3-2-1-149-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-149-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 12. jaanuar 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja T. Tampuu, liikmed V. Kõve ja J. Luik

Kohtuasi

OÜ JAGUDI METS hagi notar Kaia Krügeri vastu 500 000

krooni väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/938/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ JAGUDI METS erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

8. detsember 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23.

septembri 2003. a määrus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada OÜ JAGUDI METS erikaebus.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Mody, Hääl & Partnerid 3.

oktoobril 2003. a OÜ JAGUDI METS erikaebuselt tasutud

kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ JAGUDI METS esitas 25. oktoobril 2002. a Pärnu Maakohtule hagi, milles palus notar Kaia

Krügerilt välja mõista talle tekitatud kahju hüvitamiseks 500 000 krooni.

2. Hagiavalduse kohaselt põhines nõue sellel, et notar maksis aluseta välja hageja poolt notari

deposiiti deponeeritud summast 500 000 krooni, mille notar oleks pidanud 18. juunil 2002. a sõlmitud

müügilepingu teise poole lepingu rikkumise tõttu hagejale tagasi kandma. Sellega rikkus notar

süüliselt notariaadiseaduse § 33.

3. Kostja hagi ei tunnistanud.

4. Pärnu Maakohus rahuldas 16. aprilli 2003. a otsusega hagi ja mõistis notar Kaia Krügerilt välja 500

000 krooni tekitatud kahju hüvitamiseks. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja riigilõivu 26 000

krooni ja tasu õigusabi eest 25 000 krooni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium lõpetas 23. septembri 2003. a määrusega asjas

menetluse TsMS § 217 p 1 alusel, sest kohus ei ole pädev vaatama asja läbi tsiviilkohtumenetluse

korras.

6. Ringkonnakohus leidis, et hagi esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p

2 redaktsiooni järgi võib kaebaja taotleda avalik-õiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitamist. Notar

on avaliku halduse kandja ja tema ametikohustuse täitmise või täitmata jätmise küsimuse peab

lahendama halduskohus. Halduskohtu pädevuses on avaliku võimu teostamisel või muude avalike

ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise otsustamine.

1. jaanuaril 2002. a jõustus riigivastutuse seadus, mis ei seosta halduskohtu pädevust kahju

hüvitamise otsustamisel sellega, et kahju on tekitatud halduskohtus vaidlustatava akti või toiminguga.

Riigivastutuse seaduse § 1 lg-st 1 ja § 17 lg-st 1 tuleneb, et halduskohtu pädevuses on igasuguse

avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise

otsustamine. Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 334 lg 1 p 4 alusel tuleb kohtuotsus tühistada

protsessinormide olulise rikkumise tõttu ja menetlus asjas lõpetada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Erikaebuses palub OÜ JAGUDI METS ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Kohus on rikkunud TsMS §-s 3 sätestatud asja õige ja kiirema läbivaatamise põhimõtet. Riigikohtu

tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on otsuse nr 3-3-4-2-02 p-s 10 andnud olulise juhise

alama astme kohtule: "Kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole

seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised

ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea

erikogu, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, mõistlikuks tühistada

kohtuotsus üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus."

Sama põhimõte peab kehtima ka juhul, kui isik on pöördunud üldkohtusse. Käesoleval juhul ei

suunanud maakohus hagejat halduskohtusse ja ükski protsessiosaline ei leidnud, et tema õigusi on

rikutud.

9. Kohus rikkus TsMS § 333, sest ei hageja ega kostja ole apellatsioonkaebustes viidanud asja

kuuluvusele halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse piiridest väljuda vaid

TsMS §-s 333 sätestatud juhul.

10. Ringkonnakohus jättis määrusega tagastamata riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 51 lg

2 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui asja menetlus on lõpetatud. Riigilõivu tagastab Maksuamet

kohtumääruse alusel (RLS § 12 lg 5).

11. Vastuses erikaebusele leiab notar Kaia Krüger, et erikaebus ei ole põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi samale kohtule uueks

läbivaatamiseks.

13. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlus notari tekitatud kahju hüvitamise üle

tuleb läbi vaadata halduskohtus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 2 järgi võib kaebaja

taotleda avalik-õiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitamist. Notar on notariaadiseaduse § 2 lg 1

kohaselt avalik-õigusliku ameti kandja. Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 kohaselt võib kahju

hüvitamist nõuda ka avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt

isikult. Seega peab notari ametikohustuse täitmise või täitmata jätmise küsimuse lahendama

halduskohus.

14. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et käesolevas asjas tuleb menetlus lõpetada.

Kolleegium analüüsib erikaebuse väidet, mille järgi ringkonnakohus rikkus TsMS § 3, mille kohaselt

on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ja lahendada.

Tsiviilasjadena mõistetakse TsMS § 1 lg 2 kohaselt tsiviil- ja tööõigussuhtest tekkinud vaidlusi.

Otsuse p-s 13 on kolleegium jõudnud järeldusele, et vaidlus notari tegevusega seotud kahju

hüvitamise üle tuleb lahendada halduskohtus, st tegemist ei ole tsiviilasjaga.

Siiski leiab kolleegium, et maakohus võis erandlikel asjaoludel läbi vaadata käesoleva vaidluse, mis

ei ole käsitatav tsiviilasjana TsMS § 1 mõttes. Erandlikuks asjaoluks on see, et pooled ei ole esimese

astme kohtus vaidlustanud Pärnu Maakohtu pädevust asi läbi vaadata. Seega on hageja muuhulgas

nõustunud ka sellega, et temal lasub tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi kohustus tõendada kahju

tekkimine, notari õigusvastane käitumine ning põhjuslik seos. Kostja on aga nõustunud sellega, et

temal on kohustus tõendada süü puudumist (kui seadus ei sätesta teisiti).

15. Järgnevalt analüüsib kolleegium küsimust, kas ringkonnakohtu määrus menetluse lõpetamise

kohta on asja kiire ja õige lahendamise huvides. Käesolevas asjas on maakohus vaidluse läbi

vaadanud ja teinud kohtuotsuse, millega on asi sisuliselt otsustatud (TsMS § 224). Seega on pooled

läbinud reeglina kõige mahukama ja aeganõudvama kohtumenetluse osa, milles muuhulgas uuritakse

faktilisi asjaolusid ja hinnatakse poolte esitatud tõendeid. Õiguskorra- ja rahu huve tagaks kõige

tõhusamalt see, kui esimese astme kohtu otsusega kohtumenetlus ka piirduks. Kuid isegi siis, kui

pooled esitavad apellatsioonkaebuse, nagu käesoleval juhul, ei pea kolleegium mõistlikuks tühistada

maakohtu otsust ainult sel põhjusel, et seaduse järgi ei olnud maa- või linnakohus pädev asja läbi

vaatama. Nii on Riigikohus leidnud oma lahendis nr 3-3-4-2-02 (RT III 2002, 13, 138) ekslikult

halduskohtule esitatud kaebuse korral.

Isegi juhul, kui eeldada, et halduskohtumenetluses vaadataks asi läbi kiiremini kui

tsiviilkohtumenetluses, võib käesolevas asjas esimese astme sisulise kohtuotsuse olemasolu tõttu

eeldada, et tsiviilkohtumenetluses lahendatakse see konkreetne vaidlus kiiremini. Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 kohustab tagama igaühele õiguse asja

arutamisele mõistliku aja jooksul.

Seega ei olnud ringkonnakohtu määrus kooskõlas asja kiire läbivaatamise põhimõttega.

16. Ebaõige on erikaebuse väide, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 333. Menetluse lõpetamise

aluseid reguleeriv TsMS § 217 ei seo kohtu õigust menetlus lõpetada poole avaldusega. Seega võib

kohus menetluse vastava aluse ilmnemisel lõpetada omal algatusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 333 ei ole erinorm TsMS § 217 suhtes, need normid reguleerivad erinevaid küsimusi.

17. Ringkonnakohus on jätnud ebaõigesti tagastamata tasutud riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 51 lg 2 p 4 kohaselt tagastatakse hagilt tasutud riigilõiv juhul, kui asja menetlus on

lõpetatud TsMS § 217 p 1 alusel. Ringkonnakohus ei ole riigilõivu tagastamist määruses märkinud.

Samas tagastatakse riigilõiv riigilõivuseaduse § 12 lg 5 järgi ainult kohtumääruse alusel. Kuna asjas

ei kuulu menetlus lõpetamisele, peab ringkonnakohus riigilõivu osas seisukoha võtma sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest.

T. Tampuu, V. Kõve, J. Luik