3-3-1-62-03 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTartu Linnavalitsuse 10. aprilli 1997. a korraldusega nr 776 arvati eluruumide hulgast välja Tartus mitteeluruumidena. Tartu Linnavalitsuse 22. juuli 2002. a korralduse nr 2819 alusel väljastati
Legislator headnote
AI generated3-3-1-62-03 · Riigikohus: Tartu Linnavalitsuse 10. aprilli 1997. a korraldusega nr 776 arvati eluruumide hulgast välja Tartus mitteeluruumidena. Tartu Linnavalitsuse 22. juuli 2002. a korralduse nr 2819 alusel väljastati
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-62-03
Otsuse kuupäev
10. oktoober 2003
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
Kamlesh Kumari Meose, Inga Tammesaare, Helju Valsi, Sergei
Prokofjevi, Kalle Kašani, Mardu Musta, Linda Kotri, Ülo
Haariku, Maire Undi, Milvi Randviiru ja Norman-Illis
Reintamme kaebused Tartu Linnavalitsuse 3. septembri 2002. a
korralduse nr 3156 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 2-
3-91/2003
Menetluse alus Riigikohtus
Kamlesh Kumari Meose kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada kassatsioonkaebus.
2. Tühistada Tartu Halduskohtu 27. jaanuari 2003. a otsus haldusasjas nr 3-305/2002 ja Tartu
Ringkonnakohtu 17. aprilli 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3-91/2003.
3. Saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule.
4. Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Linnavalitsuse 10. aprilli 1997. a korraldusega nr 776 arvati eluruumide hulgast välja Tartus
Aleksandri tn 1 asuvad korterid nr 1-4, 17-20 ja 33-36 ning võeti need korterid arvele
mitteeluruumidena. Tartu Linnavalitsuse 22. juuli 2002. a korralduse nr 2819 alusel väljastati
eelpoolnimetatud korterite omanikele ehitusload.
2. Tartu Linnavalitsuse 3. septembri 2002. a korraldusega nr 3156 anti Aleksandri tn 1
eelpoolnimetatud mitteeluruumide omanikele kasutusload. Neid ruume kasutatakse käesoleval ajal
erinevate kaupluste ja teenindusettevõtetena.
3. Kamlesh Kumari Meose jt kaebustes Tartu Halduskohtule paluti Tartu Linnavalitsuse
3. septembri 2002. a korraldus nr 3156 tunnistada õigusvastaseks ja tühistada. Kaebajad väitsid, et
Aleksandri tn 1 tegutsevate ettevõtete majandustegevuse tõttu pole võimalik lukustada maja
trepikoja- ja välisuksi, mistõttu on ohustatud majaelanike turvalisus, lisaks on Aleksandri tn 1
tegutsevate ettevõtete majandustegevuse tõttu häiritud elamus prügiveoteenuse kasutamine, samuti on
liigse müra tõttu häiritud elanike rahu.
4. Tartu Halduskohtu 27. jaanuari 2003. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse
kohaselt on kasutusluba luba, mille kohalik omavalitsus annab ehitusloa alusel projekti kohaselt
valminud ehitisele (Planeerimis- ja ehitusseaduse § 58 lg 1). Aleksandri 1 hoones tehtud ehitustööd
teostati vastavalt ehitusprojektile, erinevate ametkondade esindajad on eelnimetatud mitteeluruumid
üle vaadanud ja kinnitanud nende ekspluatatsioonikõlblikkust. Vaidlusaluste korterite omanikele anti
ehitusload vastavalt kehtivale seadusele. Ehitise kasutusluba ei riku kaebajate õigusi ning kaebus
tuleb jätta rahuldamata. Aleksandri tn 1 hoones asuvad korteriomandid. Kehtiva seaduse kohaselt ei
sõltu kasutusloa andmine korteriomandi eseme reaalosale teiste korteriomandite omanike
nõusolekust. Asjas ei ole tuvastatud, et kaebuse esitajate poolt nimetatud probleemid oleksid aset
leidnud. Ehitise kasutusloa väljaandmine iseenesest ei too kaasa loetletud rikkumisi.
5. Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2003. a otsusega jäeti Tartu Halduskohtu 27. jaanuari 2003. a
otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis:
1) ebaõige on apellantide seisukoht, et kasutuslubade väljaandmisega on oluliselt muudetud ruumide
kasutusotstarvet ja seetõttu on vajalik kõigi kaasomanike kokkulepe. Vastavalt Asjaõigusseaduse
(AÕS) § 74 lg-le 1 võib kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi
kaasomanike kokkuleppel. Kuna käesolevas asjas vaidlustatud linnavalitsuse korraldusega anti
kasutusload juba mitteeluruumide hulka arvatud korteriomanditele, siis ei olnud kasutuslubade
väljaandmisel enam tegemist korteriomandite majandusliku otstarbe olulise muutmisega;
2) korteriomandile on omased erisused ning Korteriomandiseaduse (KOS) sätteid tuleb vaadelda
erinormidena AÕS kaasomandi sätete suhtes ja korteriomanike suhtes kohaldatakse AÕS-t niivõrd,
kuivõrd KOS-st ei tulene teisiti. KOS § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle,
millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi
lõike 2 järgi on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis KOS § 2 lg 2 järgi ei
kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis;
3) KOS § 10 lg 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise
järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud
huvidega. Seega on õige halduskohtu seisukoht, et kasutusloa andmine korteriomandi reaalosale ei
sõltu teiste korteriomanike nõusolekust. Kuna on tegemist korteriomanditega, mis on arvatud
mitteeluruumide hulka, siis kasutuslubadele märgitud kasutus ei ole vastuolus seadusega ega ka
kolmandate isikute õigustatud huvidega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
6. Kamlesh Kumari Meose kassatsioonkaebuses palutakse muuta Tartu Ringkonnakohtu otsust ja
teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kassaator leiab järgmist:
1) vaidlustatud korraldusega on oluliselt muudetud vaidlusaluste ruumide kasutusotstarvet ning
seetõttu on AÕS § 74 lg 1 kohaselt vajalik kõigi kaasomanike kokkulepe. Kasutusluba fikseerib mitte
üksnes ruumi vastavuse ehituslikele (ekspluatatsioonilistele) nõuetele, vaid määrab ka kasutamise
funktsiooni (otstarbe). Mitteeluruumid omandavad juriidiliselt fikseeritud kasutamisotstarbe läbi
kasutusloa andmise;
2) käesoleval juhul on kasutusluba antud mitteeluruumile kui korteriomandile tervikuna ning
kasutusloa järgne asja kasutamine hõlmab KOS § 1 tähenduses nii korteriomandi reaalosa kui ka
kaasomandi mõttelise osa kasutamist;
3) kassaatori õigusi rikkuvaks on korteriomandite kasutusotstarbe muutmine ilma kaasomanike
nõusolekuta. Siinjuures tuleb arvestada nii kassaatorile kui ka teistele korteriomanikele kaasnevate
negatiivsete mõjutustega, mis kaasnevad viidatud korterite kasutamisega kasutuslubadega määratud
korras. Mitteeluruumiks võib olla nii bürooruum kui ka teenindusettevõte. Teised korteriomanikud ei
saa hinnata mitteeluruumi kasutamise kahjulikkust oma seadusega kaitstud huvidele enne kasutusloa
andmist, kui mitteeluruumi konkreetne kasutusotstarve määratakse kasutusloaga. Seetõttu on
mitteeluruumi kasutuseesmärgi spetsifitseerimiseks vajalik nende nõusolek.
7. Tartu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse kassatsioonkaebus
jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
1) õiguslikku alust kasutuslubade väljaandmiseks keeldumiseks ei olnud. Mitteeluruumide ehitustöid
teostati vastavalt ehitusloale ja ehitusprojektile. Ehitustööde eesmärgiks oli esimesel korrusel asuvate
mitteeluruumide vastavusse viimine büroo-, teenindus- ja kaubanduspindadele esitatavate nõuetega;
2) Elamuseaduse § 3 lg-s 2 sätestatud eluruumi kasutamise otstarbe muutmiseks hoone teiste
korteriomanike või korteriühistu nõusoleku nõue jõustus 10. juunil 1998. Korteriomandite seadmisel
ei esitanud Aleksandri tn 1 korterite omanikud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväiteid
hoonealuse maa sihtotstarbele (75% elamumaa ning 25% ärimaa). Kasutuslubades mitteeluruumide
kasutusotstarbe märkimine ei tähenda ruumi majandusliku otstarbe muutmist;
3) kassaator on ekslikul seisukohal, et kasutusload on antud nii korteriomandite reaalosadele kui ka
korteriomandi koosseisu kuuluvale mõttelistele osale. Kuna mõtteline osa on tegelikkuses
piiritlemata, ei ole võimalik mõttelisele osale kasutusluba anda;
4) kassaator ei ole tõendanud negatiivseid mõjutusi, mis kaasnevad viidatud mitteeluruumide
kasutamisel kasutuslubadega määratud korras.
8. Kolmanda isiku Naresh Mody kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse
kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused kattuvad ringkonnakohtu ja linnavalitsuse
seisukohtadega.
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
9. Käesolevas asjas käib vaidlus korteriomanditeks jaotatud elamus asuvale mitteeluruumile
kasutusloa andmise õiguspärasuse üle.
Kuni 1. jaanuarini 2003 kehtinud Planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 58 oli sõnastatud järgmiselt:
"Paragrahv 58. Ehitise kasutusluba
(1) Ehitise kasutusluba on luba, mille kohalik omavalitsus annab ehitusloa alusel projekti kohaselt
valminud ehitisele.
(2) Kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse
dokumentatsiooni üleandmist.
(3) Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusele võtta ka valminud osade kaupa.
(4) Ehitist võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist kohalikult omavalitsuselt.
(5) Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel.
(6) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb
kohalikult omavalitsuselt hankida uus kasutusluba.
(7) Ehitis kantakse ehitiste kohta peetavasse registrisse pärast kasutusloa saamist."
10. Linnavalitsus on seisukohal, et tal puudus alus kasutusloa väljaandmisest keeldumiseks, kuna
täidetud olid PES § 58 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused, s.t ümberehitustööd olid teostatud ehitusloa
alusel, ümberehitus vastas projektile ja ehitise dokumentatsioon oli korras.
Riigikohus leiab, et kasutusloa andmine on kaalutlusõiguslik otsus, mille langetamisel ei või kohalik
omavalitsus piirduda vaid ehitise projektikohasuse formaalse kontrolliga. Kasutusloa andmise
välistab ka see, kui ehitise kasutamine kavandatud otstarbel oleks õigusvastane, näiteks rikuks
ümberkaudsete elanike õigusi. Vaatamata sellele, et PES § 58 puudulik sõnastus näib linnavalitsuse
seisukohta kinnitavat, viib vastupidisele tõlgendusele PS §-st 14 tulenev kohaliku omavalitsuse
kohustus tagada oma otsuste tegemisel isikute õiguste ja vabaduste kaitse. Riigikohtu seisukoht on
kooskõlas ka käesoleval ajal kehtiva Ehitusseaduse § 34 lg 1 p-dega 5 ja 8, mis sätestavad, et
kasutusluba ei anta, kui kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või kui ehitis ei
vasta õigusaktis sätestatud nõuetele. Projekt ja ehitis ei vasta nõuetele ka siis, kui ehitis või selle
projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi.
11. Eelnevast tuleneb, et üldjuhul on küll loomulik, et projektikohaselt valminud ehitisele antakse
kasutusluba selle kasutamiseks samal otstarbel, mida peeti silmas juba ehitusprojektis ja mille
kooskõla ehitamist reguleerivate normidega pidi kohalik omavalitsus kontrollima juba ehitusloa
andmisel. Kuid kui kasutusloa andmisel ilmneb, et ehitusluba ei olekski tohtinud välja anda, sest
ehitusprojekt ei olnud nõuetekohane, ei või kohalik omavalitsus kasutusluba väljastades seda viga
tähelepanuta jätta. Vea ilmnemisel tuleb kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve.
Riigikohus leiab, et reeglina on elamu seniste elanike õigused ja huvid, mis on suunatud elamu senise
kasutusotstarbe säilitamisele, kaalukamad kui ettevõtlusvabadus ja ettevõtja huvi alustada elamus
äritegevust.
Kasutusluba ei ole aga õige kolmanda isiku vastuväidetele tuginedes jätta välja andmata juhul, kui
kolmas isik oli nõuetekohaselt kaasatud ehitusloa andmise menetlusse ja talle pidi olema arusaadav,
et ehitusloa alusel ehitatava hoone või ümberehituse projektijärgne kasutamine toob kaasa tagajärjed,
millele vastuväide tugineb.
12. Paratamatult kaasneb ehitusloa alusel ehitamisega kahju, kui valminud ehitist ei ole hiljem
võimalik kasutusloa andmata jätmise tõttu soovitud eesmärgil kasutusele võtta. Kui kasutusloa
andmise võimatus on tingitud kohaliku omavalitsuse veast ehitusloa andmisel, mis ei pidanud ehitise
omanikule olema enne ehitustööde alustamist arusaadav, siis võib kohalikul omavalitsusel tekkida
kohustus hüvitada ehitise omanikule asjatu ehitamisega kaasnev kahju.
13. Riigikohus ei pea võimalikuks kahelda, et kaupluse rajamine korterelamusse võib riivata
majaelanike õigust eraelu puutumatusele. Kaupluse tegevus toob paratamatult kaasa kahjulikke
mõjutusi (näiteks müra, tundmatute isikute viibimine trepikojas ja sellega kaasnev turvatunde
kadumine, privaatsuse vähenemine, takistused avalike teenuste kasutamisel). Samuti võib see
vähendada teiste korterite turuväärtust. Kohtud oleksid uurimisprintsiibist tulenevalt pidanud need
tagajärjed välja selgitama.
Kuna kohtud pole pööranud tähelepanu vajadusele kontrollida ümberehitatud korterite uue
kasutusotstarbe sisulist kooskõla õigusaktide ja kolmandate isikute õigustega, tuleb esimese ja teise
astme kohtu lahendid tühistada ja saata asi halduskohtule uueks arutamiseks.
II
14. Kassaator on kogu protsessi vältel tuginenud AÕS § 74 lg-le 1. Riigikohtu halduskolleegium
leiab, et see säte võib asja lahendamisel küll tähtsust omada, kuid ei ole seejuures esmane. Peamine
on see, et kasutusloa andmine kui diskretsiooniotsus ei tohi kahjustada ei teiste korteriomanike
omandiõigust ega ka omanike või muude isikute teisi õigusi, nt õigust eraelu puutumatusele.
Siiski omavad kasutusloa andmisel tähtsust ka tsiviilõiguslikud normid. Kui nendega on keelatud
kasutusloas ettenähtud tegevus üldse või on see lubatud ainult teise korteriomaniku nõusolekul ja
nõusolek puudub, siis ei või kohalik omavalitsus kasutusluba väljastada.
15. AÕS § 74 lg-le 1 viitab kassaator seoses korteriomanike kaasomandis oleva trepikoja
kasutamisega. Riigikohus märgib, et erisätetena reguleerivad korteriomandi hulka kuuluva
kaasomandi eseme kasutamist eelkõige KOS § 10 lg 2 ja § 12.
Kuigi antud asjas vaidlustatud kasutusloa eesmärk ei olnud reguleerida trepikoja kasutamist, võib
mõne korteri kauplusena kasutusele võtmine tuua kaasa trepikoja kasutusrežiimi faktilise muutumise.
Riigikohus leiab, et trepikoja faktilise kasutusrežiimi muutumine seoses kaupluse tegevuse
alustamisega elamus võib kujutada endast trepikoja majandusliku otstarbe olulist muutmist AÕS § 74
lg 1 tähenduses.
16. Korteris toimuv tegevus, nt kauplemine, võib ebamõistlikult kahjustada teiste korteriomanike ja
neis eluruumides elavate inimeste õigusi ka siis, kui kaupluseks muudetud korteril on eraldi
sissepääs. Korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg 1 sätestab, et korteriomanik võib korteriomandi
reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seaduse või
kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud
hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanike ületab omandi tavakasutustest tekkivad
mõjud.
Ka kaupluse tegevus võib jääda omandi tavakasutuse piiridesse, kui kauplus oli korterelamusse
algusest peale ette nähtud. Senise eluruumi kasutuselevõtmine kauplusena toob aga kaasa omandi
kasutuse olulise muutumise ja teised korteriomanikud ei ole kohustatud taluma sellega kaasnevaid
mõjutusi.
17. Tähtsust ei oma antud asjas see, kas elamualune maa on oma sihtotstarbelt tervikuna elamumaa
või osaliselt ärimaa, ega ka see, kas kaupluseruumid on arvel eluruumide või mitteeluruumidena.
Maa sihtotstarbe ega ruumide kasutusotstarbe kindlaksmääramisel ei pidanud elanikud ette nägema,
et elamusse tulevad kauplused. Kaupluse sobivust ümbruskonda tuleb eelkõige hinnata ehitus-,
kasutus- ja kauplemislubade väljastamisel, sest alles siis on võimalik piisava täpsusega hinnata
kavandatava tegevuse mõju ümberkaudsetele elanikele.
III
18. Kassaatori taotluse kohtukulude väljamõistmiseks jätab Riigikohus lahendamiseks asja uuel
läbivaatamisel.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann