3-2-1-112-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-112-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. detsember 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja V. Kõve, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

Ekelini Ehituse AS ja AS Uus Kodu (pankrotis) kaebused AS

Uus Kodu (pankrotis) võlausaldajate 28. oktoobri 2002. a

üldkoosoleku otsuste peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. aprilli 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/336/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Uus Kodu (pankrotis) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

10. november 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli 2003. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 22. septembri 1999. a otsusega kuulutati välja AS Uus Kodu pankrot.

28. oktoobril 2002. a toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus teise päevakorrapunkti raames võeti

vastu järgmised otsused: 1) konstateerida, et võlausaldajad ei ole rahul pankrotitoimkonna senise

tegevusega; 2) kutsuda pankrotitoimkond täies koosseisus tagasi; 3) kinnitada pankrotitoimkonna

liikmete arvuks 3 liiget ning 4) kinnitada pankrotitoimkonna liikmeteks vandeadvokaadid Aivar Pilv,

Sven Sillar ja Erki Kergandberg. Koosolekust võttis osa kolm võlausaldajat ning nimetatud otsused

võeti vastu võlausaldaja Karin Tõnissoni häälteenamusega.

2. Tallinna Linnakohtule esitatud kaebuses palus võlausaldaja Ekelini Ehituse AS tunnistada kõik AS

Uus Kodu (pankrotis) 28. oktoobri 2002. a võlausaldajate üldkoosoleku eelnimetatud otsused

kehtetuks. Võlgnik AS Uus Kodu (pankrotis) palus oma kaebuses tunnistada kehtetuks eelnimetatud

otsustest kolm viimast. Kaebuste esitajad leidsid, et üldkoosoleku otsused on seadusevastased, kuna

rikutud on pankrotiseaduse (PankrS) § 28 lg 6, samuti ei ole otsused kooskõlas heade kommetega.

Üldkoosolek ei arutanud ühegi pankrotitoimkonna liikme tegevust, mille põhjal oleks saanud teha

järelduse, et mõni liige jättis oma kohustused täitmata või soovis enda vabastamist. Koosolekul

esitatud pankrotitoimkonna tegevusaruande kohta ei esitatud küsimusi ega pretensioone. Samuti ei

näe pankrotiseadus ette võimalust toimkond täies koosseisus tagasi kutsuda. Kuna toimkonna

tagasikutsumine ilma PankrS § 28 lg-s 6 toodud asjaoludeta ning terves koosseisus oli seadusevastane

ja kehtetu, tehti õigusliku aluseta ka otsused toimkonna liikmete arvu määramise ja uute liikmete

kinnitamise kohta. Pankrotitoimkond peab PankrS § 28 lg 1 kohaselt kaitsma kõigi võlausaldajate

huve, kuid K. Tõnisson määras toimkonda ainult enda esindajad. Võlgnik leidis lisaks eeltoodule, et

PankrS § 25 p 1 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses pankrotitoimkonna valimine, mitte kinnitamine.

Toimkonna liikmeteks võib valida isikuid, kes on võlausaldajate üldkoosolekul või enne seda andnud

nõusoleku liikmeks valimiseks.

3. Üldkoosolekut esindav pankrotitoimkonna esimees E. Kergandberg vaidles kaebustele vastu.

Pankrotiseaduse § 28 lg 6 ei välista kogu pankrotitoimkonna tagasikutsumist. Kollegiaalse organi

tööd tuleb hinnata tervikuna ning kui see organ jätab oma kohustused täitmata, võib kogu toimkonna

vabastada. Tagasikutsutud pankrotitoimkond jättis oma kohustused täitmata, kuna ei teostanud

järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle ja kahjustas teadlikult võlausaldajate huve. Võlausaldaja

K. Tõnisson ei olnud teadlik võlausaldajate üldkoosolekust, kus valiti toimkond ning määrati

liikmetele töötasu. Toimkonna liikmete arvu vähendamine kolmele liikmele on üldkoosoleku

pädevuses, kooskõlas seadusega ning suhteliselt väikesemahulist pankrotimenetlust arvestades ka

täiesti otstarbekas.

4. Tallinna Linnakohtu 13. detsembri 2002. a otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Lähtudes

põhimõttest, et võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtib, kuni kohus selle kehtetuks tunnistab,

käsitas kohus protsessiosalisena pankrotitoimkonna uut esimeest E. Kergandbergi.

5. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuulub pankrotitoimkonna valimine PankrS § 25 p 1 järgi

võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse ning õiguslikult ei oma tähendust selle otsustuse sõnastamine

uue toimkonna kinnitamisena. Pankrotiseaduse § 28 lg 6 tõlgendades ei saa teha järeldust, et

üldkoosolek saaks toimkonna liikmeid vabastada vaid üksikult. Kohtu hinnangul saavad

võlausaldajad vabastada kõik toimkonna liikmed seadusest tulenevatel alustel. Üldkoosoleku õigus

määrata uue toimkonna liikmete arv tuleneb PankrS § 28 lg-st 3. Toimikus sisaldus uue toimkonna

liikmete nõusolek liikmeks hakkamiseks. Toimkonna kollektiivse organina sätestamise mõte on

selles, et tagatud oleks võimalikult suure võlausaldajate ringi huvide kaitse. Seetõttu pidas kohus

mõistlikuks, et toimkonda kuuluvad mitme võlausaldaja esindajad. Samas tuleb arvestada, et

seadusandja ei ole sätestanud regulatsiooni nimetatud põhimõtte realiseerimiseks, kui

pankrotimenetluses domineerib võlausaldaja, kellel on kõige rohkem hääli. Antud juhul valiti

toimkonda vandeadvokaadid, kes kohtu arvates suudavad tagada kõigi võlausaldajate huvide kaitse.

6. Linnakohus luges tõendatuks, et enamik võlausaldajatest ei olnud rahul toimkonna tegevusega.

Pankrotimenetluses rikuti PankrS § 26 lg-s 1 ette nähtud võlausaldajate üldkoosoleku

kokkukutsumise korda ja tähtaegu ning võlausaldaja K. Tõnissoni õigust koosolekul osaleda. PankrS

§ 28 lg 1 kohaselt valvab pankrotitoimkond halduri tegevuse üle. Esitatud tõendite põhjal ei ole

pankrotitoimkond seda piisavalt teinud. Pankrotitoimkond ei ole kaitsnud ka kõigi võlausaldajate

huve. Võlausaldaja K. Tõnissoni esindaja K. Roosalu vastusest järelepärimisele nähtus, et tal oli

võimalik osaleda kaheksast toimunud pankrotitoimkonna koosolekust vaid kahel. Kahel korral

edastati kutse hilinenult, ülejäänud toimunud koosolekutest teda ei informeeritud.

7. Linnakohtul puudus võimalus antud vaidluses ja esitatud tõendite põhjal anda hinnangut

kohtuvaidluste otstarbekusele, õigusabikuludele, samuti üürilepingutega seonduvale

pankrotimenetluses. Samas osutas kohus, et pankrotimenetluse venimine võib olla alus toimkonna

liikmete vabastamiseks. Pankrotitoimkond peab halduri tegevuse kontrollimisel jälgima, et haldur

täidab PankrS § 31 lg-s 1 sätestatud põhikohustusi.

8. Kohtuotsuse peale esitasid apellatsioonkaebused nii Ekelini Ehituse AS kui AS Uus Kodu

(pankrotis).

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2003. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ning

apellatsioonkaebused rahuldamata.

10. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt leidis linnakohus õigesti, et üldkoosoleku otsuste peale

esitatud kaebusi ei ole alust rahuldada, sest otsuste vastuvõtmisel ei rikutud seadust.

Pankrotiseadusest tulenevalt on pankrotimenetluse eesmärgiks eelkõige võlausaldajate nõuete

rahuldamine, mistõttu ongi võlausaldajate üldkoosoleku otsustada kõik menetlusega seotud olulised

küsimused. Seetõttu on üldkoosoleku otsustada ka pankrotitoimkonna liikmete arv ja koosseis.

Asjaolu, et seadus räägib pankrotitoimkonna liikme vabastamisest, ei tähenda, et kõiki liikmeid ei või

korraga vabastada. Pankrotiseaduse § 28 lg-st 6 tuleneb, et pankrotitoimkond kui menetlust kontrolliv

organ koosneb liikmetest, kellest võib igaühte tagasi kutsuda. Ka pankrotistunud äriühingu juhtorgan

ei ole mingi eraldi seisev moodustis, vaid sinna valitud liikmete kogum. Vaidlust ei olnud selle üle, et

üldkoosoleku otsused võeti vastu häälteenamusega. Seega määrati uued liikmed toimkonda valimise

teel. Asjaolu, et üldkoosolekust võtsid osa kolm võlausaldajat, kellest ühele kuulus häälteenamus, ei

muuda vastuvõetud otsuseid heade kommete vastaseks.

11. Pankrotiseaduse § 28 lg 1 kohaselt kaitseb pankrotitoimkond pankrotimenetluses võlausaldajate

huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kui võlausaldajad

leiavad, et pankrotitoimkonna liikmed ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, on neil õigus varem

valitud liikmed tagasi kutsuda ja valida toimkonda uued liikmed. Linnakohus leidis põhjendatult, et

pankrotitoimkonna tagasikutsumine toimus seaduslikult. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei

olnud võlausaldajad toimkonna tegevusega rahul.

12. Võlausaldajate üldkoosoleku otsused kehtivad seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud.

Seadusel ei põhine võlgniku arvamus, et õiguse üldiste põhimõtete järgi ei jõustu kohe need otsused,

mida on võimalik seaduse alusel vaidlustada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Apellatsioonikohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse AS Uus Kodu (pankrotis).

Kassatsioonkaebuses paluti tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata

pankrotivõlgniku apellatsioonkaebus, ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Võlgniku väitel on ringkonnakohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi ja vääralt kohaldanud

materiaalõiguse normi.

14. Ebaõige on apellatsioonikohtu seisukoht, nagu kehtiksid võlausaldajate üldkoosoleku otsused

seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud. Õiguse üldpõhimõtete järgi ei jõustu kohe need otsused,

mida on seaduse alusel võimalik vaidlustada. Pankrotiseaduse § 271 lg 2 kohaselt võib võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse peale edasi kaevata kohtusse 10 päeva jooksul otsuse tegemisest.

15. Kassaator leiab, et pankrotitoimkonna liikme vabastamisel tuleb PankrS § 28 lg 6 kohaselt

põhjendada, millised kohustused on see liige täitmata jätnud. 28. oktoobril 2002. a toimunud

võlausaldajate üldkoosolekul ei arutatud ühegi pankrotitoimkonna liikme tegevust, mille alusel oleks

võinud teha järelduse, et see liige on jätnud oma kohustused täitmata.

16. Pankrotitoimkonna liikmed kutsuti tagasi ja uued, vaid võlausaldaja K. Tõnissoni esindavad

liikmed, valiti K. Tõnissoni häälteenamusega. Selline otsus ei ole kooskõlas heade kommetega. Seda

enam, et 1. jaanuarist 2004. a kehtima hakkava PankrS § 74 lg 2 kohaselt peavad pankrotitoimkonda

kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud.

17. Apellatsioonikohus ei ole vastanud apellatsioonkaebuse põhjendustele. Ringkonnakohtu otsusest

ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes kohus leidis, et võlausaldajad ei olnud rahul

pankrotitoimkonna tegevusega ning milliseid kohustusi toimkonna liikmed ei täitnud.

Apellatsioonikohus möönis vaid, et üldkoosolekute kokkukutsumise ja pankrotivara müümisega

seonduvad probleemid, mis olid tekkinud juba enne vaidlustatud koosoleku kokkukutsumist, ei ole

antud asjas vaidluse esemeks ega lahendatavad. Samuti nõustus ringkonnakohus linnakohtuga, kes

võttis arvesse E. Kergandbergi toodud argumente, mida 28. oktoobri 2002. a võlausaldajate

üldkoosolekul ei käsitletud.

18. Apellatsioonikohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse Tallinna Linnakohtu tsiviilasja nr 2/3/20-

2787/99 (pankroti)toimiku võtmiseks tsiviilasja menetluse juurde. Sellega rikkus kohus asjast osa

võtvate isikute võrdsuse printsiipi.

19. Vastavalt TsMS §-le 249 oleks ringkonnakohus pidanud kaebuse läbivaatamisse kaasama

huvitatud isikutena tagasikutsutud pankrotitoimkonna liikmed, sest PankrS § 28 lg 7 kohaselt

vastutavad pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või

mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud võlgnikule või võlausaldajale, tekitatud kahju

eest solidaarselt.

20. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis AS Uus Kodu (pankrotis) pankrotitoimkonna esimees

E. Kergandberg, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ning kaebuses toodud seisukohad ei saa olla

aluseks selle tühistamisele.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

21. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata samale apellatsioonikohtule uueks

läbivaatamiseks.

22. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et apellatsioonikohus oleks TsMS § 249 lg 2

kohaselt pidanud asja huvitatud isikutena kaasama tagasikutsutud pankrotitoimkonna liikmed. Asjas,

kus otsustatakse üldkoosoleku otsuse kehtivus, millega vabastati pankrotitoimkonna liikmed, ei ole

pankrotitoimkonna liikmete kaasamine protsessiosalistena kohustuslik. Kui kohus leiabki, et

pankrotitoimkonna liige on jätnud oma kohustused täitmata või täitnud neid mittenõuetekohaselt,

ning seega esinevad tema vabastamise alused PankrS § 28 lg 6 järgi, ei oma selle otsusega tuvastatud

asjaolud asjasse kaasamata pankrotitoimkonna liikme suhtes TsMS § 242 lg-s 2 kehtestatud tagajärge.

Osundatud normi järgi ei või asjaolusid, mis on ühes tsiviilasjas tuvastatud jõustunud kohtuotsusega,

vaidlustada teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised või nende õigusjärglased.

Sama põhimõte tõendamisest vabastamise alusena on sätestatud TsMS § 94 lg-s 2.

Pankrotitoimkonna liikmete suhtes PankrS § 28 lg-st 7 tuleneva vastutuse kohaldamise eeldused

tuvastatakse kahju hüvitamise nõude menetluses, kus toimkonna liikmed on kostjateks.

23. Põhjendatud ei ole kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus pidi poolte võrdsuse

põhimõttest lähtuvalt võtma asja juurde Tallinna Linnakohtu toimiku tsiviilasjas nr 2/3/20-2787/99.

Toimiku asja juurde võtmist taotles kassaator alles pärast apellatsioonkaebuse esitamist ja ta ei

märkinud, milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid ta toimiku materjalidega tõendada soovib.

Sellistel asjaoludel jättis apellatsioonikohus kooskõlas TsMS §-ga 308 taotluse rahuldamata.

24. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtuga selles, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused

jõustuvad vastuvõtmisel ja kehtivad seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud.

Kassatsioonkaebusest ei selgu, kust tuletab kassaator "õiguse üldpõhimõtte", et otsused, mida on

võimalik vaidlustada, ei jõustu kohe.

Pankrotiseaduse § 271 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud

seadusest tulenevat korda. Juba antud sätte sõnastusest tuleneb, et on olemas kehtiv otsus, mille

kehtetuks tunnistamist nõutakse. Analoogne on ka äriseadustiku regulatsioon äriühingu organi otsuste

kehtivuse osas (vt nt ÄS § 178 lg 1 osanike otsuse ja ÄS § 302 aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamise kohta). Kui seadusandja oleks soovinud üldkoosoleku otsuste kehtima

hakkamist edasi lükata kuni otsuse vaidlustamise tähtaja möödumiseni, oleks ta saanud seda

selgesõnaliselt teha.

Kui võlausaldajate üldkoosoleku otsus hakkaks kehtima alles pärast edasikaebamistähtaja möödumist

ning kaebuse esitamise korral alles selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisel, siis looks see

pankrotimenetluses pikaks ajaks liiga ebakindla olukorra olulistes küsimustes, mille otsustamine on

võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses.

25. Seadusel ei põhine kassatsioonkaebuse väide, et pankrotitoimkonna liikmeid ei või valida ühe

võlausaldaja häälteenamusega. Pankrotiseaduse § 28 lg 1 kohaselt on pankrotitoimkonna üheks

põhiülesandeks just võlausaldajate huvide kaitse. Pankrotiseaduse § 26 lg 4 kohaselt on iga

võlausaldaja häälte arv võlausaldajate üldkoosolekul võrdeline tema nõude suurusega ning otsused

võetakse vastu koosolekust osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. See võimaldab ka

pankrotitoimkonna liikmed kinnitada suurimat nõuet omava võlausaldaja häälteenamusega.

Küll kohustab 1. jaanuaril 2004. a jõustuva pankrotiseaduse § 74 lg 2 moodustama

pankrotitoimkonda nii, et sellesse kuuluksid ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud

isikud.

26. Kolleegium peab põhjendatuks kassatsioonkaebuse väidet, et pankrotitoimkonna liikme

vabastamiseks tuleb PankrS § 28 lg 6 kohaselt tuvastada, millised kohustused on see liige täitmata

jätnud või milliseid kohustusi täitnud mittenõuetekohaselt. Kui pankrotitoimkonna liikme

vabastamise aluseks olevad asjaolud ei selgu üldkoosoleku protokollist, siis saab nende olemasolu või

puudumise kindlaks teha ka kohtumenetluses, järgides ausa kohtumenetluse ja poolte võrdsuse

põhimõtet.

27. Esimese astme kohus tuvastas, et pankrotihaldur rikkus PankrS § 26 lg-s 1 ette nähtud

võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja tähtaegu ning võlausaldaja K. Tõnissoni õigust

koosolekul osaleda. PankrS § 28 lg 1 kohaselt valvab pankrotitoimkond halduri tegevuse üle. Esitatud

tõendite põhjal ei ole pankrotitoimkond seda piisavalt teinud. Linnakohus lugeski pankrotitoimkonna

liikmete kohustuste rikkumiseks piisava kontrolli puudumise pankrotihalduri tegevuse üle ning selle,

et pankrotitoimkond ei kaitsnud kõigi võlausaldajate huve, kuna võlausaldaja Karin Tõnissoni

esindaja on osalenud kaheksast pankrotitoimkonna koosolekust kahel, lisaks on kutse ühel korral

kohale jõudnud hilinemisega ja ühel korral on teda koosolekust teavitatud samal päeval telefoni teel.

Pankrotitoimkond ei ole kaitsnud ka kõigi võlausaldajate huve.

Apellatsioonkaebuses vaidlustas võlgnik muuhulgas pankrotitoimkonna liikmete vabastamise aluse.

Apellatsioonikohus märkis vaid, et üldkoosolek on pädev otsustama, kas pankrotitoimkonna liige

täidab või ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, ning tõenditest nähtuvalt ei olnud võlausaldajad

toimkonna tegevusega rahul. Seega puudub apellatsioonikohtu seisukoht apellatsioonkaebuse väite

osas, et alus pankrotitoimkonna liikmete vabastamiseks puudus. Pankrotiseaduse § 28 lg 6 kohaselt

pole pankrotitoimkonna liikme vabastamise aluseks pelgalt võlausaldajate rahulolematus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 330 lg 6 rikkumise tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada.

28. Kuna TsMS § 353 lg 3 kohaselt ei saa Riigikohus tuvastada avalduse aluseks olevaid asjaolusid,

tuleb asi otsustamiseks, kas võlausaldajate üldkoosolek on pankrotitoimkonna liikmed põhjendatult

vabastanud, saata TsMS § 362 p 2 alusel uueks arutamiseks apellatsioonikohtule.

V. Kõve, H. Jõks, J. Luik