3-2-1-147-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-147-03

Määruse kuupäev

Tartu, 22. detsember 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Kohtutäitur Kersti Kaljula avaldus võlgnik Eha Varesele

kuuluvatele kinnistutele sissenõude täitmise viisi

otsustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. augusti 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/1084/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eha Varese erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

1. detsember 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. augusti

2003. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnumaa kohtutäitur Kersti Kaljula algatas 2. novembril 2001. a sissenõudja OÜ Katusetark

avalduse ja Pärnu Maakohtu 2. mai 2001. a otsuse alusel täitemenetluse võlgnik Eha Varese suhtes.

Kohtutäitur esitas 22. aprillil 2003. a Pärnu Maakohtule avalduse võlgnikule kuuluvatele

kinnisasjadele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 6417 alusel sissenõude täitmise viisi otsustamiseks.

2. Kohtuistungil palus sissenõudja korraldada sissenõude täitmiseks võlgniku kinnisasjade

sundenampakkumine.

Võlgnik palus kehtestada sissenõude täitmiseks sundvalitsemise. Võlgniku väitel on ühel kinnisasjal

põllumaa, kuhu on külvatud vili, ja teisel võsa. Hooneid kinnisasjadel ei ole.

3. Pärnu Maakohtu 30. mai 2003. a määrusega otsustati korraldada sissenõudja nõude rahuldamiseks

võlgnikule kuuluvate maatükkide sundenampakkumine. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on

kohtutäituril täitmisel Pärnu Maakohtu 2. mai 2001. a otsus, millega mõisteti võlgnikult OÜ

Katusetark kasuks välja 163 206 krooni 25 senti ja kohtukulu 18 160 krooni. Hagi tagamiseks

arestitud Pärnumaal Halinga vallas Loomse külas asuva olmehoone 80/100 mõttelist osa kohtutäituril

müüa ei õnnestunud. Võlgnik ei ole asunud täitma 27. detsembril 2001. a sissenõudjaga sõlmitud

kokkulepet, mille kohaselt pidi võlgnik 1. juuliks 2002. a tasuma 40 000 krooni ja 20. detsembriks

2002. a 141 366 krooni 25 senti. Võlgnik pole saanud ikalduse tõttu kahe aasta jooksul müüa

põllumaal kasvatatud vilja. Teisel kinnistul puudub müügiks kõlbulik mets. Samuti pole kummalgi

kinnistul hooneid. Seega pole sissenõude täitmine sundvalitsemisega põhjendatud ja sissenõue tuleb

täita võlgniku kinnistute sundenampakkumisega.

4. Võlgnik esitas Pärnu Maakohtu määruse peale erikaebuse, milles palus määruse tühistada.

Erikaebuse põhjenduste kohaselt oleks sundvalitseja määramine talle kuuluvatele kinnistutele kõige

otstarbekam sissenõude täitmise viis, kuna sissenõuet on võimalik rahuldada kinnisasja

sundvalitsemisega saadavast viljast. Kinnistute sundenampakkumise korral ei vastaks nende hind

turuväärtusele. Maakohtu määrusest ei nähtu, mis põhjustel eelistas sissenõudja sundenampakkumist

sundvalitsemisele.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2003. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei ole sissenõude täitmine kinnisasjade sundvalitsemisega

põhjendatud. Võlgnik on kinnitanud, et ikalduse tõttu ei ole tal kahe aasta jooksul olnud võimalik

kinnistutest kasu saada. Seega põhineb võlgniku väide üksnes oletustel, et nõuet on võimalik

rahuldada kinnisasjade sundvalitsemisega saadud viljast. Võlgnik ei ole selle kohta tõendeid esitanud.

Võlgnik ei ole pika aja jooksul täitnud oma kohustusi sissenõudja ees, jättes täitmata ka poolte vahel

võla tasumiseks 27. detsembril 2001. a sõlmitud kokkuleppe.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Erikaebuses palub võlgnik tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha asjas uue määruse, millega

määrata võlgnikule kuuluvatele kinnistutele sissenõude täitmise viisiks sundvalitsemise ja

sundvalitsejaks Robert Varese. Ringkonnakohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme ja kohaldas

vääralt materiaalõiguse norme.

TMS § 6417 lg 2 kohaselt otsustab sissenõude pööramise viisi kohus, kuulates ära sissenõudja

seisukoha. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlausaldaja nõude rahuldamine

kinnisasjade sundenampakkumisega põhjendatud üksnes sissenõudja väitega, et võlgnik pole pika aja

jooksul oma kohustusi sissenõudja ees täitnud. Võlgniku varale sissenõude täitmise viisi valikut saab

põhjendada sisuliste kriteeriumidega " miks sundvalitsemine ei ole võimalik või miks see ei anna

soovitud tulemust, kuidas on paremini võimalik tulemust saavutada sundenampakkumisega jne.

Tulenevalt TsMS § 212 lg-st 1 peab kirjalikus määruses olema muuhulgas märgitud põhjendused,

mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti seadus, millest kohus juhindus.

Asjakohane ei ole ringkonnakohtu väide, et sissenõude täitmine sundvalitsemisega ei ole põhjendatud

seetõttu, et kahe aasta jooksul ei ole saagi ikaldumise tõttu olnud võimalik kinnisasjadest kasu saada.

Oluline on see, milline tuleb saak vaidluse toimumise aastal. Juba enne ringkonnakohtu määruse

tegemist oli võimalik kontrollida, kas saak ikaldub või mitte. Võlgnik kinnitas, et viljasaak on

korralik ja kvaliteetne. Praeguseks on viljasaak koristatud ja selle suhtes on sõlmitud müügileping.

Vilja müügist saadav eeldatav miinimumkasum on 96 781 krooni 46 senti. Sissenõude täitmine

sundenampakkumisega ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kinnisasjad on koormatud hüpoteekidega

ning tasutud on vaid väike osa maksetest. Kinnisasjade sundenampakkumisega saadav tulu ei rahulda

sissenõudja nõuet.

Tallinna Ringkonnakohus on määruses leidnud, et võlgnik ei ole täiendavalt tõendanud oma väiteid,

et kinnisasjade sundvalitsemisega õnnestub võlg tasuda. Samas ei ole ka sissenõudja esitanud

tõendeid selle kohta, et sundenampakkumisega on tulemus saavutatav paremini kui

sundvalitsemisega. Tulenevalt TsMS § 95 lg-test 1 ja 2 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu. Kohus on võlgniku ja sissenõudja seletustele andnud erineva kaalu.

7. Vastuses erikaebusele leidis kohtutäitur, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning erikaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks.

8. Vastuses erikaebusele pidas Katusetark OÜ kaebust ebaõigeks ja palus jätta selle rahuldamata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus on lõppjärelduses õige ja erikaebuse väited ei anna

alust selle tühistamiseks.

10. Sissenõude pööramine kinnisvarale toimub TMS § 6417 lg 1 järgi kinnisasja sundenampakkumise

või sundvalitsemise teel. Kinnisvarale sissenõude pööramise viisi otsustab kohus.

Sundenampakkumise korral rahuldatakse sissenõue kinnisasja enampakkumisest saadavast rahast

(TMS § 6418 lg 1) ja sundvalitsemise korral sundvalitsemisega saadavast viljast (TMS § 6419 lg 1).

11. Kinnisvarale sissenõude pööramise viisi otsustab TMS § 6417 lg 2 järgi kohus, kuulates ära

sissenõudja seisukoha. Kuigi seadus rõhutab sissenõudja ärakuulamise vajadust, ei järeldu sellest, et

võlgnikku ei pea ära kuulama. Täitemenetluses on esmatähtis küll sissenõudja huvi, kuid samas peab

tagatud olema ka võlgniku huvide arvestamine (näiteks TMS § 26 lg 1, § 50 lg 5, §-d 51, 57).

Eelnevast järeldab kolleegium, et kinnisasja arvel sissenõude täitmise viisi otsustamisel tuleb ära

kuulata ka võlgnik. Selline tõlgendus tagab võlgnikule ka põhiseaduse § 24 lg-st 2 tuleneva õiguse

olla oma kohtuasja arutamise juures. Juuresoleku õigus tähendab muuhulgas võlgniku õigust olla ära

kuulatud ja samuti seda, et kohus peab tema seisukohta arvestama ja sellega mittenõustumist

põhjendama.

Kohus on võlgnik E. Varese seisukohad ära kuulanud ja neid määruses käsitlenud. Seega ei ole

ringkonnakohus rikkunud TsMS § 212 lg-s 1 sätestatud määrusele esitatavaid nõudeid.

12. Sissenõude täitmise viisi üle otsustamisel peab kohus arvestama eelkõige sissenõudja huve ja

täitemenetluse tõhususe eesmärki ning seepärast analüüsima sundenampakkumise ja sundvalitsemise

otstarbekust. Sissenõude täitmise viisi üle otsustamisel tuleb arvestada võlgnevuse suurust ja kestust,

kinnisasja väärtust, nõude rahuldamise kestust, kinnisasja viljakust jms. Kuna sissenõude täitmise

eesmärgiks on nõude rahuldamine, siis on sundvalitsemine õigustatud juhul, kui sissenõuet oleks

võimalik rahuldada mõistliku aja jooksul kinnisasjast saadavast viljast.

Ringkonnakohus on eelnimetatud kriteeriume arvestanud, leides, et sissenõude täitmine kinnisasjade

sundvalitsemisega ei ole põhjendatud.Põhiseaduse § 24 lg-st 2 tulenevalt on igaühel õigus olla oma

kohtuasja arutamise juures. Juuresoleku õigus ei hõlma seejuures mitte üksnes passiivset osalemist,

vaid subjektina kohtumenetluses osalemise õigus hõlmab ka õigust olla ärakuulatud, samuti seda, et

kohus peab isiku seisukohta kohtuotsuse koostamisel arvestama ja sellega mittenõustumist

põhjendama.

13. Kui võlgnik soovib, et sissenõue täidetakse tema kinnisvara sundvalitsemisega, peab ta tõendama,

et suudab sel viisil oma võlgnevuse tasuda. Võlgnik väitis nii esimese astme kohtus kui ka

apellatsioonikohtus, et võlausaldaja nõuet on võimalik rahuldada sundvalitsemisega saadud viljast.

TsMS § 91 lg 1 kohaselt pidi ta tõendama neid asjaolusid, millele tema vastuväited tuginevad. TsMS

§ 308 lg-s 1 sätestatud erandi alusel oleks võlgnik saanud maatükkide saagikuse kohta tõendeid

esitada ka ringkonnakohtus. Juhul, kui võlgnik ei ole põhjendanud, mis sorti ja kui palju on kinnisasja

sundvalitsemisega võimalik vilja saada ning millise aja jooksul rahuldatakse sissenõue, on

põhjendatud kinnisasja arvel sissenõude täitmine sundenampakkumisega. Võlgnik ei esitanud oma

väidete kinnituseks kohtutele tõendeid. Riigikohtu pädevus asja lahendamisel on piiratud TsMS §-

ga 353 ja kolleegium ei saa hinnata võlgniku esitatud tõendeid. Küll märgib kolleegium, et ka

erikaebuses esitatud arvutused ei kinnita, et võlausaldaja saaks oma nõude sundvalitsemisega

rahuldatud mõistliku aja jooksul.

J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa