3-3-2-1-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-2-1-03

Määruse kuupäev

5. juuni 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld, Hele-Kai Remmel ja

Harri Salmann

Kohtuasi

AS Giga kaebus Tartu Linnavalitsuse toimingu ja Tartu

Politseiprefektuuri toimingu seadusevastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. septembri 1996. a otsus haldusasjas nr 3-

28/96 ja Tartu Ringkonnakohtu 22. novembri 1996. a otsus

haldusasjas nr II-3-102/96

Menetluse alus Riigikohtus

AS Giga teistmisavaldus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda AS Giga teistmisavalduse läbivaatamine Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Giga esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks:

1) Tartu Linnavalitsuse toiming, millega on ebaseaduslikult teostatud kontrolli ja revideeritud kaebaja

äritegevust ja avaldatud selle kohta andmeid ajakirjanduses;

2) Tartu Politseiprefektuuri toiming - AS Giga äritegevust kajastavate dokumentide äravõtmine ja

Tartu Linnavalitsuse kasutusse andmine.

2. Tartu Halduskohus juhindus HKMS § 20 lg 1 p-st 2 ja jättis AS Giga kaebuse rahuldamata.

Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) Tartu Politseiprefektuuri 17. novembri 1995. a kirjast nr 3-14/4193 nähtub, et prefektuur palus

Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonnalt kaasabi revideerimise läbiviimiseks seoses juurdlusega

Tartu Linnavalitsuse energeetikaosakonna poolt võetud välislaenude kasutamise kohta. Seega ei ole

linnavalitsus andnud sellekohast korraldust.

2) Toimiku materjalidest nähtub, et AS Giga raamatupidamisdokumente on kontrollinud Tartu Linna

Maksuamet. Viimane pole linnavalitsuse tegevusega seotud. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et

Tartu Linnavalitsus on seotud AS-le Giga kuuluvate äritegevust kajastavate andmete avaldamisega

ajakirjanduses.

3) HKMS § 4 lg 1 p 1 alusel võib halduskohtusse kaevata politsei kui täidesaatva riigivõimu organi

ametiisiku toimingu peale. Vastavalt HKMS § 3 lg 2 p-le 3 ei ole halduskohtu pädevuses kaebused ja

taotlused, mis lahendatakse tsiviil- või kriminaalkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras.

Halduskohus on pädev kontrollima politsei toimingut lähtudes selle vormilisest küljest. Halduskohus

ei saa sekkuda kriminaalmenetlusse ega teostada järelvalvet seaduste täitmise üle juurdlus- või

eeluurimisorganite poolt.

3. AS Giga taotles apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist,

millega tunnistataks Tartu Politseiprefektuuri ja Tartu Linnavalitsuse toimingud seadusevastaseks.

4. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus tühistati osas,

millega jäeti rahuldamata AS Giga kaebus Tartu Politseiprefektuuri toimingute seadusevastasteks

tunnistamiseks. Selles osas lõpetati asja menetlus. Osas, millega jäeti rahuldamata AS Giga kaebus

Tartu Linnavalitsuse toimingute seadusevastasteks tunnistamiseks, jäeti halduskohtu otsus muutmata.

Kohtukulud jäeti apellandi kanda. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) Halduskohus leidis õigesti, et vastavalt HKMS § 3 lg 2 p-le 3 ei ole halduskohtu pädevuses

kaebused ja taotlused, mis lahendatakse tsiviil- või kriminaalkohtumenetluse seadustikuga sätestatud

korras. AS Giga poolt vaidlustatud toimingud - Tartu Politseiprefektuuri poolt läbiotsimise ja võetuse

käigus AS Giga majandustegevust kajastavate dokumentide äravõtmine - tehti kriminaalasjas

läbiviidud juurdluse raamides.

2) Apellatsioonkaebuse väited, et politsei ületas pädevust ja rikkus läbiotsimise ja võetuse tegemisel

Kriminaalmenetluse koodeksi norme, Põhiseadust ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni, ei kuulu hindamisele halduskohtus. Kriminaalasja menetlemise käigus politsei kui

juurdlusasutuse (KrMK § 99 lg 1 p 1) tegevuse seaduslikkuse üle teostab järelevalvet mitte

halduskohus, vaid prokurör (KrMK § 120). Juurdleja tegevuse peale kaebuste esitamise kord on

sätestatud Kriminaalmenetluse koodeksi 19. peatükis.

3) Kaevatavast kohtuotsusest ei nähtu üheselt, kas Tartu Politseiprefektuuri toimingute vaidlustamine

kuulub halduskohtu pädevusse või mitte. Ebaselge ja eksitav on kaevatava kohtuotsuse väide, et

halduskohus saab politsei tegevust kontrollida üksnes vormilisest küljest. Juhindudes HKMS § 3 lg 2

p-st 3 ja eespool toodud põhjendustest, tuleb asja menetlus Tartu Politseiprefektuuri toimingute

vaidlustamise osas lõpetada, sest asi ei kuulu halduskohtu pädevusse.

4) Tartu Halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebuse Tartu Linnavalitsuse toimingute

seadusevastaseks tunnistamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et Tartu Linnavalitsus on läbi viinud

dokumentaalrevideerimist AS-s Giga. Tegemist on apellandi oletusega. Tartu Linnavalitsuse

rahandusosakond pole koostatud revisjoni akti AS Giga revideerimise kohta. Asja materjalidest

nähtub, et Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna töötajad on abistanud Tartu Politseiprefektuuri AS-

st Giga äravõetud dokumentidega tutvumisel. Sellele viitavad Tartu Politseiprefektuuri kiri nr 3-

14/4193, Tartu Linnavalitsuse esindaja ja AS Giga esindaja T. Veeberi seletused ning Tartu

Linnavalitsuse rahandusosakonna peaspetsialisti J. Laumetsa õiend nr 3-28/96.

5) Vastavalt Politseiseaduse § 6 lg-le 1 on riigi ja kohaliku omavalitsuse organid ja ametiisikud

kohustatud igakülgselt osutama politseile tema ametiülesannete täitmisel abi. Kuna politsei

abistamise viisid kriminaalasja menetlemisel on sätestatud Kriminaalmenetluse koodeksiga, ei saa

abistamise seaduslikkust hinnata väljaspool kriminaalasja. See tähendab, et Tartu Linnavalitsuse poolt

Tartu Politseiprefektuuri abistamist kriminaalasjas nr 95292158 juurdluse läbiviimisel ei saa

seadusevastaseks tunnistada enne, kui on tuvastatud juurdlusorgani enda tegevuse seadusevastasus

seoses sellise abi kasutamisega. Viimast aga ei ole käesolevas asjas taotletud ning selle tuvastamine ei

kuulu halduskohtu pädevusse.

6) Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond on koostanud 4. jaanuaril 1996 õiendi EBRD laenu eest

soetatud soojussõlmede paigaldamise kontrollimise kohta AS Giga poolt. Apellandi esindaja

T. Veeber väidab, et see õiend anti temale Tartu Politseiprefektuurist. Kriminaalasjas, mille käigus AS

Giga raamatupidamisdokumendid ära võeti, ei ole eeluurimine lõpule viidud. Vastavalt KrMK § 117

lg-le 1 tohib eeluurimise andmeid avaldada ainult uurija loal. Keskuurimisbüroo uurija R. Tamm ei

täpsusta 28. oktoobri 1996. a kirjas Tartu politseiprefektile kriminaalasjas nr 95292158 ja sellest

eraldatud kriminaalasjas nr 95292305 sisalduvaid andmeid nende kriminaalasjade menetlemise

käigus dokumentaalrevideerimiste kohta. Seega puudub kohtul võimalus kontrollida, kas

ülalnimetatud õiend on koostatud Tartu Politseiprefektuuri kui juurdlusasutuse ülesandel

kriminaalasjas tõe tuvastamise eesmärgil.

7) Isegi, kui Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond oleks selle õiendi koostanud ilma politsei

korralduseta, pole tõendatud, et õiendi koostamiseks kasutati AS Giga raamatupidamisdokumente.

Asja materjalidest nähtub, et politsei poolt võeti ära ka teiste ERBD laenu kasutanud ettevõtete

raamatupidamisdokumente. Nimetatud õiendis käsitletakse AS Giga ja AS Anne Soojus vahel

sõlmitud lepinguid soojasõlmede paigaldamiseks. Õiendist ei nähtu, et see on koostatud AS-st Giga

äravõetud lepingueksemplaride põhjal. Ka teisest asja materjalide juurde võetud õiendist - Tartu

Linnavalitsuse rahandusosakonna poolt 10. jaanuaril 1996 koostatud õiend AS Tartu Jõujaama

aktsiakapitali kontrollimise kohta - ei nähtu, et selle koostamisel on kasutatud AS-st Giga ära võetud

raamatupidamisdokumente. Ka selle õiendi puhul puudub halduskohtul võimalus kontrollida, kelle

initsiatiivil see koostati.

8) Alusetud on apellandi väited, et Tartu Linnavalitsus on avalikustanud AS Giga revideerimise

tulemusi. "Tartu Postimehes" 10. jaanuaril 1996 ilmunud artiklis on selle autor märkimata. Selles

artiklis käsitletakse Tartu abilinnapea R. Närska vastust V. Korrovitsi järelepärimisele linnavolikogu

21. detsembri 1995. a istungil. Nimetatud istungi protokollist nähtub, et R. Närska on oma vastuses

väitnud, et ta tugineb AS Anne Soojus revideerimisel saadud andmetele. Ta on käsitlenud ka

rahandusosakonna kontrolör-revident Kudo poolt 15. detsembril 1995 koostatud õiendit. Vastuse

kontekstist selgub, et AS Tartu Soojus revideerimise ja käsitletud õiendi näol on tegemist

kriminaalasja uurimise käigus saadud materjalidega. Vastuse osas, kus R. Närska viitab õiendile,

puudutatakse ka AS Giga ja AS U-Disain vahelist lepingut mööbli ostmiseks.

9) Apellandi oletused, et R. Närska sai andmed AS Giga ja AS U-Disain vahelise lepingu kohta Tartu

Linnavalitsuselt, on oletuslikud. Kontrolör-revident Kudo poolt 15. detsembril 1995 koostatud õiendit

haldusasja materjalide juurde ei ole lisatud. Vastavalt Politseiseaduse § 5 lg-le 1 informeerib politsei

oma tegevusest riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid ja elanikkonda. Ei ole võimalik kontrollida,

kas AS Anne Soojus revideerimise tulemused ja nimetatud õiend on kriminaalasja nr 95292158 või

nr 95292305 materjalide juures ja kas R. Närskal oli juurdlusasutuse luba kriminaalasja materjalide

avalikustamiseks. Apellandi väide, et eraaktsiaseltsi äritegevuse üksikasjade - AS Giga ja AS U-

Disain vahel sõlmitud lepingu sisu - avalikustamine on ebaseaduslik, on üldsõnaline. Apellant ei ole

tõendanud, et tema ja AS U-Disain vaheline mööbli ostu-müügi leping oli nende ühine ärisaladus

ning et kehtiva seadusandluse järgi saab sellist lepingut ärisaladuse objektiks lugeda. Valeandmete

avaldamise korral on isikul õigus au ja väärikuse kaitsele tsiviilkohtupidamise korras.

5. AS Giga esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega tunnistada Tartu Politseiprefektuuri toimingud (AS Giga äritegevust kajastavate dokumentide

äravõtmine 15. novembril 1996 ja 20. novembril 1999 ja andmine Tartu Linnavalitsuse kasutusse)

ning Tartu Linnavalitsuse toimingud (AS Giga äritegevuse revideerimine ja selle tulemuste

avalikustamine) seadusevastaseks. Kassatsioonkaebuses väideti, et Tartu Politseiprefektuur on

rikkunud Põhiseaduse § 33 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(konventsioon) artiklit 8, samuti Kriminaalmenetluse koodeksi sätteid. Veel väideti, et Tartu

Linnavalitsus on rikkunud Põhiseaduse § 32 ja § 33 ning konventsiooni artiklit 8.

Riigikohtu loakogu ei andnud 15. jaanuaril 1997 kassatsioonkaebusele menetlusluba.

6. Tiit Veeber esitas 4. juulil 1997 Euroopa Inimõiguste Komisjonile konventsiooni endise artikli 25

alusel avalduse (nr 37571/97) Eesti Vabariigi vastu. Hageja väitel rikkus politsei läbiotsimise ja

dokumentide võetusega tema äriühingu ruumides hageja õigusi, mis tulenevad konventsiooni

artiklist 8. Hageja väitis ka, et seoses politsei tegevusega ei olnud talle kättesaadav asja kohtulik

arutamine, millega rikuti konventsiooni artiklit 6. Hageja väitis veel, et tal ei olnud tõhusat abinõu

enda kaitseks siseriiklike võimuorganite ees politsei poolt teostatud läbiotsimise ja dokumentide

võetuse vastu, nagu nõutakse konventsiooni artiklis 13.

Euroopa Inimõiguste Kohus asus 7. novembri 2002. a otsuses Veeber versus Eesti (nr 1) seisukohale,

et Eesti Vabariik rikkus konventsiooni artikli 6 lõiget 1, kuna vastupidiselt selle sätte nõuetele ei

olnud asja kohtulik arutamine kaebuse esitajale tõhusal viisil kättesaadav. Euroopa Inimõiguste

Kohus ei käsitlenud konventsiooni artikli 8 alusel esitatud kaebust sisuliselt. Kuna Euroopa

Inimõiguste Kohus leidis konventsiooni artikli 6 lõike 1 rikkumise, siis ei pidanud kohus vajalikuks

otsustada konventsiooni artikli 13 väidetava rikkumise üle. Hageja 500 000 Eesti krooni suurust

hüvitise nõuet rõhutud seisundi eest, mille põhjustasid viljatud katsed oma õiguste seadusliku kaitse

saavutamiseks, kohus ei rahuldanud. Euroopa Inimõiguste Kohus nõustus Eesti valitsusega selles, et

konventsiooni rikkumise avastamine kujutab endast piisavalt õiglast hüvitust hageja väidetava

mitterahalise kahju eest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. AS Giga palub teistmisavalduses tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus ning saata asi

uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Teistmisavalduses väidetakse järgmist:

1) Euroopa Inimõiguste Kohus asus 7. novembri 2002. a otsuses Veeber versus Eesti seisukohale, et

Eesti Vabariik rikkus konventsiooni artikli 6 lõiget 1, kuna vastupidiselt selle sätte nõuetele ei olnud

asja kohtulik arutamine kaebuse esitajale tõhusal viisil kättesaadav. Euroopa Inimõiguste Kohtu see

otsus on uueks asjaoluks HKMS § 75 lg 2 p 1 tähenduses. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuste

tegemise ajal oli Eesti Vabariik rikkunud avalduse esitaja õigusi, kuid see rikkumine polnud sel ajal

tuvastatud Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt. Kaebuse esitaja õiguste rikkumise tuvastas Euroopa

Inimõiguste Kohus 7. novembri 2002. a otsusega.

2) Euroopa Inimõiguste Kohus pole pädev tühistama siseriikliku kohtu otsust, millega on rikutud

isiku õigusi. Samas pole välistatud riigi omapoolne tegevus õiguste rikkumise kõrvaldamiseks pärast

rikkumise tuvastamist Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt.

3) Avalduse esitaja õiguste rikkumise tõttu pole võimalikuks osutunud tema kaebuste sisuline

läbivaatamine. Kaebuste kohtulikust arutamisest keeldumise tõttu pole kohtud andnud hinnangut

avaldaja ruumides läbiviidud läbiotsimiste ja võetuste seaduslikkusele. Halduskohtu ja

ringkonnakohtu otsuste tühistamine on ainus võimalus avaldaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks.

Teistmise kaudu on Eesti Vabariigil võimalus kõrvaldada avalduse esitaja õiguste rikkumine.

8. Tartu Linnavalitsus on kirjalikus vastuses seisukohal, et teistmisavalduse menetlusse võtmiseks ja

rahuldamiseks pole alust. Linnavalitsus väidab järgmist:

1) Teistmise alusena esitatud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus pole käsitatav olulise asjaoluna

HKMS § 75 lg 1 p 2 mõttes.

2) Euroopa Inimõiguste Kohtu ülalnimetatud otsusega tuvastati politsei tegevuse suhtes piisava

tsiviilkohtu abinõu puudumine. Halduskohus ja ringkonnakohus juhindusid otsuste tegemise ajal

kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 2 p-st 3, mille kohaselt halduskohtu pädevusse ei

kuulunud taotlused ja kaebused, mis kuulusid lahendamisele tsiviil- või kriminaalkohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras. Teistmisavalduses nimetatud kohtulahendid ei ole mõjutatud Euroopa

Inimõiguste Kohtu lahendis tuvastatud piisava tsiviilkohtu abinõu puudumisest.

3) Teistmisavalduse on esitanud AS Giga esindaja vandeadvokaat A. Lillo. Euroopa Inimõiguste

Kohtu lahend on tehtud asjas (kodanik) Veeber versus Eesti.

9. Tartu Politseiprefektuur on kirjalikus vastuses seisukohal, et teistmisavaldus pole põhjendatud

ega kuulu menetlusse võtmisele ega rahuldamisele. Politseiprefektuur väidab järgmist:

1) Teistmisavaldusest ei nähtu uusi asjaolusid HKMS § 75 lg 2 p 1 mõttes. Uute asjaolude all on

seaduses mõeldud eeskätt uusi faktilisi asjaolusid või avaldamata üldakti, mis mõjuks protsessiosalise

õigustele. Seadusandja ei ole HKMS § 75 lg 2 p 1, 2, 3 ja 4 sõnastusest lähtuvalt käsitanud

kohtuotsuseid oluliste asjaoludena, vaid kohtulahenditena. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust ei saa

käsitada olulise asjaoluna. Kuigi ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja lõpetas

menetluse, vaatas kohus asja läbi ka sisuliselt apellatsioonkaebuses esitatud väidete pinnal. Kohus

kontrollis, kas menetlustoiminguga rikuti isiku põhiõigusi ja vabadusi ning leidis, tehes viite

Politseiseaduse § 6 lg-le 1, et rikkumisi ei olnud.

2) Teistmisavalduse on esitanud AS Giga. Euroopa Inimõiguste Kohtusse on pöördunud mitte AS

Giga, vaid T. Veeber füüsilise isikuna. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse motiivides on rõhuasetus

T. Veeberi kui füüsilise isiku õiguste rikkumisel. T. Veeber pole haldus- ja ringkonnakohtusse

kaevanud füüsilise isikuna. Kui AS Giga soovinuks esitada teistmisavalduse, võinuks äriühing viidata

Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a määrusele asjas nr 3-3-1-38-00, mitte Euroopa Inimõiguste

Kohtu otsusele. AS Giga esitas teistmisavalduse nüüd ilmselt seepärast, et kuigi üldkogu lahend ja

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend on põhimõtteliselt samal seisukohal kohtuliku arutamise tõhususe

osas, ei olnud AS-l Giga võimalik viidata üldkogu lahendile kui olulisele asjaolule. Riigikohtu ja

rahvusvahelise kohtu osas ei ole võimalik teha sellist mööndust, et Riigikohtu lahend pole oluline

asjaolu HKMS § 75 lg 2 p 1 mõttes, kuid Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend on oluline asjaolu.

3) Tõsiseltvõetav pole teistmisavalduse väide, et "... avaldaja õiguste rikkumise tõttu ei ole

võimalikuks osutunud avalduse esitaja kaebuste sisuline läbivaatamine. Kaebuste kohtulikust

arutamisest keeldumise tõttu ei ole kohtute poolt hinnangut antud avaldaja ruumides läbiviidud

läbiotsimiste ja võetuste seaduslikkusele ...". Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse punktist 30 nähtub

üheselt, et Riigikohus on 8. aprilli 1998. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-50-98 leidnud, et

dokumentide võetuse toimumisel ei järgitud rangelt menetlusnorme, kuid see rikkumine polnud

oluline ega takistanud asja põhjalikku, täielikku ja objektiivset läbivaatamist ega takistanud kohtul

teha seaduslikku ja põhjendatud otsust.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. AS Giga kaebus on jäänud Eesti halduskohtutes läbi vaatamata osas, mis puudutab väiteid Tartu

Politseiprefektuuri tegevuse seaduslikkuse kohta, s.o väited, et politseiprefektuur on rikkunud

Põhiseaduse § 33 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon)

artiklit 8, samuti Kriminaalmenetluse koodeksi sätteid. Selles osas lõpetas ringkonnakohus asja

menetluse. Osas, milles AS Giga palus tunnistada seadusevastaseks Tartu Linnavalitsuse tegevus, jäi

AS Giga kaebus rahuldamata.

11. Euroopa Inimõiguste Kohus asus 7. novembri 2002. a otsuses Veeber versus Eesti (nr 1)

seisukohale, et Eesti Vabariik rikkus konventsiooni artikli 6 lõiget 1, kuna vastupidiselt selle sätte

nõuetele ei olnud asja kohtulik arutamine kaebuse esitajale tõhusal viisil kättesaadav (nimetatud

otsuse punktid 74 ja 75). Euroopa Inimõiguste Kohtu see lahend puudutas Tartu Politseiprefektuuri

toimingute vaidlustamist Eesti halduskohtutes.

12. AS Giga väidab Riigikohtule esitatud teistmisavalduses, et Euroopa Inimõiguste Kohtu

ülalnimetatud otsus on uueks asjaoluks HKMS § 75 lg 2 p 1 tähenduses.

13. Kõigepealt lahendab kolleegium küsimuse, kas AS Giga poolt Riigikohtule esitatud

teistmisavaldus on lubatav olukorras, kus oma õiguste kaitseks pöördus halduskohtusse AS Giga,

Euroopa Inimõiguste Kohtusse Tiit Veeber ja teistmisavaldusega Riigikohtusse pärast Euroopa

Inimõiguste Kohtu lahendit asjas Veeber versus Eesti (nr 1) AS Giga.

Kolleegiumi arvates on avaldus lubatav. Halduskohtu toimikus (tl 19) on tõend, milles AS Giga

teatab, et kõik viis nimelist aktsiat nominaalväärtuses 860 100 krooni kuuluvad Tiit Veeberile. Sellest,

et äriühingu AS Giga kõik aktsiad kuuluvad T. Veeberile, lähtus ka Euroopa Inimõiguste Kohus

(otsuse Veeber versus Eesti (nr 1) punkt 9).

14. Kolleegiumi arvates tuleb seejärel lahendada küsimus, kas AS Giga avalduse lahendamine on

üldse Riigikohtu pädevuses.

15. Riigikohus vaatab haldusasju läbi kassatsioonkaebuse, samuti teistmisavalduse ja kohtuvea

parandamise avalduse alusel. Kassatsioonimenetluse võimalused on AS Giga ammendanud, sest

Riigikohtu loakogu ei andnud AS Giga kassatsioonkaebusele 15. jaanuaril 1997 menetlusluba.

16. Teistmisalused halduskohtumenetluses sätestab HKMS § 75. Riigikohtu halduskolleegium on

seisukohal, et AS Giga puhul puudub nii teistmisavalduses märgitud teistmisalus (HKMS § 75 lg 2

p 1) kui ka HKMS § 75 lg 2 p-des 2, 3 ja 4 sätestatud teistmisalused.

17. Sisuliselt väidab AS Giga Riigikohtule esitatud teistmisavalduses, et Eesti kohtud on vääralt

kohaldanud õigust, jättes lahendamata tema kaebuse politseiprefektuuri toimingute peale. Riigikohtu

halduskolleegium on seisukohal, et AS Giga puhul puudub ka HKMS §-s 81 sätestatud kohtuvigade

parandamise avalduse esitamise alus.

18. Seega puudub kehtivas halduskohtumenetlusõiguses alus AS Giga avalduse läbivaatamiseks.

19. Analoogiline probleem võib pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tegemist tekkida ka

tsiviilkohtumenetluses, sest Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud teistmisavalduse (§ 366) ja

kohtuvigade parandamise avalduse (§ 372 lg 1 p-d 1 ja 2) esitamise alused on analoogilised

Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatuga. Ka Apellatsiooni ja kassatsiooni

kriminaalkohtumenetluse seadustik ei sätestad võimalust revideerida Eesti kohtulahendit pärast

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit.

20. Halduskohtumenetluse seadustiku § 70 lg 1 järgi antakse haldusasi halduskolleegiumi määrusega

lahendada Riigikohtu üldkogule, kui asja lahendamine üldkogus on halduskolleegiumi kogu

koosseisu enamuse arvates tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt.

Kuna teistmisalused ja kohtuvigade parandamise alused on halduskohtumenetluses ja

tsiviilkohtumenetluses analoogilised, siis on kolleegiumi arvates ülalnimetatud sätte järgi alus anda

AS Giga avaldus läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Kolleegium on aga seisukohal, et asja

üldkogule läbivaatamiseks andmise tingib eeskätt HKMS § 70 lg 11 (vt käesoleva määruse punktid

21-24).

21. Kolleegium on teadlik, et osades konventsiooniga ühinenud riikides on siseriikliku kohtulahendi

revideerimine võimalik pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust, osades selline võimalus puudub.

Sellise võimaluse olemasolu sõltub siseriiklikust seadusandlusest.

Euroopa Inimõiguste Kohus on asjas Veeber versus Eesti (nr 1) leidnud, et rikutud on konventsiooni

artikli 6 lõiget 1. Kolleegiumi arvates tuleb lahendada küsimus, kas Halduskohtumenetluse

seadustiku regulatsioon, mis ei võimalda pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust revideerida Eesti

halduskohtu otsust, on kooskõlas Põhiseaduse §-ga 15 koostoimes §-ga 14.

22. Kolleegium märgib, et üldkogu on asjas nr 3-1-3-10-02 lahendanud isiku kaebuse, kelle kaebuse

menetlemiseks puudus Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku järgi

menetluslik alus. Nimetatud otsuse punktis 17 asus üldkogu pärast menetlusõigusliku aluse

puudumise nentimist järgmisele seisukohale:

"Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Põhiseaduse § 15 tunnustab igaühe õigust pöörduda oma õiguste

ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. S. Brusilovi kaebus puudutab Põhiseaduses nimetatud õigusi,

sest ta tõstatab küsimuse Põhiseaduse §-s 23 sätestatud seaduse, mis näeb teo toimepanemise eest ette

kergema karistuse, tagasiulatuvast mõjust. Põhiseaduse §-st 15 tulenevalt saab Riigikohus jätta

S. Brusilovi kaebuse menetlemata üksnes siis, kui S. Brusilovil on muul tõhusal viisil võimalik

kasutada talle Põhiseaduse samas paragrahvis ettenähtud õigust kohtulikule kaitsele.

Üldkogu tuletab meelde, et 22. detsembri 2000. a aasta määruses nr 3-3-1-38-00 rõhutas sama kogu

kohtusse pöördumise õiguse lünkadeta kaitset. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni praktika põhjal kinnitas üldkogu samuti, et Põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 tuleneb

õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks (Vt RT III 2001, 2, 14, p 15, 19). Seega peab kohtusse

pöördumise õigus tagama põhiseaduslike õiguste võimalikult tõhusa kaitse."

Sama otsuse punktis 18 põhjendas üldkogu kaebuse menetlemist: "Üldkogu leiab, et S. Brusilovil

pole kasutada tõhusat menetlust oma põhiõiguse kaitseks. Seda asjaolu, kaalul olevaid põhiõigusi ja

kantud karistuse kestust arvestades ei leia üldkogu õigustusi jätta S. Brusilovi kaebus sisuliselt

menetlemata."

23. Halduskohtumenetluse seadustiku § 70 lg 11 järgi annab asja läbivaatav kohtukoosseis haldusasja

määrusega läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kui haldusasja lahendamine eeldab

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 teine lause sätestab, et üldkogu

lahendab Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui

kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva

õigustloova akti või välislepingu põhiseadusele vastavuses.

24. AS Giga avaldust arutanud Riigikohtu halduskolleegium annab asja HKMS § 70 lg 11 alusel

läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule seetõttu, et kolleegiumi arvates tuleb kaebuse lahendamise

käigus anda hinnang Halduskohtumenetluse seadustiku vastavusele Põhiseaduse §-le 15 koostoimes

§-ga 14 olukorras, kus Euroopa Inimõiguste Kohus on tuvastanud konventsiooni artikli 6 lõike 1

rikkumise. Kolleegiumi arvates tuleb vastata küsimusele, kas Põhiseadusega on kooskõlas

Halduskohtumenetluse seadustiku regulatsioon, mis ei võimalda jõustunud kohtulahendi uut

läbivaatamist pärast konventsiooni artikli 6 lõike 1 rikkumise tuvastamist EIÕK poolt.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann