3-1-1-149-03 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-149-03

Otsuse kuupäev

13. jaanuar 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

V. V. ja A. K. süüdistusasi

KrK § 186 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2003. a määrus

kriminaalasjas nr 2-1-458/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. V. ja A. K. erikaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

9. detsember 2003. a

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Marge Püss, V. V. ja tema kaitsja

vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, A. K. kaitsja

vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ning tõlk Lüüli

Lomp

Resolutsioon

1. Viru Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2003 a. kohtumäärus kriminaalasjas nr 2-1-458/03 jätta

muutmata ja V. V. ning A. K. erikaebused jätta rahuldamata.

2. Mõista nii A. K.-lt kui ka V. V. kohtukuluna riigituludesse välja 885. 00 kr (kaheksasada

kaheksakümmend viis krooni) kaitsetasu nende kaitsjate osavõtu eest Riigikohtu istungist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. V. ja A. K.-le esitati süüdistus selles, et nad leppisid kokku teadvalt vale tunnistaja ülekuulamise

protokolli koostamises ja selle esitamises eeluurimisel olevas kriminaalasjas ametliku dokumendina, mis

tõendaks A. K. mitteosalust O. K. vastu toime pandud kuriteos. V. V. andis A. K.le tunnistaja ülekuulamise

protokolli blanketi, millele A. K. kirjutas ühiselt välja mõeldud versiooni O. K. hukkumise kohta. Täidetud

ülekuulamise protokoll toimetati uurijale, kes lisas protokolli kriminaalasja materjalidele. Kuna sellega

omandas A. K. õiguse olla asjas tunnistaja ning hoida kõrvale kriminaalvastutusest ja karistusest, oli

süüdistuse kohaselt tegemist KrK § 186 järgi kvalifitseeritava teoga.

2. Ida-Viru Maakohus lõpetas 26. septembri 2003. a. määrusega kriminaalasja KrMK § 190 alusel.

Kohus leidis, et tunnistaja ülekuulamise protokolli täitmata blankett ei ole dokument, sest sellel puudub

uurija allkiri. Samuti arvas kohus, et kriminaalasja lõpetamine kohtu korraldaval istungil kaitseb inimese

õigusi, säästes isikut kohtu protseduuridest ja sellega seotud ärevusest.

3. Kriminaalasja lõpetamise määruse peale esitas Ida-Viru Prokuratuuri prokurör K. Kask

apellatsiooniprotesti, taotledes Ida-Viru Maakohtu 26. septembri 2003 a. kohtumääruse tühistamist

kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ja kriminaalasja saatmist arutamiseks maakohtule.

Prokurör leidis, et Ida-Viru Maakohtul ei olnud korraldaval istungil õigust lõpetada kriminaalasja, sest alates

29. juulist 2002. a võib kohus kriminaalasja kohtusse saabumisel kontrollida ainult kohtualluvust ja

süüdistuskokkuvõtte vastavust KrMK § 174 sätetele. Süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü küsimused

tuleb lahendada kohtuliku uurimise tulemina.

4. 30. oktoobri 2003. a kohtumäärusega rahuldas Viru Ringkonnakohus apellatsiooniprotesti, tühistas Ida-

Viru Maakohtu 26. septembri 2003. a määruse ja saatis kriminaalasja menetlemiseks Ida-Viru Maakohtule.

Viru Ringkonnakohus leidis, et kriminaalmenetlust on põhimõtteliselt võimalik lõpetada korraldaval istungil,

viidates KrMK §-le 190, kuid seda ainult juhul, kui kuriteokoosseisu olemasolu või puudumise otsustamine

ei nõua tõenditele õigusliku hinnangu andmist. Maakohtu määrusest aga nähtub, et kriminaalmenetluse

lõpetamise tingis kogutud tõenditele antud õiguslik hinnang ja sellega rikkus maakohus tõendite vahetu

uurimise põhimõtet. Tõendeid saab kohus vahetult ja suuliselt uurida vaid kohtuliku uurimise raames, mitte

korraldaval istungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Viru Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2003 a. kohtumääruse peale esitasid erikaebused V. V. ja A. K., kes

taotlevad määruse tühistamist ja Ida-Viru Maakohtu 26. septembri 2003. a määruse jõustamist.

5.1 V. V. leiab, et AKKS § 5 lg-st 1 tulenevalt võib apellatsioonprotesti esitada ainult maa- või linnakohtu

otsuse peale. Kohtumäärusi saab vaidlustada ainult erikaebe korras ning seda vaid juhul, kui AKKS § 68 lg 1

seda võimaldab. Ida-Viru Maakohtu kohtuniku määrus ei kuulu AKKS § 68 lg-s 1 toodud loetelusse ja seega

ei oleks saanud seda ka vaidlustada.

5.2 A. K. leiab, et ta ei ole kuritegu toime pannud, mistõttu taotles ka kohtult menetluse lõpetamist. Ida-Viru

Maakohus lõpetaski eelistungil menetluse, leides, et V. V. ja A. K. teos puudub kuriteo koosseis. Sellest

tulenevalt leiab A. K., et puudub alus nende kriminaalasja edasiseks arutamiseks ja menetlus tuleb lõpetada.

6. Riigikohtu istungil toetasid V. V. ja tema kaitsja ning A. K. kaitsja erikaebustes sisalduvaid taotlusi.

Prokurör taotles kaebuste rahuldamata jätmist ja leidis, et kohtu all andmise staadiumis on võimalik

kriminaalmenetlust lõpetada siis, kui puudub vajadus hinnata tõendeid.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2003. a kohtumäärus tuleb

jätta muutmata ja erikaebused rahuldamata järgmistel kaalutlustel.

7.1 Ringkonnakohtu määruses on põhjendatult nõustutud apellatsioonprotestis esitatud tõlgendusega

29. juulil 2002. a jõustunud KrMK XX peatükis Süüdistatava kohtu alla andmine ja kohtuistungi

ettevalmistamine tehtud muudatuste kohta. Vastavalt KrMK §-s 185 sätestatule on kõnealuste muudatuste

tulemina kohtu alla andmise staadiumis kohtu pädevuses vaid selle kontrollimine, kas kriminaalasi allub

sellele kohtule ja kas süüdistuskokkuvõtte vastab KrMK §-s 174 sätestatule. KrMK § 189 tühistamine

29. juulil 2002. a jõustunud KrMK XX peatüki muudatustega ei võimalda enam kohtu alla andmise

staadiumis otsustada, kas on kogutud kõik kohtulikuks arutamiseks vajalikud tõendid ja kas süüdistatava

tegu on õigesti kvalifitseeritud.

7.2 Kooskõlas eelmärgituga tuleb ka KrMK § 190 lg 1 p-s 4 sätestatut tõlgendada kitsendavalt ja asuda

seisukohale, et kohtu alla andmise staadiumis on välistatud kriminaalmenetluse lõpetamine KrMK § 5 lg 1

p-des 1 ja 2 sätestatud alustel. Seejuures, erinevalt ringkonnakohtu vaidlustatud määruses märgitust, ei ole

siinjuures mingit tähtsust asjaolul, kas kuriteokoosseisu olemasolu otsustamine nõuaks tõendite hindamist

või mitte, sest ka tõendite hindamine ei kuulu kohtu alla andmise staadiumis kohtu pädevusse.

7.3 Viru Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2003. a kohtumääruses on õigesti märgitud, et kooskõlas Põhiseaduse

§-s 15 sätestatuga on kohtupraktikas omaks võetud seisukoht, et kriminaalasja lõpetamise määrust on

võimalik vaidlustada apellatsiooni korras.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 77 tuleb Viru Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2003. a

kohtumäärus jätta muutmata ja V. V. ning A. K. erikaebused jätta rahuldamata.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher