3-2-1-144-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-144-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. detsember 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja V. Kõve

Kohtuasi

Lars Mikael Stormi hagi Olga Miro"nikova vastu

kaasomandi kaitseks ja kahju hüvitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 26. juuni 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-

174/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lars Mikael Stormi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. november 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 26. juuni 2003. a otsus ja

saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada S. Dragunovale L. M. Stormi kassatsioonkaebuselt

1. septembril 2003. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lars Mikael Storm ja Olga Miro"nikova kihlusid ning omandasid 15. veebruaril 2001. a võrdsetes

mõttelistes osades kaasaomandina Narvas Vestervalli tänav 2 asuva korteri nr 18. 2001. aasta lõpus

asus O. Miro"nikova korterit remontima ning lammutas remondi käigus korteri mittekandva

vaheseina ühe toa ja köögi vahel.

2. Hagiavalduses palus L. M. Storm kohustada O. Miro"nikovat taastama korteri endise planeeringu

ning mõista välja tekitatud kahju 1085 krooni 60 senti. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt puudus

kostjal korteri ümberehituseks hageja nõusolek. Hageja ei saanud ehituse tõttu korterit kasutada, mis

tekitas talle lisakulutusi. Poolte lähedased suhted on katkenud.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Pooltel olid remontima asumise ja vaheseina lammutamise ajal endiselt

lähedased suhted ning hageja oli ümberehitusega nõus.

4. Narva Linnakohtu 27. detsembri 2002. a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja 6. veebruari 2003. a

täiendava otsusega hageja kohtukulud tema enda kanda.

5. Otsuse põhjenduste kohaselt on asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 kohaselt kaasomanikul õigus

teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta. Poolte seletustest

nähtub, et kostja rekonstrueeris korterit ühisomandi parendamiseks. Rekonstrueerimisega suurenes

korteri kasulik pind. Kostja järgis rekonstrueerimisel Narva Linnavalitsuse 24. septembri 1997. a

määrusega nr 20/15 kinnitatud Narva ehituspõhikirja nõuded.

6. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja tegevus halvendab või takistab tal ühisvara

valdamist. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 kohaselt on

hageja kaasomanikuna kohustatud kandma vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal

lasuvaid koormatisi, samuti asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi.

7. Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja vaidlustas ka linnakohtu

6. veebruari 2003. a täiendava otsuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 238 järgi peab täiendava

otsuse tegema sama kohus, kes tegi asjas otsuse, kuid täiendava otsuse on teinud teine kohus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Viru Ringkonnakohtu 26. juuni 2003. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu 27. detsembri 2002. a

otsus ja 6. veebruari 2003. a täiendav otsus muutmata.

9. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on linnakohus õigesti tuvastanud, et korteri

remondiga ei ole hageja kui kaasomaniku õigusi rikutud. Korteri remont kuulub selle säilitamise

mõiste alla ja kohus on õigesti viidanud AÕS § 72 lg-le 4, mille kohaselt on kaasomanikul õigus teha

asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta. Seetõttu ei olnud hageja

kirjalik nõusolek korteri remondiks vajalik.

10. Kuna remondi käigus likvideeriti üks mittekandev vahesein ja muudeti korteri planeeringut, siis

võinuks tõusetuda küsimus, kas korteri planeeringu muutmine kahjustas teise kaasomaniku huve

(AÕS § 72 lg 5). Kuigi hagiavalduses on hageja sellele viidanud, ei ole ta näidanud ega tõestanud, et

korteri remont ja planeeringu muutmine tema õigusi kahjustaks ja pärast remonti poleks tal võimalik

enam korterit kaaskasutada. Hageja tugineb üksnes asjaolule, et ta ei saa remondi ajal korterit

kasutada, mis aga on loomulik ja ajutine. Seejuures on remont peatatud hageja enda initsiatiivil,

mistõttu on ta remondi venimises ise süüdi.

11. Kostja ei kavatsenud korteri remondiga asja oluliselt muuta. Selleks oleks näiteks eluruumi

muutmine mitteeluruumiks. Vaheseina lammutamiseks oli ehitusinspektsiooni luba. Narva

Linnavalitsuse Ehitusinspektsiooni 18. detsembri 2002. a kirjast kohtule nähtub, et loa andmine

korteri rekonstruktsiooniks oli õige, sest mittekandva vaheseina lammutamiseks ja planeeringu

muutmiseks ei ole vaja projekti. Ehitusinspektsioon pidas küll ebaõigeks korteri remonti

kaasomaniku kirjaliku nõusolekuta. Korteri planeeringu muutmine ei kujuta endast

ehituskonstruktsioonide muutmist ega arhitektuurilist muudatust ja korterit võis kaasomanik

remontida teise kaasomaniku nõusolekuta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi

rahuldada, samuti välja mõista kostjalt hageja kantud kohtukulud alama astme kohtutes kokku 3918

krooni.

13. Kohtud ei ole arvestanud, et kostja tegi vaidlusaluses kaasomandisse kuuluvas korteris

ümberehituse. Kostja lammutas vaheseina, ühendades köögi, osa esikust, sisseehitatud kapi ja toa

üheks kööktoaks. Tegemist ei olnud korteri remondiga. Korteri planeeringu muutmine takistas

hagejal korterit kasutada, sest korter on täis ehitusprahti ja prügi. Kuna korterisse jäi endise kolme toa

asemele kaks tuba, millest üks on teisest tunduvalt suurem, muutus kaasomand sellega oluliselt ilma

hageja nõusolekuta. Kostja toimingud korteri ümberplaneerimisel ei ole vajalikud toimingud AÕS

§ 72 mõttes. Samuti tekitati hagejale kahju rekonstrueerimisega, mitte remondiga, nagu ekslikult

arvas apellatsioonikohus.

14. Ehitusinspektsioon peatas rekonstrueerimistööd, mis tõendab, et hageja pöördus kohtusse

õigustatult.

15. Kohus ei vastanud hageja apellatsioonkaebuse väidetele, millega vaidlustati linnakohtu

6. veebruari 2003. a otsuse õiguspärasus.

16. Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja jätta kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse

muutmata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-dele 1 ja 2 tuginedes tühistada

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi

tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

18. Apellatsioonikohus on asjas vääralt tõlgendanud kaasomandi valdamist ja kasutamist reguleerivat

AÕS § 72 lg 4 ja § 74 1. juulini 2003. a kehtinud redaktsioonis.

19. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et kostja ei ole viidanud asjaoludele, mis tõestanuks, et asja

säilimine on ohus ja nõudnuks korteri renoveerimist hageja nõusolekuta. Järelikult vaidlustas hageja

esimese astme kohtu seisukoha, et vaidlusaluste toimingutega säilitati asja. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 330 lg 6 kohaselt peab ringkonnakohus vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele.

Kohus ei ole neile kaebuse väidetele vastanud, vaid on leidnud üldsõnaliselt, et tegemist oli korteri

remondiga.

20. Ringkonnakohus leidis, et korteri planeeringu muutmine ei kujuta endast ehituskonstruktsioonide

muutmist ega arhitektuurilist muudatust ja seepärast võis kaasomanik korterit remontida teise

kaasomaniku nõusolekuta. Kolleegium ei nõustu apellatsioonikohtu seisukohaga, et remonti, mis

seisnes vaheseina lammutamisega planeeringu muutmises, oleks õige arvata asja säilitamise mõiste

hulka. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võiks asja oluliseks muutmiseks olla näiteks

eluruumi muutmine mitteeluruumiks. Toodud näite puhul on aga tegemist asja otstarbe muutmisega.

Asja oluline muutmine ja selle otstarbe muutmine ei ole samastatavad. Asja otstarbe muutmine võib

küll kaasa tuua ka asja olulise muutmise, kuid mitte alati. Kas korterit remontides või ümber ehitades

on seda oluliselt muudetud, on fakti küsimus, mida kohus peab hindama, ning sõltuvalt sellest

kohaldama AÕS § 74.

21. Asjaõigusseaduse § 72 kohaldamisel kaasomanikevahelistele asja valdamisel ja kasutamisel

põhinevatele suhetele tuleb esmalt lähtuda eeldusest, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist

asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa

ühises asjas (lg 1). Kuna vaidlus on kahe kaasomaniku vahel, oleks asja valdamine ja kasutamine

pidanud toimuma ühe kaasomaniku kokkuleppel teise kaasomanikuga. Asjaõigusseaduse § 72 lg 4

näeb ette erandi vaid nende asjaga seotud toimingute suhtes, mis on vajalikud asja säilitamiseks -

neid võib teha teise kaasomaniku nõusolekuta.

22. Eeltoodud põhjendustest (vt otsuse p 20 ja 21) järeldub, et oluline on see, kas korterit muudeti

oluliselt ja kas korteris tehti selle säilitamiseks vajalikke toiminguid, mitte see, kas korteris tehtuga

muudeti selle otstarvet. Seetõttu leiab kolleegium, et asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks

arutamiseks.

23. Hageja on esitanud nõude taastada korteris ümberehitamiseelne olukord. Kolleegium kordab oma

16. aprilli 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03 (RT III 2003, 14, 139) väljendatut, et kui korteri

ümberehitus sisuliselt kellegi huve ei riku, ei saa nõuda endise olukorra taastamist ainuüksi

karistusena omavolilise käitumise eest.

24. Lisaks on hageja esitanud nõude hüvitada talle tekitatud kahju. Esimese astme kohus on leidnud,

et hageja nõutud summa koosneb osaliselt korteri eest tasutud ülalpidamiskuludest, mille kandmiseks

oli hageja AÕS § 75 lg 1 kohaselt igal juhul kohustatud. Ringkonnakohus ei ole hageja kahju

hüvitamise nõuet otsuses üldse käsitlenud.

Kohtu seisukoht, et AÕS § 75 lg 1 kohaselt on kaasomanik kohustatud kandma vastavalt tema osa

suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega

seotud kahju ja kulutusi, on küll õige, kuid kohtul tuleb arvestada, et hagejal võis kahju tekkida ka

seoses takistusega tema nõusolekuta korteris tehtud ümberehituste ajal korterit kasutada. Selle, mida

kahjuks loetakse, peab kohtumenetluses määrama hageja. Kohus saab lasta tal selgitada, milles kahju

seisneb. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. aprilli 2003. a eelviidatud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-

03 leidis kolleegium, et kui avaldus korteri viimiseks endisesse olukorda jääb rahuldamata, võib teisel

kaasomanikul tekkida alus nõuda mõistlikku hüvitist tema nõusolekuta korteri ümberehitamise eest.

25. Ringkonnakohus on rikkunud oluliselt TsMS § 330 lg 6, jättes vastamata hageja

apellatsioonkaebuse väitele, et Narva Linnakohtu 6. veebruari 2003. a otsuse ei vasta TsMS § 238

nõuetele.

26. Kohtukulude jaotuse otsustab asja lõplikult lahendav kohus vastavalt asja sisulise lahendamise

tulemusele.

J. Odar, H. Jõks, V. Kõve