3-3-1-64-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-64-03

Otsuse kuupäev

20. oktoobril 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

OÜ Ex Plenti kaebus Tallinna Politseiprefektuuri toiminguga

tekitatud kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2003. a otsus haldusasjas

nr 2-3/243/03

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Ex Plenti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Ex Plenti kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Politseiprefektuuri (edaspidi TPP) ja AS Rosqvist vahel sõlmiti 4. juunil 1996 leping

liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamiseks. 10. juunil 1996 sõlmiti

koostööleping AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti vahel ajutiselt kinni peetud sõidukite teisaldamise ja

hoidmise korraldamiseks tulenevalt TPP ja AS Rosqvist vahel 4. juunil 1996 sõlmitud lepingust.

Viimati nimetatud leping kooskõlastati TPP-ga, mille järel on OÜ Ex Plenti hoidnud oma parklas

politsei poolt sundteisaldatud sõidukeid.

2. OÜ Ex Plenti esitas 19. juunil 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada

Politseiameti õigusvastane kiri 20. aprillist 2001, milles Politseiamet teatas, et ei võta üle parklas

hoiul olevaid sõidukeid. Kaebuse täpsustuses palus OÜ Ex Plenti kohustada Tallinna

Politseiprefektuuri OÜ Ex Plenti parklas olevate sõidukite äraviimiseks ning sõidukite hoiu- ja

valvekulude tasumiseks. 26. juunil 2002 koostati üleandmis-vastuvõtuakt 78 sõiduki TPP poolt

ülevõtmiseks ja parklast äraviimiseks. 5. juulil 2002 muutis kaebuse esitaja oma nõuet ja palus

tunnistada õigusvastaseks TPP keeldumine OÜ Ex Plenti parklatest sõidukite äraviimisest ja mõista

välja õigusvastase toiminguga tekitatud kahju 8 615 369 krooni. Kaebuse kohaselt oli TPP sõlmitud

sundteisaldatud sõidukite hoiu ja parkimise leping kolmepoolne haldusleping. OÜ Ex Plenti pöördus

kirjalikult TPP ja Politseiameti poole teisaldatud sõidukite äravedamiseks ja lepingust tuleneva

rahalise kohustuse täitmiseks, kuid nimetatud ametiasutused kaebaja nõuetele sisuliselt ei vastanud, ei

viinud ära teisaldatud autosid ega tasunud teisaldamis- ja hoiukulusid.

3. Tallinna Halduskohtu 29. oktoobri 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-109/2002 jäeti OÜ Ex

Plenti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et haldusasjas kogutud tõendite põhjal ei saa üheselt

järeldada, et TPP oleks keeldunud OÜ Ex Plenti parklates hoiul olevate teisaldatud mootorsõidukite

äravedamisest. OÜ Ex Plenti ei ole pöördunud TPP poole nõudmaks hoiul olevate teisaldatud

sõidukite äravedamist kaebaja parklatest. Kahest kirjast nähtuvalt on OÜ Ex Plenti palunud TPP-lt ja

Politseiametilt üksnes teavet, kuhu peaks kaebuse esitaja vedama hoiulolevad sõidukid. Toimingu

sooritamisest keeldumise küsimus tõusetus esmakordselt alles kohtus.

4. OÜ Ex Plenti esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada kohtuotsus täies ulatuses ja teha

uus otsus, millega rahuldada OÜ Ex Plenti kaebus.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2003. a otsusega muudeti halduskohtu otsuse põhjendusi ja

asendati need ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega, kuid jäeti muus osas kohtuotsus

muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus leidis, et TPP ja OÜ Ex Plenti vahel

lepinguline suhe puudub ning kaebuse esitaja väited kolmepoolsest lepingust ei vasta tõele. Tegemist

on lepingulise suhtega AS Rosqvist ja TPP vahel, mille täitmiseks on AS Rosqvist omakorda astunud

lepingulisse suhtesse kaebuse esitajaga ning andnud äraveetud autod talle hoiule. Asjaolu, et AS

Rosqvist ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud leping tuli kooskõlastada TPP-ga ja lisati TPP-ga sõlmitud

lepingule, ei tähenda, et TPP oleks nimetatud lepingu pooleks astunud. Seega pole TPP autosid

kaebuse esitajale hoiule andnud, sõidukid anti pärast sundteisaldamise otsuse tegemist vastavalt

lepingule üle AS-le Rosqvist, kes omakorda andis need hoiule kaebuse esitajale. Seega oli sõidukite

hoiukulude näol kuni lepingu ülesütlemiseni tegemist tsiviilõiguslikust lepingust tuleneva nõudega.

AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti vahel sõlmitud lepingu näol ei ole tegemist halduslepinguga, vaid

tsiviilõigusele omase eraõiguslike isikute vahel sõlmitud hoiulepinguga. Samuti muutis

ringkonnakohus oma varasemas, samas haldusajas 4. oktoobril 2001 tehtud määruses võetud

seisukohta, et TPP ja AS Rosqvisti vahel sõlmitud lepingut saab käsitleda halduslepinguna. Kuigi

lepingu esemeks oli haldusülesannete täitmine, ei ole TPP nimetatud lepinguga AS-le Rosqvist

mingeid avaliku võimu ülesandeid üle andnud, sest liikluse korraldajaks jäi ikkagi politsei, kes ostis

teisaldusfirmalt teenust sõidukite äravedamiseks ning hoidmiseks ning viimane tegutses tellija nimel.

Meeldetuletuste saatmine ning hoiutasu võtmine sõiduki omanikelt on lisakohustus, mille lülitamises

lepingusse võisid pooled kokku leppida ka tsiviilõigusliku lepingu sõlmimisel. Sõidukite

realiseerimine punktis 2.2.13 nimetatud viisil (kui jätta kõrvale asjaolu, et see punkt ei olnud täidetav

seadusliku aluse puudumise tõttu) tuli samuti kõne alla üksnes politsei kooskõlastusel, mis omakorda

tähendab, et lepingupool pidi üksnes organiseerima sõidukite toimetamise realiseerimise kohta.

Leping sätestab õigusi ja kohustusi vaid haldusorgani ja ettevõtja vahelises suhtes ning ei piira

teisaldatavate sõidukite omanike õigusi. Seega on ka AS Rosqvist ja TPP vahel sõlmitud lepingu näol

tegemist eraõiguse valdkonda kuuluva lepinguga. TPP tellis sõidukite hoidmise mitte OÜ-lt Ex

Plenti, vaid AS-lt Rosqvist, kes omakorda tellis hoidmise kaebuse esitajalt. OÜ-l Ex Plenti ei ole

alust nõuda kahju hüvitamist TPP-lt ka pärast lepingu ülesütlemist, sest sõidukite parklasse

paigutajaks oli AS Rosqvist. Kui kaebuse esitaja ütles üles hoiulepingu AS-ga Rosqvist, tekkis

viimasel kohustus hoiule antud sõidukid parklast ära viia. Kinnitust ei leidnud kaebuse esitaja väide

tema ja TPP vahel avalik-õigusliku suhte olemasolust, mistõttu kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. OÜ Ex Plenti esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja

teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Ex Plenti kaebus. Kassatsioonkaebuses leitakse, et sõiduki

parklasse suunamise aluseks sai olla üksnes suunamise akt või suunamiskiri, s.t haldusakt. AS

Rosqvist pidi sõiduki viima sinna, kuhu see politsei poolt suunati ning tal puudus iseseisev

otsustusõigus hoiukoha valikul. Seetõttu on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et autosid ei andnud

OÜ-le Ex Plenti hoiule TPP, et OÜ-l Ex Plenti puudub lepinguline suhe TPP-ga ja et AS Rosqvist ja

OÜ Ex Plenti on omavahel sõlminud tsiviilõigusliku hoiulepingu. Tallinna Ringkonnakohus on

muutnud oma esialgset seisukohta TPP ja OÜ Rosqvist vahel sõlmitud lepingu olemuse osas.

Nimetatud lepingu objektiks on märgitud "liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise

korraldamine". Lisaks on avalik-õiguslike suhete tunnused lepingu punktidel, mis panevad

teisaldusfirmale kohustuse fikseerida õiguserikkumised ja vajadusel valmistama fotod, samuti

tegelema sõidukiomanike informeerimisega. Tõene ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et leping ei piira

teisaldatavate sõidukite omanike õigusi, kuna juba sundteisaldamise fakt ise piiras sõidukite omanike

õigusi oma vara vabalt kasutada. Ka Riigikohtu erikogu on 12. novembri 2002. a lahendis nr 3-3-4-7-

02 märkinud, et sõiduki teisaldamine kui haldusülesande täitmine tuleb tervikuna omistada

teisaldusakti teinud avaliku võimu kandjale. Järelikult on antud juhul tegemist haldussuhtega ning

TPP ja OÜ Rosqvisti vaheline leping saab olla ainult haldusleping. AS Rosqvisti ja OÜ Ex Plenti

vahel sõlmitud koostöölepingu 11 punkti kordavad vastavaid AS Rosqvisti ja TPP vahel sõlmitud

lepingu punkte, samuti tuli see koostööleping kooskõlastada kirjalikult TPP-ga. Seega tekkis

kolmepoolne lepinguline suhe ja ei saa väita, et OÜ Ex Plenti ja TPP vahel lepinguline suhe puudus.

