3-2-1-107-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-107-03

Määruse kuupäev

Tartu, 15. oktoober 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Heli Härmati, Tiiu Lieberti ja Livia Mai Liis Kivisilla hagi

Raivo Tõnuristi vastu õiguse tunnustamiseks üürilepingu

pikendamisest keeldumiseks ja eluruumist väljatõstmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. aprilli 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/553/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Heli Härmati ja Tiiu Lieberti erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

29. september 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

28. aprilli 2003. a määrus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Erikaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Advokaadibüroole Aivar Pilv 12. mail 2003. a

erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja Tiiu

Liebertile 3. juunil 2003. a tasutud kautsjon (200 kakssada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohus rahuldas 15. novembri 2002. a otsusega Heli Härmati, Tiiu Lieberti ja Livia

Mai Liis Kivisilla hagi Raivo Tõnuristi vastu. Kohus otsustas tunnustada hagejate õigust keelduda

üürilepingu pikendamisest kostjaga ja väljakolimisest keeldumise korral tõsta ta välja eluruumist

Tallinnas Tuvi 16-3 teist eluruumi vastu andmata. R. Tõnurist 30. oktoobri 2002. a kohtuistungile ei

ilmunud. Kohus kohaldas TsMS § 31 lg 2 ja arutas asja ilma kostja kohalolekuta. Kuna kostja

kohtuistungist osa ei võtnud, siis saatis kohus talle kohtuotsuse postiga. 23. jaanuaril 2003. a teatas

kostja, et ta soovib esitada linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. 28. jaanuaril 2003. a teatas

Tallinna Linnakohus R. Tõnuristile kirjaga, et kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja selgitas

tähtaja ennistamise võimalust.

2. R. Tõnurist esitas 5. veebruaril 2003. a apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.

Taotluse põhjenduste kohaselt ei olnud ta teadlik asja arutamisest 30. oktoobril 2002. a ja sai otsusest

teada, kui see avaldati Ametlikes Teadaannetes 16. jaanuaril 2003. a. Seega ei saanud ta kaebust

tähtaegselt esitada ja tähtaja möödalaskmine oli tingitud kaalukatest põhjustest.

3. Hagejad vaidlesid tähtaja ennistamise taotlusele vastu, leides, et kostjal puuduvad kaalukad

põhjused tähtaja ennistamiseks. Kostja on muutnud menetluse vältel oma elukohta ja pole sellest

kohut teavitanud. Aadressile Tuvi 16-3 saadetud kohtukutsed tuli lugeda TsMS § 31 lg 2 järgi

kostjale kätteantuks.

4. Tallinna Linnakohtu 27. veebruari 2003. a määrusega rahuldati R. Tõnuristi taotlus ja ennistati

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, sest kostja ei viibinud kohtuistungil ja kohtuotsusest sai ta

teada alles pärast selle avaldamist Ametlikes Teadaannetes.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. aprilli 2003. a määrusega linnakohtu määruse muutmata ning

T. Lieberti ja H. Härmati erikaebuse rahuldamata.

6. Kohus võib TsMS § 45 lg 1 järgi seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on

mööda lastud kaalukatel põhjustel. Mõiste "kaalukad põhjused" sisustab kohus. Seadusandja ei ole

andnud ammendavat loetelu kaalukatest põhjustest, jättes kohtu kaaluda, kas tegemist on kaaluka

põhjusega või mitte. Tsiviilkohtumenetluse üldiseks põhimõtteks on võimalus seaduses sätestatud

korras edasi kaevata esimese astme kohtu lahendi peale. Arvestades seda, et kostja ei olnud teadlik

isegi kohtuistungist, ei olnud kostjal võimalik enne kohtuotsusest teadasaamist kaebeõigust

realiseerida. Seega on linnakohus õigesti leidnud, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb

ennistada, kuna see oli mööda lastud kaalukatel põhjustel. Seda, kas linnakohus oli 30. oktoobril

2002. a õigustatud asja sisuliselt arutama, tuleb hinnata apellatsioonkaebuse läbivaatamise käigus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Erikaebuses palusid H. Härmat ja T. Liebert ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus,

millega jätta R. Tõnuristile apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Kaebuse põhjenduste

järgi, ei saa kohtuistungi ajast ja otsuse kuulutamise päevast mitteteadmine iseenesest olla

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks, vaid arvesse tuleb võtta

asjaolusid, mis tingisid protsessiosalise istungilt puudumise ja otsuse kuulutamise aja mitteteadmise.

Vastasel korral muutuks otsuse kuulutamisest mitteteadmise tõttu möödalastud tähtajaga

apellatsioonkaebus ühes tähtaja ennistamise avaldusega sisuliselt menetluse taastamise avalduseks e

kajaks. Kui kostja istungilt puudumine oli tingitud tema seadust eiravast ja pahausksest tegevusest, ei

saa otsuse kuulutamise ajast mitteteadmist apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise

kaalukaks põhjuseks lugeda. Kohtud ei ole analüüsinud, miks kostja ei osalenud 30. oktoobri 2002. a

istungil. Kohtud on jätnud välja selgitamata asjas olulist tähtsust omavad asjaolud ja rikkunud TsMS

§ 212 lg 1 p-st 5 tulenevat määruse motiveerimise kohustust. Kostja oli muutnud menetluse kestel

oma aadressi, kuid ei informeerinud sellest kohut, rikkudes nii TsMS § 31 lõiget 1. Kui

protsessiosaline on jätnud täitmata oma kohustuse tagada, et kohtul oleks teada aadress, millel on

võimalik temaga suhelda, siis vastutus sellest tuleneda võivate negatiivsete tagajärgede eest lasub

protsessiosalisel endal. Kostja õigusvastane tegevus välistab sellise tegevuse tagajärgede käsitamise

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise kaaluka põhjusena.

10. Kostja vaidleb erikaebusele vastu. Põhiseaduse § 24 lg 5 sätestab igaühe õiguse tema kohta tehtud

kohtuotsuse peale edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kohtud on mõistlikult ootuspäraselt

hinnanud määrustes kajastatud asjaolud kaalukaiks põhjusteks. Kostja elukoha aadress ei ole

muutunud ja seega puudub alus lugeda kohtukutse temale kätte antuks vastavalt TsMS § 31 lg-le 2.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi saata samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

12. Kohus võib TsMS § 45 lg 1 kohaselt seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui

see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Kuna seadus ei sätesta kaalukate põhjuste ammendavat

loetelu, siis on kohtul konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas protsessitähtaja

möödalaskmiseks oli kaalukas põhjus või mitte.

13. Ringkonnakohus on leidnud, et protsessitähtaja möödalaskmise kaalukaks põhjuseks on see, et

kostja ei olnud teadlik kohtuistungi toimumise ajast. Kolleegium nõustub erikaebuse seisukohaga, et

kohtuistungi toimumise aja mitteteadmist ei saa lugeda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

möödalaskmise kaalukaks põhjuseks, kui see on tingitud protsessiosalise, kes taotleb tähtaja

ennistamist, enda seadust eiravast ja pahausksest käitumisest.

14. TsMS § 68 paneb protsessiosalisele kohustuse kasutada oma protsessiõigusi heauskselt ning

kohustab kohut tõkestama protsessiõiguste kuritarvitamise, protsessi venitamise ja kohtu eksitusse

viimise. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. märtsi 1999. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-99 (RT III

1999, 11, 112) on asutud seisukohale, et TsMS § 31 lg 1 mõtte kohaselt on protsessiosaline

kohustatud kohtule teatama igast oma aadressi (viibimiskoha) muutusest, mis võib takistada talle

kohtukutse kättetoimetamist. Selle sätte eesmärgiks on tagada, et kohtul oleks teada koht, kuhu

protsessiosalisele kohtukutseid ja muid menetlusdokumente saata. Kui protsessiosaline on jätnud

TsMS § 31 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmata, siis vastutus sellest tuleneda võivate negatiivsete

tagajärgede eest lasub protsessiosalisel endal. Kolleegium ei pea tarvilikuks seda seisukohta muuta.

15. Hagejad vaidlesid protsessitähtaja ennistamisele vastu, väites, et kostja on rikkunud TsMS § 31

lõiget 1. Kohtul tulnuks võtta selle väite osas seisukoht ning selle õigsuse korral jätta kostja taotlus

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa