnakohus väljuda

apellatsioonkaebuse piirest (HKMS § 34) ja arvestada apellatsioonikohtu istungil esitatud täiendava

taotlusega. AS Top Med lepinguline esindaja on kinnitanud halduskohtu ja ringkonnakohtu istungil

(tl 49), et AS TopMed on tasunud talle osutatud õigusabi eest esitatud arve alusel.

20. Vastustaja AS TopMed esindaja esitas Riigikohtu halduskolleegiumi istungil taotluse

kassatsiooniastmes kantud 6372 krooni suuruse kohtukulu (õigusabikulu) väljamõistmiseks

Tolliametilt, mille kohta esitas arve ja kirjaliku kinnituse, et see arve on tasutud. Riigikohtu

halduskolleegium leiab, et õigusabikulu on põhjendatud ja tuleb Maksu- ja Tolliametilt AS TopMed

kasuks välja mõista.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann