3-4-1-6-04 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedK. Kulboki poolt esitati Riigikohtule "Riigikohtu lahendist 3-4-1-12-03 tulenev kaebus Riigikogu Kaebuse järgi ratifitseeris Riigikogu 21. jaanuaril 2004. a ülalnimetatud lepingu. Kaebuse
Legislator headnote
AI generated3-4-1-6-04 · Riigikohus: K. Kulboki poolt esitati Riigikohtule "Riigikohtu lahendist 3-4-1-12-03 tulenev kaebus Riigikogu Kaebuse järgi ratifitseeris Riigikogu 21. jaanuaril 2004. a ülalnimetatud lepingu. Kaebuse
Full text
MÄÄRUS
Kohtuasja number
3-4-1-6-04
Määruse kuupäev
26. veebruar 2004
Kohtukoosseis
Eesistuja Ants Kull liikmed Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Villu
Kõve ja Jüri Põld
Kohtuasi
Kalle Kulboki kaebus Lepingu Belgia Kuningriigi, Taani
Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania
Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi,
Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria
Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi
Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi
(Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Tsehhi Vabariigi, Eesti
Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi,
Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia
Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel T"ehhi Vabariigi, Eesti
Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi,
Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia
Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga
ratifitseerimise seaduse peale
Kaebuse esitaja
Kalle Kulbok
Resolutsioon
Jätta Kalle Kulboki kaebus läbi vaatamata
MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED
1. K. Kulboki poolt esitati Riigikohtule "Riigikohtu lahendist 3-4-1-12-03 tulenev kaebus Riigikogu
otsuse peale ratifitseerida leping Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi,
Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi
Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi,
Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning
T"ehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari
Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel T"ehhi
Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi,
Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa
Liiduga" (edaspidi Leping).
2. Kaebuse järgi ratifitseeris Riigikogu 21. jaanuaril 2004. a ülalnimetatud lepingu. Kaebuse
esitamise ajaks ei olnud see veel Riigi Teatajas avaldatud ning Vabariigi President ei olnud seda ka
välja kuulutanud. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (edaspidi PSJKS) § 16
lubab vaidlustada Riigikogu otsuseid, ent ei räägi midagi seaduste vaidlustamisest. Kuivõrd aga
Põhiseaduse § 123 ütleb sõnaselgelt, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus
põhiseadusega, oleks PSJKS § 16 grammatiline tõlgendus seaduste vaidlustamisele mittekuulumisest
teravas vastuolus põhiseadusega. Lisaks on Riigikohus oma lahendis 3-4-1-12-03 leidnud, et
Riigikogu 18. detsembri 2003. a otsus oli ülimuslikum Rahvahääletuse seaduse § 30 sätestatust
(Vabariigi Valimiskomisjon olevat pidanud lähtuma mitte seadusest, vaid otsusest) ning seega on
Eesti õiguspraktikas kadunud vahe seaduse ja otsuse vahel.
K. Kulbok väitis ka, et praeguse kaebuse esitamata jätmisega kaotab ta hiljem õiguse pöörduda kohtu
poole asjades, mis võivad kaudselt olla seotud käesolevas kaebuses vaidlustatud Riigikogu otsusega
võtta vastu Põhiseadusega vastuolus olev välislepingu ratifitseerimise seadus. Põhiseaduse § 54
paneb igale eesti kodanikule kohustuse kaitsta eesti iseseisvust. See kohustus langeb ka kaebuse
esitajale.
K. Kulbok esitas Riigikohtule oma selgelt väljendatud taotluse järgmiselt: "Palun tunnistada minu
taotluse rahuldamata jätmisega ning EV põhiseaduse § 123 lg 1 rikkumisele hinnangu andmisest
keeldumisega, et EV põhiseaduse § 54 nimetatud kohustus kaitsta Eesti iseseisvust ei laiene
Riigikohtu liikmetele."
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kaebuse sõnastuse järgi on K. Kulbok esitanud kaebuse otsuse peale, millega Riigikogu
ratifitseeris Lepingu. Kolleegium märgib, et otsust, millega ratifitseeriti Leping, pole Riigikogu vastu
võtnud. Riigikogu võttis 21. jaanuaril 2004 vastu seaduse, millega ta ratifitseeris Lepingu. Selleks
seaduseks oli "Lepingu Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka
Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi
Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi,
Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning
Tsehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari
Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel T"ehhi
Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi,
Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa
Liiduga ratifitseerimise seadus."
4. Lepingu ratifitseerimise seadus oli kaebuse esitamise ajaks Vabariigi Presidendi poolt välja
kuulutamata. Väljakuulutamata seaduste üle põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
algatamise pädevus on Riigikohtus üksnes Vabariigi Presidendil. Vabariigi Presidendi selline
ainupädevus on sätestatud PSJKS §-s 5. Sama seaduse § 11 lg 2 järgi tagastatakse taotlus
läbivaatamatult, kui taotluse läbivaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse. K. Kulboki kaebuse
läbivaatamine pole Riigikohtu pädevuses. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tagastab
PSJKS § 11 lg 2 alusel K. Kulboki kaebuse läbivaatamatult.
5. Kolleegium märgib, et Lepingu ratifitseerimise seaduse kuulutas Vabariigi President välja
9. veebruaril 2004. a. Väljakuulutatud seaduste üle põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
algatamist reguleerib PSJKS § 4.
Ants Kull, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Villu Kõve, Jüri Põld