Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-123-03 ECLI:EE:RK:2003:3.2.1.123.03.411 AI generated

3-2-1-123-03 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-123-03
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Natalia Petrova palus 18. novembril 2002. a esitatud hagiavalduses vabastada aresti alt Ümera tn 6 korteri nr 6 ning tühistada korteri käsutamise keelumärke. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt arestiti

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-123-03 · Riigikohus: Natalia Petrova palus 18. novembril 2002. a esitatud hagiavalduses vabastada aresti alt Ümera tn 6 korteri nr 6 ning tühistada korteri käsutamise keelumärke. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt arestiti

Keywords

AI generated
authorization to sue extraordinary revocation invalid ballot paper valid documents revocation of emergency aid forgery proceedings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-123-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 17. november 2003. A

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja T. Tampuu

Kohtuasi

Natalia Petrova hagi EÜ Edu (likvideerimisel) ja AS Tallinna

Soojus vastu vara aresti alt vabastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. mai 2003. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2/613/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Tallinna Soojus kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

20. oktoober 2003. A

Istungil osalenud isikud

Hageja N. Petrova ning tema esindaja vandeadvokaat A. Junti.

Juures viibis tõlk L. Lomp.

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. mai

2003. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada AS-le Advokaadibüroo HETA 11. juunil 2003. a AS

Tallinna Soojus kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Natalia Petrova palus 18. novembril 2002. a esitatud hagiavalduses vabastada aresti alt Ümera tn 6

korteri nr 6 ning tühistada korteri käsutamise keelumärke. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt arestiti

Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2002. a määruse alusel AS Tallinna Soojus hagi (AS Tallinna

Soojus hagis EÜ Edu vastu 4 939 451 krooni 79 sendi väljamõistmiseks) tagamiseks Tallinnas Ümera

tn 6 asuvas elumajas EÜ-le Edu kuuluvad korterid. Korterite suhtes tehti käsutamise keelumärge

Tallinna Hooneregistris ja keelati toimingute teostamine, mis on seotud korterite võõrandamise või

koormamisega.

2. Ümera tn 6 korter nr 6 arestimine ja keelumärke tegemine oli hageja arvates seadusevastane, kuna

korter kuulub temale, mitte EÜ-le Edu. 3. septembri 2001. a üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis

EÜ Edu Ümera tn 6 korteri nr 6 N. Petrova omandisse. EÜ Edu oleks pidanud üleandmise-

vastuvõtmise akti koopia esitama Tallinna Hooneregistrile 15 päeva jooksul, kuid ei teinud seda.

Siiski ei tekita ega lõpeta hooneregistrisse tehtav kanne omaniku kohta iseenesest omandiõigust.

3. Kostja AS Tallinna Soojus leidis, et tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕS RakS)

§ 13 lg-s 6 sätestatust oleks korteri võõrandamise tehing pidanud olema notariaalselt tõestatud. Kuna

hageja on hagiavaldusele lisanud lihtkirjaliku korteri üleandmise-vastuvõtmise akti, siis ei ole sellega

tõendatud korteri kui vallasasja omandi üleandmine seadusega ettenähtud vormis. 1. juulini 2002. a

kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi on tegemist tühise tehinguga.

4. Tallinna Linnakohtu 26. veebruari 2003. a otsusega vabastati Ümera tn 6 korter nr 6 aresti alt.

Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja vaidlusaluse eluruumi omanik. 3. septembri 2001. a

üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis EÜ Edu hageja omandisse Ümera tn 6 korteri nr 6 koos sellele

vastava muu osaga elamust. Tegemist on omandi üleandmise lihtkirjaliku kokkuleppega eluruumide

erastamise seaduse (EES) § 219 lg 4 järgi. Asjaolu, et vaidlusaluse vara üleandmine hagejale ei

kajastu Tallinna Hooneregistris, ei välista vara kuulumist hagejale õiguslikul alusel. Täitemenetluse

seadustiku kohaselt saab arestida vaid võlgnikule kuuluvat vara. Kuna EÜ Edu ei olnud vara

arestimise kohtumääruse tegemise ega vallasvara arestimise akti koostamise ajal vaidlusaluse korteri

omanik, puudus õiguslik alus selle korteri arestimiseks. Keelumärke tühistamise nõue ei ole

asjakohane, sest Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. veebruari 2002. a määruse p 5

kohaselt kehtis see hagi tagamise abinõu vaid kohtuotsuse jõustumiseni 15. oktoobril 2002. a.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2003. a otsusega jäeti AS Tallinna Soojus apellatsioonkaebus

rahuldamata ning linnakohtu otsus muutmata. Täitemenetluse seadustiku § 48 järgi saab arestida vaid

võlgnikule kuuluvat vara. Seega pidi linnakohus vaidluse lahendamiseks tuvastama, kellele kuulus

Ümera tn 6 korter nr 6 arestimise ajal. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu seisukoha ja

põhjendustega, et korter kuulus hagejale. AS Tallinna Soojus viidatud AÕS RakS § 13 lg 6 ei saa

käesolevas asjas kohaldada. Eluruumide erastamise seaduse § 219 lg 4 sätestab, et kui elamu

korterivaldajate koosolek otsustab elamu baasil korteriühistu asutamise, on senise elamuühistu (-

kooperatiivi) juhatus kohustatud kuu aja jooksul pärast korteriomanike taotluse esitamist ühistu

juhatuse ja senise korterivaldaja vahelise lihtkirjaliku kokkuleppega üle andma korterivaldaja

kasutuses oleva korteri tema omandisse. Järelikult ei olnud hagejale korteri omandi üleandmiseks

nõutav tehingu notariaalne vorm.

6. Ringkonnakohus ei arvestanud AS Tallinna Soojus väitega, et hageja ei ole tõendanud EES § 219

lg 4 kohaldamiseks imperatiivse tingimuse täitmist: ei ole esitanud kohtule korterivaldajate koosoleku

otsust korteriühistu asutamise kohta. Ringkonnakohus põhjendas kostja väite arvestamata jätmist

sellega, et AS Tallinna Soojus ei ole sellist vastuväidet esitanud esimese astme kohtus. Tulenevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 319 lg-st 2 ja arvestades poolte võrdsuse põhimõtet, ei ole

kostjal õigust esitada apellatsioonkaebuses vastuväiteid, mida ta esimese astme kohtus ei esitanud.

Samas luges ringkonnakohus EÜ Edu likvideerija V. Ilini ringkonnakohtu istungil antud seletustega

tõendatuks, et elamuühistu korraldas neli koosolekut, kus arutati ja tehti otsuseid korteriühistute

asutamise kohta EÜ-le Edu kuulunud elamutes. Ümera tn 6 elamus otsustati korteriühistu asutamine

1. augustil 2000. a toimunud üldkoosolekul. Elamute korterivaldajate volinike 20. detsembri 2000. a

koosolekul otsustati korterid üle anda nende valdajatele ja 7. aprilli 2001. a koosolekul otsustati

korteri üleandmise akti vorm ja aktide Tallinna Hooneregistrile esitamise kord. Ümera tn 6

korteriühistu kanti registrisse 11. novembri 2002. a korteriühistu asutamiskoosoleku otsuse alusel.

Hagejale anti korter üle 3. septembril 2001. a. EÜ Edu süül jäi üleandmise-vastuvõtmise akt

hooneregistrile esitamata. Eeltoodust järeldub, et korterivaldajad olid otsustanud asutada Ümera tn 6

elamu baasil korteriühistu enne, kui elamuühistu juhatus andis hagejale omandi lihtkirjalikus vormis

üle. Seega tekkis hagejal omandiõigus korterile seaduslikul alusel EES § 219 lg-s 4 sätestatut järgides

ja tegemist ei ole tühise tehinguga.

7. Kohtutäitur K. Feinman arestis 13. novembril 2002. a hageja vara ja seetõttu ei ole asjakohane

kostja vastuväide, et vaidlusalune korter ei ole enam arestitud Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari

2002. a määruse alusel.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kassatsioonkaebuses palus kostja AS Tallinna Soojus ringkonnakohtu otsuse tühistada ning uue

otsusega jätta hagi rahuldamata.

9. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus apellatsioonikohus TsMS § 231 lg 4 nõudeid,

jättes põhjendamata, miks ta ei nõustu kostja väidetega, et esimese astme kohus kohaldas valesti EES

§ 219 lg 4. Kostja väitis juba vastuses hagiavaldusele, et hageja ei ole tõendanud korteri kui vallasasja

omandi üleandmist seadusega ettenähtud vormis. Kuna hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille

kohaselt on lubatud korteri kui vallasasja omandi üleandmise notariaalse nõude järgimata jätmine, on

üleandmine tühine tehing TsÜS § 83 lg 1 mõttes.

10. Ringkonnakohus jättis arvestamata, et ka hagi tagamise abinõuna arestiti korter vaid

15. oktoobrini 2002. a. Seega on tegemist alusetu hagiga.

11. Ringkonnakohus on lugenud EÜ Edu volinike koosolekute toimumise tõendatuks EÜ Edu

likvideerija paljasõnalise seletuse põhjal.

12. Vastuses leidsid hageja ja EÜ Edu (likvideerimisel), et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning puudub alus selle muutmiseks.

