3-4-1-22-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-22-03

Otsuse kuupäev

1. 19. detsember 2003

Kohtukoosseis

Eestistuja Uno Lõhmus, liikmed Tõnu Anton, Ants Kull, Villu

Kõve ja Jüri Põld

Kohtuasi

Tallinna Linnakohtu 9. oktoobri 2003. a ja Põlva Maakohtu

24. oktoobri 2003. a taotlused kontrollida Kohtutäituri seaduse ja

justiitsministri 16. veebruari 2001. a määruse nr 16

"Kohtutäiturite tasumäärad" vastavust Põhiseadusele

Menetluse alus

Tallinna Linnakohtu 9. oktoobri 2003. a määrus tsiviilasjas

nr 2/33-3238/03 ja Põlva Maakohtu 24. oktoobri 2003.a määrus

tsiviilasjas nr 2-151 2003. a

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Tunnistada, et Kohtutäituri seaduse § 21 lg 2 (1. märtsist 2001

kuni 13. oktoobrini 2003 kehtinud redaktsioonis) ning

justiitsministri 16. veebruari 2001. a määrus nr 16

"Kohtutäiturite tasumäärad" olid vastuolus Põhiseadusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur Reet Voki 10. märtsi 2003. a otsusega täiteasjas nr 032/2003/1015 mõisteti Kaupo

Türgilt välja kohtutäituri tasu 295 krooni (tasu 250 krooni ja käibemaks 45 krooni). K. Türk esitas

kohtutäiturile selle otsuse peale kaebuse ja leidis, et nimetatud summa väljamõistmiseks puudus alus.

Kaebuse kohaselt ei ole Põhiseaduse §-ga 113 kooskõlas, et justiitsministrile on seadusega

delegeeritud õigus kehtestada kohtutäituri tasumäärad, sest Põhiseaduse § 3 lg 1 kohaselt teostatakse

riigivõimu üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Kohtutäitur jättis 4. aprillil 2003. a otsusega K. Türgi kaebuse rahuldamata. Selle otsuse peale esitas

K. Türk kaebuse Tallinna Linnakohtule, kes tema kaebuse 9. oktoobri 2003. a määrusega (tsiviilasi

nr 2/33-3238/03) rahuldas ja otsuse tühistas. Kohus tunnistas Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS)

§ 21 lg-d 2 ja 3 (10. märtsil 2003. a kehtinud redaktsioonis) osas, milles nähti ette kohtutäituri õigus

võtta tasu Kohtutäituri seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga sätestatud ulatuses ja korras, ning

justiitsministri 16. veebruari 2001. a määruse nr 16 "Kohtutäiturite tasumäärad" §-d 1 ja 2

Põhiseadusega vastuolus olevaiks ja jättis need kohaldamata.

2. Kohtutäitur Aive Kolsari 22. mai 2003. a otsustega täiteasjades nr 170/2002/7502, 170/2002/7504

ja 170/2002/7506 mõisteti Janar Tilgalt välja iga otsuse järgi kohtutäituri tasu 295 krooni (tasu 250

krooni ja käibemaks 45 krooni). Lisaks sellele mõistis kohtutäitur samades asjades kaebajalt välja

täitekulu - 55 krooni igas asjas. J. Tilga esitas kohtutäituri otsuste peale kaebuse Põlva Maakohtule,

leides, et kohtutäituri otsused kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta on

seadusevastased ja tuleb tühistada.

Põlva Maakohus rahuldas 24. oktoobri 2003. a määrusega (tsiviilasi nr 2-151 2003 a.) J. Tilga

kaebuse ning tühistas kohtutäituri otsused. Kohus tunnistas KTS § 21 lg 2 (1. märtsist 2001 kuni

13. oktoobrini 2003. a kehtinud redaktsioonis) ja justiitsministri 16. veebruari 2001. a määrus nr 16

"Kohtutäituri tasumäärad" Põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis need kohaldamata

3. Need põhiseaduslikkuse järelevalve asjad liideti Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 11. detsembril 2003. a määrusega.

KOHTUTE JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Linnakohus tugines oma otsuses Põhiseaduse §-le 113, mille kohaselt sätestatakse

riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed seadusega. See norm keelab

sätestada avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi seadusest alamalseisvate aktidega. Kohtutäituri tasu

avalik-õigusliku rahalise maksekohustusena peaks olema kehtestatud seadusega. Kohtutäituri

tasumäärad on kehtestatud aga justiitsministri 16. veebruari 2001. a määrusega nr 16. Volitusnorm

selleks tulenes KTS § 21 lg-st 2. Seetõttu on PS §-ga 113 vastuolus nii KTS § 21 lg 2 kui ka

justiitsministri määrus nr 16.

5. Põlva Maakohus viitab samuti PS §-le 113, mille kohaselt tuleb kõik avalik-õiguslikud rahalised

kohustused sätestada seadusega. Kohtutäitur on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kelle

ametitoimingud on samuti avalik-õigusliku iseloomuga. Kohtutäituri seaduse § 21 lg 1 kohaselt on

kohtutäituri ametitoiming tasuline ja sellise toimingu tegemise eest võetavat tasu võib vaadelda

riikliku lõivuna. Põhiseaduse § 94 lg 2 kohaselt annab minister määrusi seaduse alusel ja täitmiseks.