7. Tallinna Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja

Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuses leitakse, et tõendatud ei ole põhjusliku seose

olemasolu ega prefektuuri tegevuse õigusvastasus. Nõustutakse ringkonnakohtu seisukohaga, et TPP

ja kaebuse esitaja vahel lepinguline suhe puudub.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks OÜ Ex Plenti poolt TPP vastu esitatud kahju hüvitamise

nõue. Asja lahendamiseks on vajalik kõigepealt selgitada, millise iseloomuga olid poolte vahelised

õigussuhted.

9. Asjas on tuvastatud, et TPP ja AS Rosqvist sõlmisid omavahel lepingu liiklusest kõrvaldatud

sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamiseks. Seejärel sõlmisid AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti

koostöölepingu ajutiselt kinni peetud sõidukite teisaldamise ja hoidmise korraldamiseks. See leping

kooskõlastati TPP-ga.

Riigikohtu halduskolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et eelmainitud lepingute

alusel tekkis lepinguline suhe TPP ja AS Rosqvist vahel ning AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti vahel.

Lepinguline suhe TPP ja OÜ Ex Plenti vahel puudus. Asjaolu, et AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti vahel

sõlmitud leping kuulus kooskõlastamisele TPP poolt ja et mõned AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti

lepingujärgsed kohustused olid samasugused, ei tähenda, et seetõttu oleks OÜ-l Ex Plenti tekkinud

lepinguline suhe TPP-ga. Sõidukite parklasse toimetajaks oli AS Rosqvist, mitte TPP. Seega on

kassaatoril lepinguline suhe üksnes AS-ga Rosqvist.

Kassatsioonkaebuses rõhutatud asjaolu, et AS Rosqvist pidi sõiduki viima sinna, kuhu see politsei

poolt suunati ning et tal puudus iseseisev otsustusõigus hoiukoha valikul, ei tähenda, et sõidukeid

andis OÜ-le Ex Plenti hoiule TPP. Sõidukite hoiulevõtmise alus OÜ Ex Plenti poolt oli sellest

hoolimata tema ja AS Rosqvisti vahel sõlmitud leping.

10. Vaidlus kassatsiooniastmes käib ka selle üle, kas AS Rosqvist ja OÜ Ex Plenti vahel sõlmitud

leping on haldusleping või tsiviilõiguslik leping. Lepingu kvalifitseerimine halduslepinguna eeldab,

et üks lepingupooltest oleks haldusorgan. Antud juhul on lepingupoolteks kaks eraõiguslikku

juriidilist isikut. Iseenesest on ka see võimalik, et eraõiguslikule isikule on üle antud haldusorgani

funktsioone. Seetõttu võib tähtsust omada ka küsimus, kas TPP ja AS Rosqvist vahel 4. juunil 1996

sõlmitud leping oli haldusleping või mitte, kuivõrd jaatava vastuse korral võidi sellega AS-le

Rosqvist üle anda ka avaliku võimu volitusi.

11. Asjas tehtud kohtuotsustest ja muudest materjalidest nähtub, et TPP ja AS Rosqvist vahel

sõlmitud lepingu objektiks oli liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise

korraldamine. Lepingu kohaselt oli AS-l Rosqvist kohustus tagada eelisjärjekorras TPP poolt esitatud

tellimuste täitmine ja pukseerida teisaldamisele määratud sõiduk valvatavasse parklasse. Muuhulgas

pidi AS Rosqvist fotografeerima teisaldatavaid liikluseeskirja rikkuvaid sõidukeid ning andma

politseiametniku nõudel need fotod asja menetlevale politseiametnikule; tagama sõiduki väljastamise

omanikule või volitatud isikule vaid politsei poolt väljastatud vastava loa esitamisel; andma üle

sõidukid, mille omanik ei ole kolme kuu jooksul mõjuva põhjuseta neile järele ilmunud ega

teisaldamis- ja hoiukulusid tasunud, Tallinna Rahandusametile realiseerimiseks seadusega ettenähtud

korras ja TPP-ga kooskõlastatult; omal kulul toimetama eksperdi arvamuse kohaselt kaubandusliku

väärtuseta sõidukid lammutuskotta utiliseerimisele; tegelema omal kulul sõidukite omanikele

meeldetuletuste saatmisega ja mitte esitama sõidukite seadusliku teisaldamise ja hoidmisega

seonduvate kulude kohta arveid TPP-le, vaid selle omanikule või kasutajale. Samuti pidi AS Rosqvist

lepingu kohaselt sõlmima teisaldatavaid sõidukeid vastuvõtvate ja hoiustavate parklatega vajalikud

lepingud, mis sisaldaksid ka mõnesid TPP ja AS Rosqvist vahel sõlmitud lepinguga samasuguseid

tingimusi ja mis kuuluks kooskõlastamisele TPP-ga.

12. TPP on haldusorgan. Iseenesest on ka liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise

korraldamine vaadeldav avaliku ülesandena. Avaliku ülesande täitmise tagamiseks võib avalik võim

sõlmida aga nii halduslepinguid kui tsiviilõiguslikke lepinguid. Halduslepinguks kvalifitseerub

avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping juhul, kui lepinguga on eraõiguslikule isikule

antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke

õigusi. Seevastu võib tsiviilõigusliku lepinguga olla tegemist juhul, kui eraisik üksnes kaasatakse

teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi või

lepinguga reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Eeltoodu ei puuduta juhtumeid, kus halduslepingu

sõlmimine toimub otseselt avaliku õiguse normide alusel. Sellise juhtumiga pole käesolevas

haldusasjas tegemist.

Käesoleval juhul ei antud AS-le Rosqvist üle otsustusõigust teisaldatavate sõidukite valikul. Sõiduki

sundteisaldamise otsustajaks jäi endiselt TPP. AS-l Rosqvist oli üksnes lepinguline kohustus see

teisaldamine faktiliselt läbi viia. Teisaldamise korraldamisega ei tekitanud AS Rosqvist kolmandatele

isikutele lepingust tulenevaid kohustusi. Kolmandatel isikutel, s.t eelkõige sõidukite omanikel tekkis

õigussuhe teisaldamise otsustajaga, s.o TPP-ga (vt Riigikohtu erikogu 12. novembri 2002. a määrus

nr 3-3-4-7-02).

Kassatsioonkaebuses rõhutatu, et teisaldusfirmal oli lepingust tulenevalt kohustus fikseerida

õiguserikkumised, vajadusel fotografeerida ja informeerida sõidukiomanikke, ei tekitanud

eraldivõetuna kolmandatele isikutele õigusi ega kohustusi AS Rosqvist ees. Riigikohtu

halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et sellistes küsimustes saab kokku leppida ka

tsiviilõiguslikult. Väites, et juba sundteisaldamise fakt ise piiras sõiduki omanike õigusi oma vara

vabalt kasutada, jätab kassaator tähelepanuta, et sundteisaldamise aluseks oli pädeva ametniku

sellekohane otsus. Seega piiratakse sõidukiomaniku õigusi mitte sõiduki teisaldamise teostaja, vaid

teisaldamise otsustaja poolt. Teisaldamise otsustaja, antud juhul TPP, oli tellinud teenuse teisaldamise

faktiliseks teostamiseks. Õigussuhe tekkis sõiduki omanikul aga TPP-ga, mitte teisaldamise faktilise

teostajaga.

13. Eelneva põhjal nõustub Riigikohtu halduskolleegium Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et

AS Rosqvist ja TPP vahel sõlmitud leping ei ole haldusleping, vaid on tsiviilõiguslik leping. AS

Rosqvist ja OÜ Ex Plenti vahel sõlmitud leping ei saa olla haldusleping juba sellepärast, et ükski

lepingu pooltest ei esindanud avaliku võimu kandjat. Seetõttu puudub vajadus selgitada täpsemalt,

kas oma ülejäänud tunnustelt vastanuks see leping halduslepingu tunnustele või mitte. Riigikohtu

halduskolleegium ei anna hinnangut nende lepingute õiguspärasuse kohta.

Kuna OÜ Ex Plenti ja TPP vahel puudub lepingust tulenev avalik-õiguslik suhe, siis ei saanud TPP ka

OÜ Ex Plenti lepingust tulenevaid subjektiivseid avalikke õigusi rikkuda. Seetõttu jääb OÜ Ex Plenti

kassatsioonkaebus rahuldamata. See ei välista, et OÜ-l Ex Plenti on võimalus esitada oma nõuded

sõidukite hoiukulude hüvitamiseks tsiviilkohtumenetluse korras kohaste kostjate vastu.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld