3-2-1-23-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-23-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 25. veebruar 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Tampuu

Kohtuasi

Liidia Petra"vili hagi korteriühistu Majaka 34 vastu

korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. novembri 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/1293/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liidia Petra"vili kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. jaanuar 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

4. novembri 2003. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Roman Petra"vilile 3. detsembril 2003. a Liidia

Petra"vili kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12. märtsi 2002. a korteriühistu (edaspidi KÜ) Majaka 34 üldkoosoleku otsustega vabastati

korteriühistu juhatus, sh juhatuse liige Liidia Petra"vili, ja revisjonikomisjon oma kohustustest ning

valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon.

L. Petra"vili palus 3. juunil 2002. a Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses tunnistada KÜ

Majaka 34 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsused kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt ei teatatud

hagejale koosoleku toimumisest, koosolekut ei kutsunud kokku juhatus ega selle esimees, koosoleku

kokkukutsumise algataja ei esitanud juhatusele kokkukutsumise kohta avaldust, koosoleku protokollil

ei ole numbrit, vastuvõetud otsused ei olnud vastavuses koosoleku päevakorraga ning tegelik

üldkoosolekust osavõtjate arv oli protokollis näidatust väiksem.

KÜ Majaka 34 19. septembri 2002. a üldkoosoleku otsusega tühistati (tunnistati kehtetuks) KÜ

Majaka 34 12. märtsi 2003. a üldkoosoleku otsused.

17. jaanuaril 2003. a muutis hageja nõuet ja palus tunnustada KÜ Majaka 34 12. märtsi 2002. a

üldkoosoleku otsuste tühisust. Hageja väitel näitas KÜ Majaka 34 19. septembri 2002. a

üldkoosolekul 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsuste tühistamine, et 12. märtsi 2002. a üldkoosolek

oli kokku kutsutud ja korraldatud KÜ Majaka 34 põhikirja nõudeid rikkudes. Kuna kostja on õigeks

võtnud, et 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku kokkukutsumisel ja korraldamisel rikuti KÜ Majaka 34

põhikirjas sätestatud korda, ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ja üldkoosoleku

otsused on seetõttu tühised.

2. Tallinna Linnakohus jättis 30. juuni 2003. a otsusega hagi rahuldamata. Linnakohus leidis, et hagi

on ainetu, sest 19. septembri 2002. a üldkoosolek tühistas 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsused

juhatuse ja revisjonikomisjoni valmiste kohta ning valis uue juhatuse ja revisjonikomisjoni. Kui

korteriühistu hilisem üldkoosoleku otsus muudab varasemat otsust, siis tuleb lähtuda viimasest

otsusest. 19. septembri 2002. a üldkoosoleku otsuste tühistamise kohta andmed puuduvad.

3. L. Petra"vili esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. novembri 2003. a otsusega linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kohtukulu 2015 krooni.

5. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et kostja 19. septembri

2002. a üldkoosoleku otsusega tühistati (tunnistati kehtetuks) 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku

otsused, mis olid hagi esemeks. Sellele asjaolule tugines hageja täpsustatud nõudes ka ise. Kuna

hageja vaidlustatud otsused on juba tühistatud (tunnistatud kehtetuks), puudub hagejal alus nõuda

kohtult oma rikutud õiguste kaitset. Linnakohus leidis õigesti, et hagi on alusetu ning seda ei saa

rahuldada.

6. Hageja seisukoht, et korteriühistu üldkoosolekul ei ole õigust oma seaduse või põhikirjaga

vastuolus olevaid otsuseid tühistada ja seda võib mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-s 1

sätestatust tulenevalt teha üksnes kohus, ei ole kooskõlas seaduse mõttega. MTÜS § 24 lg 1 ei piira

korteriühistu üldkoosoleku pädevust. Selle sättega annab seadus korteriühistu liikmele või juhatuse

liikmele võimaluse pöörduda kohtusse, kui tema õigusi on otsuse vastuvõtmisega rikutud.

7. Ebaõige on ka hageja seisukoht, et linnakohus oleks pidanud oma otsuses käsitlema hagiavalduses

toodud asjaolusid selle kohta, kas 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku kokkukutsumisel ja korraldamisel

rikuti seadust ja põhikirja või mitte. Kuna linnakohus tuvastas, et hageja õiguste rikkumine on hagi

alusena ära langenud, ei pidanud linnakohus seda protsessiökonoomikast tulenevalt tegema.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja on leiab, et ringkonnakohus on asjas teinud ebaõige otsuse. Pooled vaidlevad endiselt kostja

12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsuste tühisuse üle. Selle üldkoosoleku otsuse alusel registrisse

tehtud kannet juhatuse liikmete kohta ei ole muudetud. Kaebuse kohaselt on hageja kohtus

vaidlustanud ka kostja 19. septembri 2002. a üldkoosoleku otsused.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

10. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu väitega, et kuna kostja 19. septembri 2002. a üldkoosolek

tühistas (tunnistas kehtetuks) hageja vaidlustatud kostja 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsused, siis

on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Ainuüksi selle tõttu, et kostja üldkoosolek

tühistas oma varasemad otsused ning hageja õiguste rikkumine lõpetati, ei olnud kohtul alust jätta

hagi rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud

õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Hageja palus

tunnustada kostja 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsuste, millega vabastati korteriühistu juhatus, sh

hageja kui juhatuse liige, ning revisjonikomisjon oma kohustustest ning valiti uus juhatus ja

revisjonikomisjon, tühisust. Sellise hagi näol on tegemist tuvastushagiga, mida väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt võib esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal

on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks kohtu poolt (vt näiteks

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. märtsi 1997. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-97 (RT III 1997, 10,

108) ja 27. aprilli 2000. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-00 (RT III 2000, 12, 135)).

11. Hageja õigustatud huvi õigussuhte olemasolu või puudumise vastu võib olla olemas ka siis, kui

kostja on lõpetanud hageja õiguste väidetava rikkumise. Õigustatud huvi võib muuhulgas väljenduda

hageja põhjendatud soovis saada rehabiliteeritud, hoiatada kostjat edaspidi rikkumistest hoiduma või

saada toimepandud rikkumiste kindlakstegemisega selgust võimalike kahju hüvitamise nõuete aluste

osas. Kolleegium leiab, et hagejal võib olla õigustatud huvi kostja 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku

otsuste seaduslikkuse vastu, sest need otsused puudutasid hageja õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga.

12. Ringkonnakohus peab asja sisulisel läbivaatamisel hindama, kas hagejal oli õigustatud huvi kostja

12. märtsi 2002. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Sellise huvi olemasolu korral peab

kohus lahendama asja sisuliselt, s.o tegema kindlaks, kas kostja 12. märtsi 2002. a üldkoosoleku

otsused olid seaduse rikkumise tõttu tühised või mitte.

H. Jõks, J. Luik, T. Tampuu