Täitevvõim on õigustatud andma üksnes seadust täpsustavaid määrusi. Kohtutäituri tasu määra

kehtestamise õiguse delegeerimine justiitsministrile on sisuliselt delegatsioon praeter legem

määrusandluseks. Selline delegatsiooninorm ei ole kooskõlas PS § 94 lg-ga 2. Põhiseadusevastase

delegatsiooninormi alusel vastuvõetud justiitsministri määrus on samuti Põhiseadusega vastuolus.

6. Riigikogu põhiseaduskomisjon leidis, et 1. märtsist 2001. a kuni 13. oktoobrini 2003. a oli

kohtutäiturite tasumäärade regulatsioon vastuolus PS §-ga 113, sest avalik-õigusliku rahalise

kohustuse oluline osa - tasumäär - oli sätestatud justiitsministri määruses. Põhiseaduskomisjon

rõhutas aga, et vastuolu oli formaalne. Õiguslik puudus ei toonud tegelikkuses kaasa tasu maksjate

ebasoodsamat kohtlemist ja seadusandja on puuduse kõrvaldanud. 16. septembril 2003 võttis

Riigikogu vastu Kohtutäituri seaduse muutmise seaduse, mis jõustus 14. oktoobril 2003 ja millega

toodi kohtutäituri tasumäärad Kohtutäituri seadusse. Kohtutäituri seaduse osalise

põhiseadusevastaseks tunnistamise tagajärjeks ei saa olla juba tasutud kohtutäituri tasude

tagasinõudmine isikute poolt, kes tasu maksmise kohustust õigel ajal ei vaidlustanud.

7. Õiguskantsler nõustus kohtute seisukohaga ning leidis, et 10. märtsil 2003 kehtinud KTS § 21 lg 2

ja justiitsministri 16. veebruari 2001. a määrus nr 16 olid vastuolus Põhiseaduse §-ga 113.

Õiguskantsleri arvates ei ole asjassepuutuvaks sätteks KTS § 21 lg 3.

8. Justiitsministri arvates olid kuni 14. oktoobrini 2003. a kehtinud KTS § 21 lg-d 2 ja 3 ning nende

alusel kehtestatud justiitsministri määrus nr 16 vastuolus PS §-ga 113 osas, milles nähti ette

kohtutäituri õigus võtta tasu üksnes kohtutäituri seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega

sätestatud ulatuses. See tähendab aga omakorda vastuolu PS § 3 lg-ga 1 ja § 94 lg-ga 2.

9. K. Türgi esindaja leidis, et Tallinna Linnakohtu taotlus on põhjendatud ning see tuleb rahuldada.

Lisaks Tallinna Linnakohtu poolt kohaldamata jäetud sätetele on asjassepuutuv ka justiitsministri

16. veebruari 2001. a määruse nr 16 § 9. See sätestab põhimõtte, et kui kohtutäitur on

käibemaksukohuslane Käibemaksuseaduse tähenduses, lisandub kohtutäituri tasule ja kohtutäituri

tasu ettemaksule käibemaks. K. Türgi esindaja on arvamusel, et põhiseadusevastane on ka vastav

määruse säte.

10. J. Tilga nõustus Põlva Maakohtu käsitlusega ning leidis, et KTS § 21 lg 2 ja selle alusel antud

justiitsministri määrus nr 16 olid vastuolus Põhiseaduse §-ga 113 ja § 94 lg-ga 2.

VAIDLUSTATUD ÕIGUSAKTID

11. Kohtutäituri seaduse 1. märtsist 2001 kuni 13. oktoobrini 2003 kehtinud redaktsioonis (RT I 2001,

16, 69) § 21 lg 2 ja 3:

"§ 21. Kohtutäituri tasu

[...]

(2) Kohtutäituri tasu määrad kehtestab justiitsminister. Justiitsministril on õigus kehtestada riigi ja

kohaliku omavalitsuse üksuste nõuete kohta erimäärad.

(3) Kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktiga

sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses ja

selle alusel kehtestatud õigusaktiga sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks."

12. Vaidlustatud on ka justiitsministri 16. veebruari 2001. a määrus nr 16 "Kohtutäiturite tasumäärad"

(RTL 2001, 22, 304; RTL 2003, 46, 676) tervikuna.

RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Põlva Maakohus tunnistas põhiseadusevastaseks ja jättis kohaldamata KTS § 21 lg 2 ning

justiitsministri 16. veebruari 2001. a määruse nr 16. Tallinna Linnakohus tunnistas

põhiseadusevastaseks ja jättis kohaldamata KTS § 21 lg-d 2 ja 3 osas, milles nähti ette kohtutäituri

õigus võtta tasu Kohtutäituri seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga sätestatud ulatuses ja korras,

samuti justiitsministri 16. veebruari 2001. a määruse nr 16 §-d 1 ja 2.

