3-1-2-3-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-3-03

Otsuse kuupäev

12. detsember 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar,

Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Peeter Vaher

Kohtuasi

Andrei Ognevi süüdistus KrK § 139 lg 3 p 1, § 197 lg 2 p 2 ja

§ 207 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. mai 2003. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Ognevi teistmisavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

25. november 2003

Istungil osalenud isikud

Andrei Ognevi kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Tühistada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. mai 2003. a kohtuotsus Andrei Ognevile

KarS § 64 lg-te 1 ja 3 järgi mõistetud liitkaristuse osas.

2. Mõista Andrei Ognevile kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg-te 1 ja 3 järgi liitkaristuseks

viis aastat vangistust.

3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4. Andrei Ognevi avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

5. Kohtukulu - 531 krooni kaitsjatasu katteks - võtta riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 4. veebruari 2002. a otsusega tunnistati Andrei Ognev süüdi ja teda karistati

vabadusekaotusega KrK § 139 lg 3 p 1 järgi kuueks aastaks, KrK § 197 lg 2 p 2 järgi üheks aastaks ja

KrK § 207 lg 1 järgi samuti üheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt

ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti talle seitse aastat vabadusekaotust. Karistuse

kandmise alguseks määrati 3. oktoober 2000. a.

2. A. Ognev ja tema kaitsja esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused, milles taotlesid

maakohtu otsuse tühistamist ja A. Ognevi õigeks mõistmist KrK § 139 lg 3 p 1 ja KrK § 197 lg 2 p 2

järgi ning süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi kergema karistuse mõistmist.

3. Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2002. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioonkaebused rahuldamata.

4. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A. Ognev kassatsioonkaebuse, milles taotles kergema

karistuse mõistmist. 16. augusti 2002. a määrusega ei võetud seda kaebust Riigikohtu menetlusse.

5. 6. märtsil 2003. a esitas A. Ognev Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks ja taotles

karistuse vähendamist seoses Karistusseadustiku jõustumisega.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. mai 2003. a otsusega rahuldati A. Ognevi avaldus kohtuvea

parandamiseks osaliselt ja vähendati temale KrK § 139 lg 3 p 1 järgi mõistetud karistust KarS § 199

lg 2 sanktsiooni ülempiirini - viieaastase vangistuseni. Seejuures lähtus kriminaalkolleegium

Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 3-1-3-10-02 (RT III 2002, 10,

95, p 34). Kuritegude kogumi eest mõisteti A. Ognevile KarS § 64 lg-te 1 ja 3 alusel liitkaristuseks

kuus aastat vangistust. Lähtudes KarSRS § 3 lg-st 4 märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et

võrreldes A. Ognevile süüksarvatud kuritegude eest Kriminaalkoodeksi eriosa vastavates

paragrahvides ettenähtud karistuste raskust, osutub pärast varguse eest mõistetud karistuse

ülemmäära vähendamist raskeimaks mootorsõiduki ärandamise eest ettenähtud karistus - kuus aastat

vabadusekaotust (KrK § 197 lg 2 p 2). Seetõttu tuleb A. Ognevile mõistetud karistust kuritegude

kogumi eest vähendada KarS § 64 lg-te 1 ja 3 alusel kuue aastani.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. mai 2003. a otsuse peale esitas süüdimõistetu A. Ognev

teistmisavalduse, milles taotleb selle otsuse tühistamist ja talle mõistetud liitkaristuse vähendamist

KarS § 64 lg 3 alusel viieaastase vangistuseni.

8. Riigikohtu istungil kaitsja toetas avaldust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör taotles avalduse

rahuldamata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis leiab, et A. Ognevi avalduses ei esine AKKS § 771

lg-s 3 loetletud teistmisalust. Samas leiab kolleegium, et A. Ognevi taotlus temale mõistetud

liitkaristuse vähendamiseks on põhjendatud. Kuna A. Ognev kannab vabadusekaotuslikku karistust ja

seega on piiratud tema põhiõigust vabadusele, peab kolleegium võimalikuks käsitada A. Ognevi

avaldust avaldusena kohtuvea parandamiseks.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. mai 2003. a otsuses leiti, et võrreldes A. Ognevile

süüksarvatud kuritegude eest Kriminaalkoodeksi eriosa vastavates paragrahvides ettenähtud

karistuste raskust, osutub pärast varguse eest mõistetud karistuse ülemmäära vähendamist raskeimaks

mootorsõiduki ärandamise eest ettenähtud karistus - kuus aastat vabadusekaotust (KrK § 197 lg 2

p 2). Seetõttu tuleb A. Ognevile mõistetud karistust kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg-te 1 ja 3

alusel vähendada kuue aastani.

Kõnealuse otsuse tegemisel on aga jäänud tähelepanuta, et Karistusseadustiku jõustumisega

vähendati karistuse ülemmäära mitte ainult KrK § 139 lg 3 (KarS § 199 lg 2) vaid ka KrK § 197 lg 2

(KarS § 215 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo eest. KrK § 139 lg 3 sanktsiooni ülemmäärale -

kaheksa aastat vabadusekaotust vastab KarS § 199 lg 2 sanktsiooni ülemmäär - viis aastat vangistust.

KrK § 197 lg 2 sanktsiooni ülemmäärale - kuus aastat vabadusekaotust - vastas aga

Karistusseadustiku 1. septembrist kuni 24. oktoobrini 2002. a kehtinud redaktsioonis KarS § 215 lg 2

sanktsiooni ülemmäär - viis aastat vangistust. Kuigi seejärel kehtestas seaduseandja KarS § 215 lg 2

sanktsiooniks vangistuse kahest kuni kümne aastani, leiab kriminaalkolleegiumi kogu koosseis, et

A. Ognevile liitkaristuse mõistmisel tuleb kasutada tema suhtes soodsaimat redaktsiooni. Sellest

lähtudes ja juhindudes KarS § 64 lg-test 1 ja 3 vähendab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu

koosseis A. Ognevile kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust viie aasta vangistuseni.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3, § 777 lg 1 p-st 1 ja

§-st 779 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

14. mai 2003. a otsuse A. Ognevile kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristuse osas ja teeb selles

osas uue otsuse.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher