3-2-1-103-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-103-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. detsember 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja T. Tampuu, liikmed H. Jõks ja A. Kull

Kohtuasi

Ljubov Jakovleva hagi Tatjana Lesnikova, Vladimir

Polipartovi, Vladimir Popovi, Venjamin Tsõganovi, Rufina

Drozdiku ja Margarita Tsõganova vastu osa eraldamiseks

kaasomandist ja Tatjana Lesnikova, Vladimir Polipartovi,

Vladimir Popovi, Venjamin Tsõganovi, Rufina Drozdiku ja

Margarita Tsõganova vastuhagid Ljubov Jakovleva vastu osa

eraldamiseks kaasomandist.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. aprilli 2003. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2/111/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Jakovlevi, Sergei Jakovlevi ja Olga Turõgina

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. november 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. aprilli

2003. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Sergei Polit"evile 2. mail 2003. a

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ljubov Jakovleva esitas 26. juunil 2001. a Ida-Viru Maakohtule hagi Tatjana Lesnikova, Vladimir

Polipartovi, Vladimir Popovi, Venjamin Tsõganovi, Margarita Tsõganova ja Rufina Drozdiku vastu

osa eraldamiseks kaasomandist ja palus eraldada Ida-Virumaal Alajõe vallas Katase külas asuvast

majast nr 27 tema osa esimese korruse ruumide näol (üldpinnaga 81,5 m2), samuti sama suured

ruumid, mis asuvad esimese korruse ruumide kohal katusekorrusel. Hageja palus eraldada ühisest

maatükist tema osa maad üldpinnaga 7215 m2 reaalosana, millest 2900 m2 piirnevad elumajaga ja

4316 m2 paiknevad majast eraldi. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka kohtukulud. 19. aprillil

2002. a muutis hageja osaliselt oma haginõuet ja palus eraldada ühisest maatükist tema osa vastavalt

ekspert Reet Mendese esitatud skeemile.

2. Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis kaks maatükki üldpinnaga 19531 m2 ja elumaja

koos kõrvalhoonetega, mis paiknevad ühel maatükkidest. Maatükid on kantud kinnistusraamatusse

kinnisasjana, kus hageja mõtteline osa moodustab 9/24 või 3/8. Eluruumist koos kõrvalhoonete ja -

ehitistega kuulub hagejale samuti 3/8 mõttelist osa. Vastavalt AÕS §-le 78 on hagejal õigus eraldada

oma osa ühisest asjast reaalosana.

3. Kostjad T. Lesnikova, V. Polipartov, V. Popov, V. Tsõganov, M. Tsõganova ja R. Drozdik hagi ei

tunnistanud põhjendusel, et hageja nõue asja eraldamiseks on vastuolus asja olemusega. Maatükil,

mille eraldamist hageja nõuab, asub tee, mida kasutavad kõik kaasomanikud ning kustkaudu pääseb

Kauksi-Alajõe maanteele ja Peipsi järve äärde. Selle tee jätmine ühele kaasomanikule halvendab

teiste seisundit. Samuti ei ole võimalik eraldada ka osa elumajast. Hageja soovitud eluruumid ei ole

eraldatud teiste eluruumidest mitte kapitaalsete seinte, vaid kergete vaheseintega.

4. 30. juulil 2002. a esitasid M. Tsõganova, R. Drozdik, V. Tsõganov, V. Polipartov, T. Lesnikova ja

V. Popov Ida-Viru Maakohtule teiste kaasomanike vastu AÕS § 77 ja § 78 alusel vastuhagid, milles

palusid eraldada vaidlusalusest kinnistust nende osad, samuti palusid nad eraldada osa elumajast

nende kasutuses olevate ruumide näol.

5. Hageja L. Jakovleva vastuhagisid ei tunnistanud ja palus jätta need rahuldamata põhjendusel, et

nende pakutud viisid maa eraldamiseks on vastuolus maakorralduse nõuetega.