13. Riigikohtu istungil jäid hageja ja tema esindaja vastuses esitatud vastuväidete juurde. Hageja

esindaja esitas taotluse kohtukulude väljamõistmiseks kassatsiooniastmes summas 6962 krooni.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning

asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

15. Hageja tugines hagiavalduses asjaolule, et vaidlusalune korter kuulub talle omandiõiguse alusel

ning seetõttu on ebaõige korteri arestimine EÜ Edu vastu esitatud nõuete täitmiseks. Vaidlusaluse

korteri omanikuks sai hageja enda väidete kohaselt elamuühistu baasil korteriühistu asutamise kaudu

ning korter anti hagejale üle 3. septembril 2001. a EÜ-ga Edu sõlmitud korteri üleandmise-

vastuvõtmise aktiga. Kohtud on õigesti leidnud, et asjas tuleb kohaldada EES § 219, mis sätestab

muuhulgas elamuühistule kuuluvatele korteritele korterivaldajate omandiõiguse tekkimise eeldused

juhul, kui elamuühistu osad liikmed otsustavad elamuühistust eralduda ja asutada korteriühistu.

16. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 231 lg 4, jättes arvestamata AS Tallinna Soojus väite, et

tõendamata on Tallinnas Ümera tn 6 asuvas elumaja korterivaldajate koosoleku toimumine

korteriühistu asutamiseks.

Ekslik on ringkonnakohtu põhjendus, nagu oleks AS Tallinna Soojus eelnimetatud vastuväite

esitanud esimest korda apellatsioonimenetluses ning et see võimaldab kohtul TsMS § 319 lg-le 2

tuginedes vastuväide arvestamata jätta. AS Tallinna Soojus on oma vastuväidetes hagiavaldusele

tuginenud asjaolule, et kuna hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid korteri omandiõiguse saamise

kohta seadusega sätestatud korras, on hagi tõendamata. AS Tallinna Soojus on muuhulgas väitnud ka

seda, et tõendamata on ka EES § 219 rakendamise alused. Seega, kuna hageja tahtis tugineda EES §-

le 219, pidi ta tõendama selles paragrahvis ettenähtud eelduste olemaolu, sh seda, et elamuühistu

osanikest korterivaldajad võtsid vastu otsuse asutada korteriühistu.

17. Samas on ringkonnakohus ebaõigesti lugenud korteriühistu asutamise otsuse tõendatuks EÜ Edu

likvideerija V. Ilini seletuse alusel.

Eluruumide erastamise seaduse §-s 219 sätestatust tulenevalt on elamuühistule kuuluvatele korteritele

korterivaldajate omandiõiguse tekkimise eeldusteks korterivaldajate üldkoosoleku otsus korteriühistu

asutamiseks elamuühistule kuuluva elamu baasil ning lihtkirjalik kokkulepe elamuühistu juhatuse ja

senise korterivaldaja vahel korteri üleandmise kohta korterivaldaja omandisse. Vastavalt

1. veebruarini 2002. a kehtinud ühistuseaduse § 42 lg-le 1 tuli ühistu üldkoosoleku kohta koostada

protokoll, millele pidid alla kirjutama koosoleku juhataja ja protokollija.

Seega pidi hageja tõendama omandiõiguse tekkimise vaidlusalusele korterile kahe tehingu alusel, mis

mõlemad nõudsid seaduses ettenähtud vormi.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 171 lg 1 sätestab kohtuniku kohustuse tagada asja kohtulikul

arutamisel protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse ning kohustuse

kõrvaldada kohtulikust arutamisest asjasse mittepuutuv. Kuivõrd AS Tallinna Soojus ei võtnud omaks

hageja väidetud asjaolu EES §-s 219 nimetatud elamuühistu liikmete üldkoosoleku otsuse kohta, siis

oleks ringkonnakohus pidanud TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt hagejale selgitama, et ta peab

väidetavalt 1. augustil 2000. a toimunud Ümera tn 6 korterivaldajate üldkoosoleku otsuse olemasolu

tõendama muude tõenditega.

19. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et hagi on ainetu, sest hageja väidetav vara pole enam

aresti all. Hagiavalduses väitis hageja, et tema korter on arestitud Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 20. veebruari 2002. a määruse alusel. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja vara

ei saa enam olla arestitud nimetatud määruse alusel, sest selle määruse kohaselt sai vara arestida kuni

asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni, s.o 15. oktoobrini 2002. a. Samas on ringkonnakohus leidnud,

et vaidlusalune korter on arestitud kohtutäitur K. Feinmani 13. novembri 2002. a vallasvara

arestimise aktiga. AS Tallinna Soojus ei ole kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu sellele

põhjendusele vastu vaielnud.

20. Hageja kohtukulude hüvitamise otsustab alama astme kohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt

asja lahendamise tulemusest.

H. Jõks, A. Kull, T. Tampuu