3-2-3-3-03 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-3-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 30. oktoober 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve

Kohtuasi

A-I. A avaldus M. A teovõimetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 2. mai 2000. a otsus tsiviilasjas nr 2/5/231-

866/00

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. A kohtuvigade parandamise avaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

6. oktoober 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 2. mai 2000. a otsus ja saata

asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada Eesti Patsientide Esindusühingule M. A

kohtuvigade parandamise avalduselt 27. mail 2003. a tasutud

kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 2. mai 2000. a otsusega tunnistati M. A tema ema A-I. A avalduse alusel

teovõimetuks. M. A eestkostjaks määrati tema vend Eero A. Kohus leidis, et M. A tuleb tunnistada

teovõimetuks, kuna eelmenetluses kohtu määratud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi

21. veebruari 2000. a aktist nr 83 nähtub, et ta põeb vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul. M. A

psüühikahäired on oma iseloomult ja ulatuselt sellised, mis takistavad tal kestvalt aru saada oma

tegude tähendusest ning neid juhtida. A.-I. A palvel ning E. A nõusolekul tuleb M. A eestkostjaks

määrata E. A. Huvitatud isik Tallinna Linn toetas avaldust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

2. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse M. A. Avalduse

põhjenduste kohaselt ei informeeritud M. A Tallinna Linnakohtu istungi toimumisest, millel arutati

tema teovõimetust. Sellega võeti M. A võimalus ise või esindaja kaudu kohtuistungil osaleda,

mistõttu ta ei saanud esitada avaldusele vastuväiteid ega tõendeid. Sellega rikuti avaldaja põhi- ja

protsessiõigusi ning põhiseaduse ja rahvusvaheliste konventsioonide sätteid. Linnakohtu otsuse

tegemise ajal kehtinud TsMS § 247 lg 1 p 2 järgi kuulus isiku teovõime piiramine või teovõimetuks

tunnistamine hagita asjade hulka. Hagita menetluses vaatab kohus TsMS § 249 lg 2 järgi avalduse

läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Seega ei kuulu isik, kelle teovõime piiramist

taotletakse, protsessiosaliste hulka ning tal puuduvad protsessiosalise õigused. Kuni teovõimetuks

tunnistamiseni oli avaldaja teovõimeline ning tal olid kõik protsessiõigused. Avaldaja jäeti ka ilma

TsMS § 83 lg-s 3 sätestatud õigusest ajada asja kohtu määratud esindaja kaudu. TsMS § 259 lg 2

sätestas, et isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotletakse, kutsutakse kohtuistungile, kui tema

vaimne seisund seda võimaldab. Linnakohtu otsusest ei nähtu, et seda võimalust oleks M. A suhtes

kaalutud. TsMS § 66 lg 1 p 2 ja § 83 lg 3 on vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja 13, kuna loovad

olukorra, et isikul, kelle teovõimetust kohus arutab, ei ole võimalik olla kohtus esindatud. TsMS

§ 259 lg 2 on vastuolus põhiseaduse §-ga 24, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja

arutamise juures. Ka juhul, kui isik ei ole võimeline kohtuistungil osalema, peab tal olema võimalus

väljendada oma seisukohti tema õiguste piiramise asjas muul sobival viisil. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik on vastuolus põhiseaduse §-ga 24 ka selles osas, milles see ei võimalda piiratud teovõimega

isikul kaevata tema kohta tehtud otsuse peale kõrgemalseisvale kohtule.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1

p 2, § 373 lg 2 ja § 363 p 2 alusel rahuldada, sest linnakohus on teinud otsuse M. A teovõimetuks

tunnistamise kohta M. A ennast asja kaasamata.

4. Kolleegium ei nõustu avaldaja seisukohaga, et tsiviilkohtumenetluse seadustik on vastuolus

põhiseaduse ja rahvusvaheliste konventsioonidega osas, milles see ei võimaldanud teda käsitada

protsessiosalisena. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus polnud sätestatud keeldu kaasata asja isikut,

kelle teovõimetuks tunnistamist kohus arutas.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asju läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul.

Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist

taotlenud. Asja linnakohtus läbivaatamise ajal kehtinud TsMS § 259 lg 2 sätestas, et teovõimetuks

tunnistamise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Isik, kelle

teovõimetuks tunnistamist taotleti, tuli kutsuda kohtuistungile, kui seda võimaldas tema vaimne

tervis. Neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid tuleb tõlgendada koostoimes põhiseaduse § 24

lõikega 2, mis sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, sama paragrahvi

lõikega 5, mille järgi igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud

korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, ning samuti inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni art 6 lõikega 1, mille kohaselt igaühel on õigus oma tsiviilõiguste ja -kohustuste üle

otsustamise korral õiglasele ja avalikule asja arutamisele.

6. Linnakohus oleks pidanud M. A kaasama asja huvitatud isikuna, sest otsustati tema õiguste ja

kohustuste üle. Alles pärast M. A asja kaasamist pidi kohus välja selgitama, kas tema vaimne tervis

võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta.

7. Kolleegium on seisukohal, et kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal kohtuistungist osa

võtta ja oma huvisid kaitsta, siis tuleb talle põhiseaduse § 24 lõigetes 2 ja 5 sätestatud õiguste

tagamiseks, kasutades analoogiat, määrata TsMS § 83 lg 3 kohaselt esindajaks advokaat riigi arvel.

8. Asja uuel läbivaatamisel tuleb silmas pidada, et 1. juulist 2002. a kehtiv tsiviilseadustiku üldosa

seadus ja koos sellega jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused ei näe enam ette

täisealise isiku teovõimetuks tunnistamist. Kohus saab menetleda M. Ale eestkostja määramist.

J. Odar, A. Kull, V. Kõve