6. Ida-Viru Maakohtu 30. oktoobri 2002. a otsusega rahuldati L. Jakovleva hagi osaliselt ja kinnistust

(Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 13905) Katase 27 eraldati L. Jakovleva osa

järgmiselt:

a) elumajast: esimese korruse ruumid nr 23 (tuba 23,1m2), nr 22 (köök 21,1m2), nr 9 (köök 8,3m2),

nr 20 (veranda 10,9m2), nr 21 (esik 10,9m2), nr 24 (kuur 7,7m2), nr 26 (WC 1,8m2) ja esimese

korruse nimetatud ruumide kohal paiknevad ruumid katusekorrusel;

b) maast: maatükk nr 1, välja arvatud ühiskasutuses olev tee, maatükk nr 2 (maaeraldus on märgitud

punase joonega maaüksuse plaanil).

T. Lesnikova, V. Polipartovi, V. Popovi, V. Tsõganovi, R. Drozdiku ja M. Tsõganova vastuhagid

nende osade eraldamiseks kaasomandist jättis maakohus rahuldamata.

Maakohtu otsusega mõisteti välja ekspertiisitasu riigituludesse T. Lesnikovalt 300 krooni,

V. Polipartovilt 300 krooni, V. Popovilt 300 krooni, V. Tsõganovilt 300 krooni, R. Drozdikult 300

krooni ja M. Tsõganovalt 300 krooni.

Ida-Viru Maakohus leidis, toetudes AÕS §-le 78, et ekspert V. Mossini arvamuse kohaselt on elamust

võimalik eraldada L. Jakovleva osa. Osa eraldamine peab võimaldama iseseisva kinnistu loomist.

Maakohtu otsuse kohaselt ei ole põhjendatud osa eraldamine maast nii, nagu hageja seda soovib,

kuna teadaolevalt takistas L. Jakovleva ka varem teistel kaasomanikel ühise tee kasutamist. Seetõttu

on kohus 27. novembril 2001. a kohustanud L. Jakovlevat rikkumine kõrvaldada ja vabastada ühiseks

kasutamiseks olev tee. Maakohtu otsuse kohaselt jääb ühiskasutuses olev tee ka edaspidi ühisesse

kasutusse ning L. Jakovlevale maja juures eraldatava maatüki (2900m2) hulka see tee ei kuuluks. Tee

jätmine L. Jakovleva omandisse oleks vastuolus maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p-dega 4 ja 7, mille

kohaselt tuleb maakorralduses lähtuda eelkõige kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamisest ja

teede otstarbekast kasutamisest. Maakohus leidis, et vastuhagid ei ole põhjendatud, kuna neis toodud

nõuded ei võimalda moodustada eraldi kinnistuid, kuna osade eraldamine oleks vastuolus

maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p-dega 5 ja 6.

7. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused M. Tsõganova, V. Tsõganov ja L. Jakovleva.

8. M. Tsõganova palus tühistada Ida-Viru Maakohtu otsuse L. Jakovleva hagi osalise rahuldamise

osas ja teha asjas uue otsuse, millega jätta L. Jakovleva hagi täielikult rahuldamata, sest vastavalt

AÕS §-le 78 on antud juhul osa eraldamine ühisest asjast vastuolus asja olemusega.

9. V. Tsõganov palus tühistada Ida-Viru Maakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega jätta

L. Jakovleva hagi täielikult rahuldamata, sest maakohus on asunud õigele seisukohale, mille järgi

ühiskasutuses olev tee peab jääma ka edaspidi ühisesse kasutusse. L. Jakovleval ei ole aga sel juhul,

kui tee jääb ühisesse omandusse, võimalust moodustada tema kasutuses oleva majaosaga seotud

eraldi kinnistut. Kui L. Jakovlevale eraldataks tema osa ja tal säiliksid ka kaasomaniku õigused,

eelistataks ühe kaasomaniku huve põhjendamatult. V. Tsõganovi väitel ei ole ehitustehniliselt

võimalik majast osa eraldada, kuna majal on ühine katus ja ühised korstnad, samuti on palju

juurdeehitisi.

10. L. Jakovleva palus tühistada Ida-Viru Maakohtu otsuse osas, millega maakohus eraldas tema

omandisse ruumi nr 9 (köögi). Sellist nõuet ta oma hagiavalduses ei esitanud. Samuti jättis maakohus

ebaõigesti tema omandisse eraldamata ruumi, mis külgneb ruumidega nr 26 ja 24, ning ei andnud

tema omandisse üldkasutatavat teed, mis asub temale eraldatud maatükil. Apellandi väitel ei lähtunud

maakohus AÕS § 172 lg 1, § 186 ja § 187 sätetest, mis annavad teistele kaasomanikele õiguse nõuda

tee servituudi seadmist endi kasuks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

11. Viru Ringkonnakohus tühistas oma 15. aprilli 2003. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja jättis

L. Jakovleva hagi täies ulatuses rahuldamata.

12. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et AÕS § 78 järgi on kaasomanikul

õigus nõuda osa eraldamist ühisest asjast reaalosana, kuid jätnud tähelepanuta, et nimetatud sätte

kohaselt võib seda nõuda, kui see ei ole vastuolus asja olemusega. Asja materjalide kohaselt kuulub

protsessiosalistele elamumaast Alajõe vallas Katase külas Katase 27 suurusega 15035 m2 ja 4316 m2.

L. Jakovlevale kuulub 9/24 mõttelist osa, R. Drozdikule 2/24 mõttelist osa, T. Lesnikovale 3/24

mõttelist osa, V. Polipartovile 2/24 mõttelist osa, V. Popovile 3/24 mõttelist osa, V. Tsõganovile 3/24

mõttelist osa ja M. Tsõganovale 2/24 mõttelist osa. Sellel maatükil asuvad järgmised hooned: elamu

(385,5 m2), saun-kuur (45,2 m2), laut-saun (81,2 m2), kuur (14,2 m2), majandushoone (9,7 m2), saun

(23,3 m2), garaa" (21, 4 m2), majandushoone (131,1 m2), käimla ja kolm kaevu, millest

kaasomanikele kuuluvad proportsionaalselt sama suured mõttelised osad (maakohtu tl 7). Asja

materjalide ja protsessiosaliste seletuste kohaselt on kaasomand tekkinud pärimise teel, nad on kõik

sugulased ja siiani kasutasid maad ning hooneid ühiselt. Eeltoodu põhjal asus ringkonnakohus

seisukohale, et antud juhul ei ole võimalik eraldada ühe kaasomaniku osa reaalosana, kuna see rikub

teiste kaasomanike õigust kasutada ühist teed ja aiamaad ning ülejäänud hooneid. Samuti leidis

ringkonnakohus, et käesoleva tsiviilasja puhul rikub elamust ühele kaasomanikule tema osa

reaalosana eraldamine teiste kaasomanike õigust kasutada elamut. Seega tuleb L. Jakovleva hagi jätta

rahuldamata. Vastuhagide rahuldamata jätmise osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Ljubov Jakovleva. L. Jakovleva suri

8. juunil 2003. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium peatas 4. septembri 2003. a määrusega asja menetluse.

30. oktoobri 2003. a määrusega lubas Riigikohtu tsiviilkolleegium astuda protsessi L. Jakovleva

õigusjärglastel V. Jakovlevil, S. Jakovlevil ja O. Turõginal.

14. Kassatsioonkaebuses paluvad kassaatorid tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule.

15. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus motiveerinud, milliseid protsessiõigusnorme

maakohus rikkus.

16. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 332, jättes põhjendamata, miks ta hindas eksperdiarvamust teisiti

kui maakohus.

17. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 6, jättes tähelepanuta apellatsioonkaebuse p-s 3 esitatud

väited. Samuti ei vastanud ringkonnakohus apellatsioonkaebuse p-dele 4 ja 5.

18. Ringkonnakohus tõlgendas valesti asja olemust AÕS § 78 mõttes, viidates otsuses sellele, et

ühisomand tekkis pärimise teel ja omanikud on sugulased ning on siiamaani kasutanud maid ja

hooneid ühiselt. Need asjaolud ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust.

19. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 4. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, milliste tõendite

alusel kohus tuvastas, et rikutakse kõikide kaasomanike õigusi aiamaa, hoonete, eluruumi ja ühise tee

kasutamisel ja milles need rikkumised seisnevad.

20. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 319 lg-id 1 ja 2. Maakohtu otsuse vaidlustasid üksnes

M. Tsõganova ja V. Tsõganov. Teised kaasomanikud seda ei teinud ning vaidlesid kassaatori

apellatsioonkaebusele ringkonnakohtus vastu ainult selles osas, et kassaatorile eraldatud reaalosa

kaudu jääks tee läbisõiduks eluruumi selle osa juurde, mida nad kasutavad, ning rada järve äärde

pääsemiseks. Nende õiguste rikkumise osas aiamaa, ülejäänud hoonete ja eluruumi kasutamisel nad

maakohtus konkreetseid vastuväiteid ei esitanud ja otsust edasi ei kaevanud. Ka M. Tsõganova ja

V. Tsõganov ei viidanud maakohtus õiguste rikkumisele aiamaa, ülejäänud hoonete ja eluruumi

kasutamisel. Seetõttu ei saanud ringkonnakohus otsustada, kas V. Polipartovi, V. Popovi,

R. Drozdiku, T. Lesnikova, V. Tsõganovi ja M. Tsõganova õigusi aiamaa, ülejäänud hoonete ja

eluruumi kasutamisel rikuti või mitte.

21. Kohus rikkus TsMS § 95 lg 1, andes valikulise hinnangu toimikus olevatele tõenditele. Kohtule

esitatud plaani ning hageja L. Jakovleva pakutud osa reaalosana kaasomandist eraldamise variandi

kohaselt ei rikuta teiste kaasomanike õigusi.

22. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 308 lg 1, jättes ebaõigesti rahuldamata taotluse lisada Alajõe

Vallavalitsusest saadud dokumentaalsed tõendid asja materjalide juurde. Materjalidest nähtub, et

maatükil on kaks teed läbisõiduks eluruumide juurde. Maakohtus nende asjaolude üle vaidlust ei

olnud ning kohus ei küsinud protsessiosaliste arvamust.

23. Vastustajad ei ole vastust kassatsioonkaebusele esitanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

24. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu ning asi tuleb saata tagasi samale kohtule uueks

läbivaatamiseks.

25. Kolleegium analüüsib esmalt kassatsioonkaebuse väidet, et ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti

asja olemust AÕS § 78 mõttes.

Asjaõigusseaduse § 78 järgi on kaasomanikul õigus nõuda oma osa eraldamist ühisest asjast

reaalosana, kui see ei ole vastuolus kaasomandi tekkimise aluse või asja olemusega. Seega sätestab

AÕS § 78 osa eraldamise võimalikkuse hindamise kriteeriumitena vaid kaasomandi tekkimise aluse

ja asja olemuse. Apellatsioonikohus on alusetult põhjendanud hagi rahuldamata jätmist kaasomanike

sugulussuhete ja maade ning hoonete senise ühise kasutamisega. Ringkonnakohtu märkus, et

kaasomand tekkis pärimise teel, puudutab osa eraldamise võimalikkuse teist kriteeriumit -

kaasomandi tekkimise alust. Samas ei ole ringkonnakohus tuvastanud, et kaasomandi tekkimise

aluseks oleks olnud testament või pärimisleping, mis keelaks kaasomandist osa eraldamise. Seega ei

saa ringkonnakohtu otsuses toodud põhjused olla hagi rahuldamata jätmise aluseks.

26. Hageja nõudis oma osa eraldamist maatükist sel viisil, et reaalosana jääks tema omandisse

maatükk ja osa sellel asuvast ehitisest. Seega tuleb asja lahendamiseks vastata muuhulgas

küsimusele, kas maatüki ja selle olulise osa - ehitise - olemus võimaldavad maatükist reaalosa

eraldamist hageja soovitud viisil.

Maatükist reaalosa eraldamisel e kinnisasja jagamisel tuleb arvestada maatüki olemust ja

maakorralduse nõudeid. Näiteks on kinnisasi maakorraldusseaduse § 13 lg 4 kohaselt jagamatu, kui

jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole

võimalik moodustada katastriüksust. Küsimuse lahendamine, kas asja olemus võimaldab selle

jagamist, hõlmab muuhulgas ka elukeskkonna ja maastiku omapära hoidmise, otstarbeka

juurdepääsutee tagamise, kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimise ning teede, liinide, muude

ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbeka kasutamise võimaluse hindamist.

Analüüsimaks asja olemust AÕS § 78 mõttes, tuleb ehitise osas eelkõige kindlaks teha, kas

ehitustehniliselt on võimalik ehitisest reaalosa eraldada nii, et eraldatud osad säilitaksid oma

komplekssuse ning kasutusotstarbe ka juhul, kui üks osadest näiteks häviks. Asjaõigusseaduse § 152

lg 1 võimaldab maatüki jagada ka selliselt, et ehitise piiril asuv sein jääb kaasomandisse. Küll ei saa

kinnisasja jagada nii, et ehitise kandev sein jääb näiteks naaberkinnisasjale. Seetõttu tuleb AÕS § 78

kohaldamisel arvestada, et kaasomandis olevast ehitisest saab osa eraldada vaid erandjuhtudel. Seega

on käesoleval juhul muuhulgas vaja kindlaks teha, kas hageja soovitav eraldatav ehitise osa saaks

eksisteerida ilma kostjatele kuuluva hoone osata. Kui see pole võimalik, tuleb hagi jätta rahuldamata.

Kui aga asja olemus võimaldab reaalosa eraldada, siis ei takista ehitise olemus hagi rahuldamist. Kui

eraldatav reaalosa ei vasta kaasomanikule kuuluvale mõttelisele osale, saab kohus kaasomaniku

nõudel kohaldada AÕS § 77 lg 3.

Nii maatükist kui ka sellel asuvast ehitisest reaalosa eraldamise võimaluse hindamine nõuab tavaliselt

eriteadmisi ja põhjendatud eksperdiarvamust. Samas ei ole ka eksperdi arvamusel TsMS § 95 lg 2

kohaselt kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

27. Otsuse p-s 25 märgitud põhjustel pole asjakohased ringkonnakohtu põhjendused teiste

kaasomanike õiguste rikkumise kohta. Seetõttu ei ole erinevalt kassatsioonkaebuses väidetust vajalik

uurida tõendeid, mis tõendaksid kaasomanike õiguste rikkumist.

28. Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus rikkunud TsMS § 332. Ringkonnakohus on

põhjendanud maakohtu otsuse tühistamist muu hulgas viitega teiste kaasomanike õiguste rikkumisele.

Kuna maakohtu otsus toetus ka eksperdiarvamusele, on ringkonnakohus eelnevaga põhjendanud

eksperdiarvamuse teisiti hindamist.

Seetõttu on ebaõige kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole vastanud

apellatsioonkaebuse p-le 3. Ringkonnakohtu põhjenduse sisulist õigsust on kolleegium analüüsinud

otsuse p-des 25 ja 26.

29. Kuna otsuse p-st 25 tulenevalt ei pidanud kohtud analüüsima, milliseid kostjate õigusi rikutakse

hageja soovitud viisil asjast osa reaalosana eraldades, ei ole ringkonnakohtu otsuse tühistamise

aluseks asjaolu, et ringkonnakohus ei vastanud sellekohasele apellatsioonkaebuse p-s 4 esitatud

väitele. Samuti ei ole otsuse tühistamise aluseks iseenesest asjasolu, et ringkonnakohus ei ole

vastanud apellatsioonkaebuse p-le 5. Kuna kohus otsustas, et hagi ei ole võimalik rahuldada, sest

asjast ei ole selle olemuse tõttu soovitud viisil võimalik reaalosa eraldada, siis ei pidanud

ringkonnakohus analüüsima väiteid servituutide seadmise võimaluse kohta.

30. Asjakohane ei ole kassatsoonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei põhjendanud otsuses, milliseid

protsessiõigusnorme on maakohus rikkunud. Ringkonnakohus ei tuvastanud protsessiõigusnormide

rikkumist. Maakohtu otsus tühistati materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.

31. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele TsMS § 319 lg-te 1 ja 2 rikkumise kohta märgib kolleegium

järgmist. Asja materjalide kohaselt on kõik kaaskostjad (v. a R. Drozdik) lisaks väitele, et nad

soovivad endises korras kasutada juurdepääsuteed maanteele ja Peipsi järvele, väitnud ka seda, et

ehitustehniliselt on osa eraldamine majast võimatu. R. Drozdik on oma esindaja kaudu esitanud

vastuväite osa eraldamise kohta majast kohtu eelistungil. Seega on ebaõige kassatsioonkaebuse väide,

et kaasomanikud ei tuginenud maakohtus sellele, et hagis nõutud viisil reaalosa eraldamisel on

takistatud aiamaa ja eluruumi kasutamine. Samuti on eespooltoodu tõttu ebaõige kassatsioonkaebuse

väide, et ka M. Tsõganova ja V. Tsõganov ei viidanud maakohtus aiamaa, ülejäänud hoonete ja

eluruumi kasutamise takistustele.

Lisaks L. Jakovlevale esitasid apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale ka M. Tsõganova ja

V. Tsõganov. V. Tsõganovi apellatsioonkaebuses on esitatud väide, et ehitustehniliselt on osa

eraldamine majast võimatu. Samuti on V. Tsõganovi apellatsioonkaebuses vaidlustatud teest läände

jääva maatüki nr 1 osa eraldamine ja maatüki nr 2 eraldamine. M. Tsõganova apellatsioonkaebuses on

vaidlustatud maatükkide nr 1 ja 2 eraldamine ja esimese korruse ruumide kohal asuvate sama suurte

ruumide eraldamine. Ringkonnakohtu istungil on teised protsessiosalised toetanud M. Tsõganova ja

V. Tsõganovi apellatsioonkaebust, va T. Lesnikova, kes istungil isiklikult ega esindaja kaudu ei

osalenud. Seega ei rikkunud ringkonnakohus TsMS § 319 lg-eid 1 ja 2.

32. Ringkonnakohtu istungi protokolli kohaselt on ringkonnakohus lükanud tagasi hageja taotluse

teise juurdepääsutee tõendamiseks täiendava skeemi lisamiseks põhjendusel, et apellatsioonkaebuses

ei olnud esitatud taotlust skeemi lisamiseks. Kolleegium märgib, et kuna tegemist oli täiendava

tõendiga, pidi ringkonnakohus TsMS §-s 308 sätestatu alusel võtma seisukoha, kas tõend tuleb vastu

võtta või mitte. Kuna TsMS § 308 lg 2 kohaselt peab apellant uute tõendite esitamist põhjendama

apellatsioonkaebuses, ei ole ringkonnakohus rikkunud TsMS § 308.

33. Vastuseks kassaatori väitele TsMS § 95 lg 1 rikkumise kohta märgib kolleegium, et

apellatsioonikohus ei ole otsuses viidanud, millistest tõenditest ta tegi järelduse, et hagi rahuldamise

korral rikutakse teiste kaasomanike õigusi. Seega puudub võimalus kontrollida, kas tõendeid on

hinnatud kooskõlas protsessiseadusega. Eelnevaga on apellatsioonikohus rikkunud TsMS § 330 lg 4.

See ei ole aga otsuse tühistamise alus, sest ringkonnakohus ei pidanud analüüsima mitte kaasomanike

õiguste rikkumist, vaid seda, kas asja olemus võimaldab selle jagamist (otsuse p 25).

T. Tampuu, H. Jõks, A. Kull