14. Põhiseaduse § 15 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 järgi

tunnistab kohus õigusakti põhiseadusevastaseks ja jätab kohaldamata, kui ta jõuab kohtuasja

lahendamisel järeldusele, et kohaldamisele kuuluv seadus või muu õigusakt on Põhiseadusega

vastuolus. Seega kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve kohus konkreetse normikontrolli raames

vaid kohaldamisele kuuluva ehk asjassepuutuva sätte põhiseaduspärasust.

Riigikohus kontrollib, kas taotluse esitanud kohus kohaldas vaidluse lahendamiseks sätet, mis on

kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Õigusakt on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks

asja lahendades seaduse Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse

Põhiseadusele vastavuse korral (vt Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas 3-4-1-5-0 - RT

III 2002, 28, 308 p 15 ).

15. Kohtud leidsid, et seadusandlik võim on PS § 113 rikkudes delegeerinud kohtutäituri tasumäärade

kehtestamise õiguse justiitsministrile. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi arvates sisaldus see

delegatsioon KTS § 21 lg-s 2. Kohtutäituri seaduse § 21 lg 3, mis lubab kohtutäituril tasu võtta vaid

seaduses ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras, ei oma tähendust,

kui KTS § 21 lg 2 ei kehti. Selle sätte sisuks on keelata kohtutäituril oma toimingute eest nõuda tasu,

mis ei tulene Kohtutäituri seadusest. Asjasse puutub ka KTS § 21 lg 2 alusel antud justiitsministri

määrus nr 16, millega kehtestati kohtutäiturite tasumäärad.

Seega leiab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et asjassepuutuvateks õigusaktideks on KTS

§ 21 lg 2 ja selle alusel antud justiitsministri määrus nr 16.

16. Järgnevalt peab Riigikohus vastama küsimusele, kas selline delegatsiooninorm ja delegatsiooni

alusel antud määrus on kooskõlas Põhiseadusega.

17. Põhiseaduse § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse

maksed sätestab seadus. Riigikohtu üldkogu on leidnud, et PS § 113 kaitsealas on avalik-õiguslikud

rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse.

Põhiseaduse § 113 eesmärgiks on saavutada olukord, kus avalik-õiguslikud rahalised kohustused

kehtestatakse üksnes Riigikogu poolt vastu võetud ja seadusena vormistatud õigusaktiga. Sellest

sättest tuleneb ka isiku subjektiivne õigus riigi vastu (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000 a

otsus asjas 3-4-1-10-2000 - RT III 2001, 1, 1).

18. Kohtutäituri täidab riiklikke funktsioone, mille riik on otsustanud anda täitmiseks sõltumatule

eraisikule. Hoolimata asjaolust, et kohtutäitur ei ole riigiametnik, täidab ta avalik-õiguslikke

ülesandeid (KTS § 2 lg 1). Kohtutäituri tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning ta

tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi (vt Riigikohtu

erikogu 15. märtsi 2002. a otsus asjas 3-3-4-3-02 - RT III 2002, 10, 98).

Riigi ülesannete täitmist tuleb rahastada eeskätt riiklike maksude ja lõivude arvelt. Lähtudes

kohtutäituri ülesannetest ja tasu olemusest, leiab Riigikohus, et kohtutäituri tasu on avalik-õiguslik

kohustus Põhiseaduse § 113 mõttes. Kohtutäituri tasumäärad kehtestab riik ja neid ei ole võimalik

muuta kohtutäituri menetluses osalejate taotlusel.

19. Kuna kohtutäituri tasu kuulub Põhiseaduse § 113 kaitsealasse, tuleb selline tasu sätestada

seadusega. Seega on KTS § 21 lg 2 1. märtsist 2001 kuni 13. oktoobrini 2003 kehtinud redaktsioonis

vastuolus Põhiseadusega.

Avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamise delegeerimine täidesaatvale võimule võib olla

lubatav tingimusel, kui see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks

diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda tasu alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, tasu

suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms.

20. Põhiseaduse § 94 lg 2 kohaselt annab minister määrusi seaduse alusel ja täimiseks.

Justiitsminister kehtestas oma määrusega kohtutäiturite tasumäärad. Selle määruse aluseks oli aga

põhiseadusevastane volitusnorm. Kuna Kohtutäituri seaduse § 21 lg 2 oli vastusolus Põhiseadusega,

oli põhiseadusevastane ka selle normi alusel 16. veebruaril 2001 antud justiitsministri määrus nr 16.

21. Kolleegium märgib, et KTS § 21 lg 2 ja justiitsministri 16. veebruari 2001. a määruse nr 16

põhiseadusevastaseks tunnistamisega ei kaasne kohustust tagastada juba tasutud kohtutäituri tasud.

Õigus saada tagasi täitemenetluses makstud tasu on vaid neil võlgnikel, kes vaidlustasid tähtaegselt

kohtutäituri tasu määramise otsuse õiguspärasuse.

Uno Lõhmus, Tõnu Anton, Ants Kull, Villu Kõve, Jüri Põld