3-1-1-146-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-146-03

Otsuse kuupäev

9. detsember 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott

Järvesaar

Kohtuasi

E. H. väärteoasi Liiklusseaduse § 7419 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. septembri 2003. a otsus

väärteoasjas

nr 3/9-60/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E. H. kaitsja vandeadvokaat Toomas Pikamäe

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

2. detsember 2003. a

Istungil osalenud isikud

E. H. kaitsja vandeadvokaat Toomas Pikamäe

Resolutsioon

Harju Maakohtu 9. septembri 2003. a kohtuotsus E. H. väärteoasjas LS § 7419 järgi jätta muutmata,

kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E. H. karistati Harju Politseiprefektuuri koordineerimisosakonna politseijuhtivinspektori 5. mai 2003. a

otsusega LS § 7419 järgi 12 000 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et E. H. juhtis 5. aprillil 2003. a

Kuusalu vallas Kuusalu tee 39 juures sõidukit alkoholijoobes. Menetlusalune isik vaidlustas otsuse Harju

Maakohtus ja taotles väärteomenetluse lõpetamist, sest menetleja ei arvestanud vastulausega, samuti on

väärteoprotokollis ebaõigesti fikseeritud väärteo toimepanemise aeg.

2. Harju Maakohus tühistas 9. septembri 2003. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse

osas ja karistas E. H. LS § 7419 järgi 140 trahviühiku ehk 8400 krooni suuruse rahatrahviga.

Kohtuotsuse kohaselt on tõendatud, et alkoholijoobes E. H. istus 5. aprillil 2003. a kella 03.00 ajal Kuusalu

tee 39 juurde pargitud sõiduauto Peugeot 406 rooli, tagurdas umbes 2 meetri ulatuses parkimiskohalt välja ja

sõitis seejärel parkimiskohale tagasi.

Kohus leidis, et selline käitumine vastab KarS § 25 lg 1 ja LS § 7419 järgi kvalifitseeritavale väärteokatse

koosseisule.

Kohus asus seisukohale, et vastulausega mittearvestamine on taunitav, kuid see ei kujutanud endast

menetlusõiguse olulist rikkumist, sest menetlusalune isik sai oma vastuväited esitada kaebemenetluses.

Samuti leidis kohus, et väärteo toimepanemise ebaõige aeg väärteoprotokollis ei sea kahtluse alla väärteo

toimepanemise fakti.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat

Toomas Pikamäe, kes palub maakohtu otsuse tühistada.

Kassaator leiab, et maakohus on leides, et tegemist oli süüteo toimepanemise katsega, jätnud tähelepanuta

asjaolu, et E. H. loobus vabatahtlikult süüteokatsest, s.o katkestas süüteo lõpuleviimise. Seega jättis kohus

kohaldamata materiaalõiguse normid KarS § 40 lg 1 ja 41 lg 1, mida oleks pidanud kohaldama.

Ühtlasi leiab kassaator, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust. Nimelt oleks kohus pidanud asja

lõpetama otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 p 1 alusel.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas E. H. kaitsja vandeadvokaat T. Pikamäe

kassatsioonkaebust selles toodud motiividel.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Harju Maakohtu väide, et E. H., tagurdades sõiduautoga Peugeot 406 parkimiskohalt välja ja sõites

seejärel sinna tagasi, pani toime Liiklusseaduse § 7419 sätestatud väärteo katse, on motiveerimata. Riigikohtu

kriminaalkolleegium ei nõustu sellise käsitlusega ning märgib järgnevat.

Piiritlemaks LS § 7419 sätestatud väärteo katset lõpuleviidud väärteost, tuleb eelkõige sisustada mõiste

"mootorsõiduki juhtimine". Mõiste "mootorsõiduk" on Liiklusseaduse Lisas 1 piisava täpsusega reguleeritud,

mõiste "juhtimine" on aga defineerimata. Küll sisustavad nii Liiklusseadus kui ka Liikluseeskiri mõiste

"juht" - see on isik, kes juhib sõidukit, ratsa- või veoloomi. Sellest tulenevalt on juhtimisena käsitletav juhi

tegevus sõiduki või looma kulgemise suunamisel. Juhtimise katse on üldjuhul võimalik vaid selles

staadiumis, kus mootorsõidukit ei ole kohalt liigutatud, sest mootorsõiduki juhtimise mõistesse kuulub ka

sõidu alustamine, s.o juhi poolt seisva sõiduki liikumisse viimine. Veelgi enam, Liikluseeskirja § 82

kohustab juhti andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, " ...kuid mitte hiljem kui 3

sekundit enne sõidu .... alustamist" Seega käsitleb Liikluseeskiri teatud juhtudel mootorsõiduki roolis viibivat

isikut juhina juba enne seda, kui toimus sõiduki liikumahakkamine.

6. Seega on Harju Maakohus ekslikult kohaldanud materiaalõigust, kuid seda mitte kassatsioonkaebuses

viidatud motiividel. E. H.-le käesoleval ajal süüksarvatud teo ümberkvalifitseerimine lõpuleviidud süüteoks

aga raskendaks tema olukorda, mistõttu Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea võimalikuks kaebuse piiridest

väljuda.

7. Kassaator on taotlenud VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluse otstarbekuse kaalutlusel mittelõpetamise

tunnistamist oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 alusel.

Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse

kaalutlusel. Seadusandja on andnud menetlejale õiguse omal kaalutlusel menetluse lõpetamiseks. Sellist

kohustust menetlejale aga pandud ei ole. Vastupidi, lähtuvalt KrMK §-st 6, mis on VTMS § 2 kohaselt

kohaldatav ka väärteomenetluses, on menetlejal reeglina süüteo asjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus,

millest VTMS § 30 näeb ette erandid. Seega ei ole menetlusalusel isikul õigust väärteomenetluse

lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja

lõpuni

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kõnealuses asjas ei ole alust menetluse otstarbekuse kaalutlusel

lõpetamiseks. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib

tuletada KrMK §-st 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik

menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata

õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse. Seega ei ole menetluse otstarbekuse

kaalutlusel mittelõpetamise puhul tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega.

Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse

muutmata ning kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar