3-1-1-149-03 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedV. V. ja A. K.-le esitati süüdistus selles, et nad leppisid kokku teadvalt vale tunnistaja ülekuulamise tõendaks A. K. mitteosalust O. K. vastu toime pandud kuriteos. V. V. andis A. K.le tunnistaja ülekuulamise
Legislator headnote
AI generated3-1-1-149-03 · Riigikohus: V. V. ja A. K.-le esitati süüdistus selles, et nad leppisid kokku teadvalt vale tunnistaja ülekuulamise tõendaks A. K. mitteosalust O. K. vastu toime pandud kuriteos. V. V. andis A. K.le tunnistaja ülekuulamise
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-149-03
Otsuse kuupäev
13. jaanuar 2004. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja
Peeter Vaher
Kohtuasi
V. V. ja A. K. süüdistusasi
KrK § 186 järgi.
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2003. a määrus
kriminaalasjas nr 2-1-458/03
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V. V. ja A. K. erikaebused
Asja läbivaatamise kuupäev
9. detsember 2003. a
Istungil osalenud isikud
Riigiprokurör Marge Püss, V. V. ja tema kaitsja
vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, A. K. kaitsja
vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ning tõlk Lüüli
Lomp
Resolutsioon
1. Viru Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2003 a. kohtumäärus kriminaalasjas nr 2-1-458/03 jätta
muutmata ja V. V. ning A. K. erikaebused jätta rahuldamata.
2. Mõista nii A. K.-lt kui ka V. V. kohtukuluna riigituludesse välja 885. 00 kr (kaheksasada
kaheksakümmend viis krooni) kaitsetasu nende kaitsjate osavõtu eest Riigikohtu istungist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. V. V. ja A. K.-le esitati süüdistus selles, et nad leppisid kokku teadvalt vale tunnistaja ülekuulamise
protokolli koostamises ja selle esitamises eeluurimisel olevas kriminaalasjas ametliku dokumendina, mis
tõendaks A. K. mitteosalust O. K. vastu toime pandud kuriteos. V. V. andis A. K.le tunnistaja ülekuulamise
protokolli blanketi, millele A. K. kirjutas ühiselt välja mõeldud versiooni O. K. hukkumise kohta. Täidetud
ülekuulamise protokoll toimetati uurijale, kes lisas protokolli kriminaalasja materjalidele. Kuna sellega
omandas A. K. õiguse olla asjas tunnistaja ning hoida kõrvale kriminaalvastutusest ja karistusest, oli
süüdistuse kohaselt tegemist KrK § 186 järgi kvalifitseeritava teoga.
2. Ida-Viru Maakohus lõpetas 26. septembri 2003. a. määrusega kriminaalasja KrMK § 190 alusel.
Kohus leidis, et tunnistaja ülekuulamise protokolli täitmata blankett ei ole dokument, sest sellel puudub
uurija allkiri. Samuti arvas kohus, et kriminaalasja lõpetamine kohtu korraldaval istungil kaitseb inimese
õigusi, säästes isikut kohtu protseduuridest ja sellega seotud ärevusest.
3. Kriminaalasja lõpetamise määruse peale esitas Ida-Viru Prokuratuuri prokurör K. Kask
apellatsiooniprotesti, taotledes Ida-Viru Maakohtu 26. septembri 2003 a. kohtumääruse tühistamist
kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ja kriminaalasja saatmist arutamiseks maakohtule.
Prokurör leidis, et Ida-Viru Maakohtul ei olnud korraldaval istungil õigust lõpetada kriminaalasja, sest alates
29. juulist 2002. a võib kohus kriminaalasja kohtusse saabumisel kontrollida ainult kohtualluvust ja
süüdistuskokkuvõtte vastavust KrMK § 174 sätetele. Süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü küsimused
tuleb lahendada kohtuliku uurimise tulemina.
4. 30. oktoobri 2003. a kohtumäärusega rahuldas Viru Ringkonnakohus apellatsiooniprotesti, tühistas Ida-
Viru Maakohtu 26. septembri 2003. a määruse ja saatis kriminaalasja menetlemiseks Ida-Viru Maakohtule.
Viru Ringkonnakohus leidis, et kriminaalmenetlust on põhimõtteliselt võimalik lõpetada korraldaval istungil,
viidates KrMK §-le 190, kuid seda ainult juhul, kui kuriteokoosseisu olemasolu või puudumise otsustamine
ei nõua tõenditele õigusliku hinnangu andmist. Maakohtu määrusest aga nähtub, et kriminaalmenetluse
lõpetamise tingis kogutud tõenditele antud õiguslik hinnang ja sellega rikkus maakohus tõendite vahetu
uurimise põhimõtet. Tõendeid saab kohus vahetult ja suuliselt uurida vaid kohtuliku uurimise raames, mitte
korraldaval istungil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
5. Viru Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2003 a. kohtumääruse peale esitasid erikaebused V. V. ja A. K., kes
taotlevad määruse tühistamist ja Ida-Viru Maakohtu 26. septembri 2003. a määruse jõustamist.
5.1 V. V. leiab, et AKKS § 5 lg-st 1 tulenevalt võib apellatsioonprotesti esitada ainult maa- või linnakohtu
otsuse peale. Kohtumäärusi saab vaidlustada ainult erikaebe korras ning seda vaid juhul, kui AKKS § 68 lg 1
seda võimaldab. Ida-Viru Maakohtu kohtuniku määrus ei kuulu AKKS § 68 lg-s 1 toodud loetelusse ja seega
ei oleks saanud seda ka vaidlustada.
5.2 A. K. leiab, et ta ei ole kuritegu toime pannud, mistõttu taotles ka kohtult menetluse lõpetamist. Ida-Viru
Maakohus lõpetaski eelistungil menetluse, leides, et V. V. ja A. K. teos puudub kuriteo koosseis. Sellest
tulenevalt leiab A. K., et puudub alus nende kriminaalasja edasiseks arutamiseks ja menetlus tuleb lõpetada.
6. Riigikohtu istungil toetasid V. V. ja tema kaitsja ning A. K. kaitsja erikaebustes sisalduvaid taotlusi.
Prokurör taotles kaebuste rahuldamata jätmist ja leidis, et kohtu all andmise staadiumis on võimalik
kriminaalmenetlust lõpetada siis, kui puudub vajadus hinnata tõendeid.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2003. a kohtumäärus tuleb
jätta muutmata ja erikaebused rahuldamata järgmistel kaalutlustel.
7.1 Ringkonnakohtu määruses on põhjendatult nõustutud apellatsioonprotestis esitatud tõlgendusega
29. juulil 2002. a jõustunud KrMK XX peatükis Süüdistatava kohtu alla andmine ja kohtuistungi
ettevalmistamine tehtud muudatuste kohta. Vastavalt KrMK §-s 185 sätestatule on kõnealuste muudatuste
tulemina kohtu alla andmise staadiumis kohtu pädevuses vaid selle kontrollimine, kas kriminaalasi allub
sellele kohtule ja kas süüdistuskokkuvõtte vastab KrMK §-s 174 sätestatule. KrMK § 189 tühistamine
29. juulil 2002. a jõustunud KrMK XX peatüki muudatustega ei võimalda enam kohtu alla andmise
staadiumis otsustada, kas on kogutud kõik kohtulikuks arutamiseks vajalikud tõendid ja kas süüdistatava
tegu on õigesti kvalifitseeritud.
7.2 Kooskõlas eelmärgituga tuleb ka KrMK § 190 lg 1 p-s 4 sätestatut tõlgendada kitsendavalt ja asuda
seisukohale, et kohtu alla andmise staadiumis on välistatud kriminaalmenetluse lõpetamine KrMK § 5 lg 1
p-des 1 ja 2 sätestatud alustel. Seejuures, erinevalt ringkonnakohtu vaidlustatud määruses märgitust, ei ole
siinjuures mingit tähtsust asjaolul, kas kuriteokoosseisu olemasolu otsustamine nõuaks tõendite hindamist
või mitte, sest ka tõendite hindamine ei kuulu kohtu alla andmise staadiumis kohtu pädevusse.
7.3 Viru Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2003. a kohtumääruses on õigesti märgitud, et kooskõlas Põhiseaduse
§-s 15 sätestatuga on kohtupraktikas omaks võetud seisukoht, et kriminaalasja lõpetamise määrust on
võimalik vaidlustada apellatsiooni korras.
Juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 77 tuleb Viru Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2003. a
kohtumäärus jätta muutmata ja V. V. ning A. K. erikaebused jätta rahuldamata.
Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher