Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-21-03 ECLI:EE:RK:2003:3.4.1.21.03.368 AI generated

3-4-1-21-03 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-21-03
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Kalle Kulbok esitas 11. oktoobril 2003 Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu. Riigikohus sai K. Kulboki kaebuse koos

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-21-03 · Riigikohus: Kalle Kulbok esitas 11. oktoobril 2003 Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu. Riigikohus sai K. Kulboki kaebuse koos

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-21-03

Otsuse kuupäev

17. oktoober 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi ning liikmed Eerik Kergandberg ja Ants Kull

Kohtuasi

Kalle Kulboki kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale

Kaebuste esitaja

Kalle Kulbok

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Kalle Kulboki kaebus läbi vaatamata

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kalle Kulbok esitas 11. oktoobril 2003 Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada

õigusvastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu. Riigikohus sai K. Kulboki kaebuse koos

Vabariigi Valimiskomisjoni selgitusega 14. oktoobril 2003.

2. Leides, et Vabariigi Valimiskomisjon on tema 6. oktoobri 2003. a kaebuse edastamisel Riigikohtule

moonutanud kaebuses esitatut, väidab K. Kulbok: "Vabariigi Valimiskomisjoni selgitus sisaldab

tõdemust: "Kaebaja väide, mille kohaselt saab küsimuse hääletamissedelile kanda üksnes muu

riigielu küsimuse rahvahääletuse puhul, on ebaõige."

Nimetatud tõdemus on eelduse osas ebaõige. Nimelt olen oma kaebuses väitnud, et Riigikogu otsuse

alusel saab hääletamissedelile kanda küsimuse sõnastuse üksnes muu riigielu küsimuse

rahvahääletusel.

Vabariigi Valimiskomisjoni poolt mulle esitatav väide erineb kardinaalselt minu tegelikust väitest.

Kuivõrd minu väite moonutamine on ilmselgelt suunatud kohtu eksitamisele, saab see olla tehtud

vaid pahauskselt."

K. Kulbok leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatav toiming on suunatud kohtu eksitamisele

K. Kulboki kaebuse läbivaatamisel ja K. Kulboki subjektiivse õiguse saada objektiivne kohtulahend

rikkumisele.

3. Vabariigi Valimiskomisjon palub jätta K. Kulboki kaebuse läbi vaatamata. Valimiskomisjon

selgitab, et vastavalt Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lg-le 2

edastab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse Riigikohtule koos oma kirjalike selgitustega hiljemalt

järgmisel tööpäeval pärast kaebuse kättesaamist. Seda nõuet Vabariigi Valimiskomisjon

K. Kulboki 6. oktoobri 2003. a kaebuse edastamisel ka järgis. Kaebuse läbivaatamisel ei ole

Riigikohus kohustatud aktsepteerima Vabariigi Valimiskomisjoni selgitusi. Seetõttu ei saa väita, et

selgituses Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohtade esitamine rikuks kaebaja õigusi.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses asjas 3-4-1-19-03 olid menetlusosalisteks kaebuse

esitaja Kalle Kulbok ning Vabariigi Valimiskomisjon. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse § 49 lg-s 1 on toodud menetlusosaliste õiguste mitteammendav loetelu. Muuhulgas on

menetlusosalistel õigus anda kohtule seletusi. Viidatud säte kujutab endast üldnormi, mis kehtib

põhiseaduslikkuse järelevalve kõigi menetlusliikide kohta. Valimiskaebuste läbivaatamist puudutava

erinormi, PSJKS § 38 lg 2 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjon kohustatud edastama kaebuse

Riigikohtule koos oma kirjalike selgitustega.

5. Menetlusosaliste õigus esitada kohtule oma seisukohti on õiglase kohtumenetluse lahutamatu osis.

Lisaks paneb seadus valimiskaebuste võimalikult kiire ja objektiivse lahendamise huvides Vabariigi

Valimiskomisjonile lausa kohustuse esitada oma selgitused koos Riigikohtule edastatava kaebusega.

6. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lg 1 kohaselt saab isik vaidlustada

valimiskomisjoni otsuse või toimingu, kui see rikub tema õigusi. Põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium on seisukohal, et ühe menetlusosalise kohtumenetluse käigus esitatud selgitused või

arvamused ei ole käsitatavad toimingutena, mille peale saaks kaevata.

7. Kuna K. Kulbok pole vaidlustanud Vabariigi Valimiskomisjoni toimingut PSJKS § 37 lg 1

tähenduses, ei kuulu K. Kulboki kaebuse läbivaatamine Riigikohtu pädevusse. Põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse § 40 lg 1 p 1 alusel tagastab Riigikohus kaebuse selle esitajale

läbivaatamatult.

Lea Kivi;Eerik Kergandberg, Ants Kull