3-3-1-75-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-75-03

Otsuse kuupäev

18. detsember 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Marina Kopijetskaja kaebus Võru Linnavalitsuse 2. oktoobri

2000. a ehitusloa nr 36 ja 1. juuni 2001. a kasutusloa nr 7

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2003. a otsus haldusasjas

nr 2-3-157/2003

Menetluse alus Riigikohtus

Marina Kopijetskaja kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3-157/2003 osas,

millega mõisteti Marina Kopijetskajalt Võru Linnavalitsuse kasuks välja õigusabikulud 6000

krooni ja riigilõiv 10 krooni.

Teha asjas kohtukulude jagamise osas uus otsus, millega jätta kohtukulud protsessiosaliste endi

kanda.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võru Linnavalitsus andis 2. oktoobri 2000. a korraldusega nr 600 välja ehitusloa nr 36 AS-le Wõro

Kommerts ärihoone ehitamiseks asukohaga Võru linnas Jüri 22a. Võru Linnavalitsus andis 30. mai

2001. a korraldusega nr 358 AS-le Wõro Kommerts sama ehitise kasutusloa nr 7, mille kohaselt on

ehitist lubatud kasutada ärihoonena.

2. Marina Kopijetskaja esitas kaebuse ehitusloa ja kasutusloa tühistamiseks. Kaebaja leidis, et ehitus-

ja kasutusloa väljaandmisel ei arvestatud Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari.1999. a määruse nr 38

"Eluruumidele esitatavad nõuded" p-s 5 sätestatud insolatsiooninäitajat ning detailplaneeringu

nõudeid.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 24. märtsi 2003. a otsusega kaebuse, tühistas ehitusloa ja kasutusloa

ning tegi linnavalitsusele ettekirjutuse mõistliku aja jooksul õigusvastaste haldusaktide

tagasitäitmiseks või kahju hüvitamiseks.

4. Võru Linnavalitsuse ja AS Wõro Kommerts apellatsioonkaebustes paluti halduskohtu otsus

tühistada ja jätta Marina Kopijetskaja kaebus rahuldamata.

5. Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2003. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebused osaliselt.

Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse osas, millega linnavalitsusele tehti ettekirjutus

õigusvastaste haldusaktide tagasitäitmiseks ning millega tühistati kasutusluba. Samuti otsustas

ringkonnakohus muuta halduskohtu otsuse resolutiivosa, rahuldada kaebus osaliselt ja tunnistada

linnavalitsuse poolt välja antud ehitusluba õigusvastaseks. Muus osas jättis ringkonnakohus

halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus mõistis Marina Kopijetskajalt Võru linna kasuks

välja apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud 6010 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Kassatsioonkaebuses palub Marina Kopijetskaja muuta ringkonnakohtu otsust kohtukulude osas

ja jätta kohtukulud linnavalitsuse kanda. Kassator on seisukohal, et temalt kohtukulude

väljamõistmine on vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt kohalik omavalitsus peab tagama

omavalitsuse ülesannete täitmise, sealhulgas ka esindamise kohtus. Kui kohalik omavalitsus

kasutabki kohtuvaidluses õigusabi, siis pole tal õigust õigusabikulusid vastaspoolelt sisse nõuda, sest

see vähendab kodanike võimalusi kaebeõiguse realiseerimisel, olles seega vastuolus Põhiseaduse §-

ga 15. Kohtukulude hüvitamisel tulnuks kohtul silmas pidada kohtuasja äärmist keerukust.

7. Võru Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus

rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata ning kohtukulud Marina Kopijetskaja kanda. Võru

Linnavalitsus leiab kokkuvõtvalt järgmist:

1) kassaator väidab, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt peab

haldusorgan tagama oma ülesannete täitmise, sealhulgas ka esindamise kohtus. Sellele ei ole

kassaator alama astme kohtutes viidanud, vaatamata asjaolule, et linnavalitsust esindas nii

halduskohtus kui ka ringkonnakohtus advokaat ja et ta taotles õigusabikulu väljamõistmist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe protsessiosalistele ette võimalust tugineda

kassatsioonkaebuses asjaolule, millele ei ole alama astme kohtutes viidatud, samuti esitada uusi

tõendeid;

2) kassaator vaidlustab kassatsioonkaebuses õigusabi väljamõistmist üksnes põhjusel, et kohaliku

omavalitsusorgani õigusabikulusid ei saa kaebuse esitajalt sisse nõuda. Kassaatori seisukoha

aktsepteerimine tooks kaasa protsessiosaliste ebavõrdse kohtlemise;

3) Põhiseaduse § 15 ei välista õigusabikulude väljamõistmist kaebuse esitajalt haldusorgani kasuks.

Kohtukulude väljamõistmisel tuleb arvestada proportsionaalsuse nõuet. Riigikohtu halduskolleegiumi

10. mai 2001. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-11-01 leitakse, et see nõue on piisaval määral tagatud

HKMS § 87 lg-s 2 sätestatud põhjendamatute õigusabikulude vähendamise võimalusega. Kassaator ei

vaidlusta linnavalitsuse kasuks väljamõistetud kohtukulu suuruse põhjendatust ja mõistlikkust.

Riigikohus ei saa väljuda kassatsioonkaebuse piiridest, hakates hindama õigusabikulu põhjendatust;

4) vastustaja tunnistab, et ta on teadlik Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt üldjuhul tuleb

tõepoolest eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline

kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi. Menetlusõigus peab aga arvesse

võtma ka protsessiosalise võimalikku pahatahtlikkust. Tagamaks efektiivset õiguste kaitset

käesolevas keeruka iseloomuga haldusasjas pidas vastustaja õigustatuks advokaadi abi kasutamist. Ka

kassaator on seisukohal, et asjas tõusetunud probleem oli äärmiselt vaieldav;

5) kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsust protsessiõiguse rikkumise motiivil. Protsessiõiguse

normi olulise rikkumise kindlakstegemisel ei saa Riigikohus ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid

ümber hinnata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohus peab otstarbekaks kõigepealt selgitada kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmise

põhimõtteid üldiselt (I) ja seejärel nende põhimõtete kohaldamist käesolevas haldusasjas (II).

Täiendavalt käsitleb Riigikohus linnavalitsuse seisukohta, et kassaator ei saanud vaidlustada

kohtukulude väljamõistmist, sest ta ei ole sellele alama astme kohtutes vastu vaielnud (III).

I

9. Kaebuse esitajalt avaliku võimu kasuks kohtukulude väljamõistmisel on Riigikohtu

halduskolleegium oma senises praktikas lähtunud asja iseloomust ja keerukusest, arvestanud

vastaspoole tegevust ja muid asjaolusid, mis tingisid asutusepoolse õigusabi tellimise. Riigikohtu

halduskolleegium on 24. aprilli 2001. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-01 asunud seiskohale, et tuleb

eeldada haldusorgani suutlikust kaitsta teenistusalastes küsimustes antud haldusakte kohtus oma

ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi. Riigikohtu halduskolleegiumi 10. mai 2001. a määruse

nr 3-3-1-11-01 p 2 kohaselt tuleb kohtukulude kaebajalt väljamõistmisel arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega. Sellest ei saa aga järeldada, et haldusorganil on keelatud advokaadi abi kasutamine.

Eelpoolnimetatud asjaolusid tuleb kohtul arvestada õigusabikulude põhjendatuse hindamisel.

Halduskolleegium peab täiendavalt vajalikuks märkida, et kaebuse esitajalt kohtukulude

väljamõistmise proportsionaalsus sõltub muuhulgas ka sellest, kas kaebuse esitaja nägi ette või pidi

nägema ette, et kaebus on põhjendamatu, aga ka kaebuse esitaja majanduslikust olukorrast.

II

10. Käesolevas asjas rahuldas ringkonnakohus linnavalitsuse apellatsioonkaebuse osaliselt ja tegi

halduskohtule esitatud kaebuse kohta uue otsuse, millega tunnistas linnavalitsuse poolt väljaantud

ehitusloa õigusvastaseks. Halduskohtule esitatud kaebusest jäi rahuldamata kaebaja taotlus kasutusloa

tühistamiseks, sest ringkonnakohtu arvates on kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik ka ilma

kasutusluba tühistamata. Samuti tegi ringkonnakohus kindlaks, et halduskohus väljus ehitusloa

tagajärgede kõrvaldamise nõuet käsitlema asudes kaebuse piiridest. Ringkonnakohus tühistas

halduskohtu otsuse ka selles osas.

11. Ringkonnakohus ei teinud otsust M. Kopijetskaja kahjuks, vaid rahuldas tema kaebuse osaliselt.

HKMS § 93 lg 3 kohaselt jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kui

kaebuse rahuldatud osa ja rahuldamata jäetud osa on oma kaalukuselt ligikaudu võrdsed, siis oleks

proportsionaalne see, et kumbki pool kannab enda kohtukulud ise. Kaebuse esitajalt kohtukulude

osaline väljamõistmine võib kõne alla tulla vaid juhul, kui kaebuse rahuldamata jäetud osa on oma

kaalukuselt suurem kui rahuldatud osa.

12. Kaebuse esitaja õiguste rikkumise ja kohtusse pöördumise tingis linnavalitsuse poolt antud

ehitusluba. Kaebuses esitatud tühistamistaotluse rahuldamise asemel tunnistas ringkonnakohus

ehitusloa õigusvastaseks vaid seetõttu, et ehitusluba oli kohtumenetluse ajal teises haldusasjas juba

tühistatud. Seega ehitusloa osas kaebus sisuliselt rahuldati. Samas kaebuses vaidlustatud kasutusluba

oli üks ehitusloa tagajärgedest. Seetõttu leiab Riigikohus, et käesoleval juhul on kaebuse rahuldatud

osa kaalukam kui rahuldamata jäetud osa, mistõttu kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmiseks

puudub alus.

Kuna vaidlustatud ehitusluba rikkus M. Kopijetskaja õigusi, siis on asjakohatu Võru Linnavalitsuse

väide, et arvestada tuleb ka kaebuse esitaja pahatahtlikkusega. Vaidlustades tema õigusi rikkuvat

haldusakti (ehitusluba) ja selle tagajärge (kasutusluba), ei käitunud kassaator pahatahtlikult.

III

13. Asjakohatu on antud asjas vastustaja väide, mille kohaselt seadus ei anna kassaatorile võimalust

vaidlustada kassatsioonkaebuses asjaolu, millele ta ei ole alama astme kohtutes vastu vaielnud.

M. Kopijetskajal ei olnud vajadust ega alust apellatsioonkaebuses vaidlustada Võru Linnavalitsuse

õigusabikulusid, sest esimese astme kohtus neid temalt välja ei mõistetud. Madalama astme kohtus

teise protsessiosalise taotlusele vastuväidete esitamata jätmine ei võta protsessiosaliselt õigust

vaidlustada selle taotluse rahuldamist kõrgema astme kohtus.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann