3-3-1-56-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-56-03

Otsuse kuupäev

10. oktoober 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Leri Tsalani kaebus siseministri 14. jaanuari 2002. a käskkirja

nr 12 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2003. a otsus haldusasjas

nr 2-3/107/03

Menetluse alus Riigikohtus

Siseministri kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta siseministri kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli

2003. a otsus haldusasjas nr 2-3/107/03 muutmata.

2. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siseministri 14. jaanuari 2002. a käskkirjaga nr 12 keelduti L. Tsalanile Välismaalaste seaduse

(VS) § 12 lg 4 p-de 8 ja 15 ning Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määrusega nr 362

kinnitatud "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra" (Elamisloa

taotlemise kord) p 23 alusel tähtajalise elamisloa andmisest. Käskkirja kohaselt on L. Tsalanit

kriminaalkorras korduvalt karistatud ning tema suhtes kehtib sissesõidukeeld, mis on VS § 12 lg 4 p-

de 8 ja 15 kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseks. Elamisloa andmisest

keeldumist põhjendati käskkirjas järgmiselt:

1) L. Tsalani on Gruusias sündinud määratlemata kodakondsusega isik, kes elab Eestis alates 1987. a

seoses abiellumisega Eestis alaliselt elava isikuga. 1990. a abielu lahutati. Pärast seda pole L. Tsalani

asunud elama teise riiki. L. Tsalani ema, õde ja vennad elavad Gruusias ja on Gruusia kodanikud.

L. Tsalanil ei ole Eestis perekonnaliikmeid ega lähisugulasi. 13. mail 1999 tehti L. Tsalanile

ettekirjutus Eestist lahkumiseks hiljemalt 13. novembril 1999. L. Tsalani tagastas 27. detsembril 2000

Sihtasutusele Eesti Migratsioonifond 1995. a märtsis saadud väljarändetoetuse 2500 krooni.

2) L. Tsalani suhtes kehtib sissesõidukeeld Eestisse 15. novembrist 1996 kuni 15. novembrini 2006.

3) Siseministri vaidlustatud käskkirjas on nimetatud L. Tsalani suhtes tehtud kohtuotsuste tegemise

aeg, otsuse teinud kohtu nimetus, kriminaalasja number, Kriminaalkoodeksi sätted, mille järgi

L. Tsalani mõisteti süüdi tahtlikes kuritegudes, kirjeldatud on tema toime pandud kuritegusid ning

esitatud andmed mõistetud karistuste, nende liitmise ja ärakandmise kohta. Siseminister leidis, et

L. Tsalani on VS § 12 lg 4 p-s 8 nimetatud isik, kellele § 12 lg 5 järgi võib anda tähtajalise elamisloa

erandina. Erandina elamisloa andmiseks peavad olema kaalukad erandlikud asjaolud, mis tingivad

elamisloa andmise, vaatamata VS § 12 lg 4 p-s 8 sätestatud keelule. Asjaolu, et L. Tsalani on alates

1987. a elanud Eestis, pole erandlik põhjus, mille pärast tuleks talle igal juhul erandina tähtajaline

elamisluba anda.

4) L. Tsalanile erandina tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel arvestatakse isikuga seotud

asjaolusid: toime pandud kuritegude raskust, laadi, tema suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu Eestisse

tähtajaga kuni 15. november 2006 ning perekonnaliikmete ja lähisugulaste puudumist Eestis.

5) Välismaalaste seaduse § 12 lg 5 ei luba erandkorras anda elamisluba välismaalasele, kelle suhtes

kehtib sissesõidukeeld.

6) Välismaalaste seaduse § 12 lg 6 ja § 12 lg 4 p 8 järgi loetakse tahtlike kuritegude eest

kriminaalkorras korduvalt karistatud isikut ohuks Eesti riigi julgeolekule. L. Tsalanit on korduvalt

karistatud varavastastes ning avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud kuritegudes.

Eeltoodud asjaoludel ja tema suhtes kehtiva sissesõidukeelu alusel võib L. Tsalanit pidada Eesti riigi

julgeolekut ohustavaks.

7) L. Tsalanil puudub perekonnaelu Eestis. Tema perekonnaliikmed (ema, õde ja vennad) elavad

Gruusias ja on Gruusia kodanikud. L. Tsalanil on võimalik Gruusiasse elama asuda, sest ta on

säilitanud sidemed oma perekonnaliikmetega.

2. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus L. Tsalani siseministri 14. jaanuari 2002. a

käskkirja nr 12 tühistada ning teha siseministrile ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata ja saata see

Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse uue otsuse tegemiseks.

3. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) Kaebajat on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Tulenevalt VS § 12 lg 4 p-st 8 on

elamisloa andmisest keeldumise aluseks isiku kriminaalkorras korduv karistamine tahtlike kuritegude

eest. Vaidlustatud käskkirjas on siseminister arvesse võtnud kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Pole

alust väita, et kaebaja märgitud tegurid - kaebaja isik, tema soov legaliseerida Eestis elamine ja

asjaolu, et viimati oli ta süüdi mõistetud 1997. a - tingiksid igal juhul erandi tegemise.

2) Kui VS § 12 lg 4 p-s 8 toodud asjaolude esinemise korral on siseministril õigus teha erandeid

üldreeglist ja kaalutlusõiguse alusel otsustada elamisloa andmine, siis VS § 12 lg 5 piirab

diskretsiooniõigust juhtudel, mis on loetletud samas lõikes, sealhulgas juhul, kui välismaalase suhtes

on tuvastatud sama paragrahvi lõike 4 punktis 15 nimetatud asjaolu: välismaalase suhtes kehtiv

sissesõidukeeld. Kuna VS § 12 lg 4 erinevates punktides toodud tingimused on igaüks iseseisvaks

aluseks elamisloa andmisest keeldumisel, siis tuleb juhul, kui isik vastab mitmele erinevale alusele,

üks neist alustest aga erandi tegemise võimalust ette ei näe, elamisloa erandina andmise õigust

omaval siseministril sellega arvestada.

3) Siseminister on analüüsinud elamisloa taotlemiseks esitatud andmeid ja leidnud, et L. Tsalanile

elamisloa andmisest keeldumisega ei teki olukorda, kus tal ei ole võimalik elada koos perekonnaga.

Siseminister on muu hulgas arvestanud perekonnaliikmete ja lähisugulaste puudumisega Eestis.

Puuduvad sellised määravad tegurid, mille põhjal oleks võimalik väita, et L. Tsalanile elamisloa

andmata jätmise korral sekkutakse tema perekonnaellu. Vaidlustatud käskkirjas on asutud

seisukohale, et erandi tegemisest keeldumisel on arvestatud, et L. Tsalani perekonnaliikmed - ema,

õde ja vennad elavad Gruusias ja on Gruusia kodanikud. Siseminister on asunud seisukohale, et

Eestis viibimiseks vajaliku elamisloa puudumisel on L. Tsalanil võimalik asuda elama oma

perekonnaliikmete juurde Gruusiasse. Selle võimaluse kasutamine ei ole seotud ületamatute

raskustega, sest L. Tsalani on säilitanud sidemed perekonnaliikmetega Samuti ei teki L. Tsalanile

elamisloa andmisest keeldumisel olukorda, kus tal ei ole võimalik elada koos perekonnaga. Kuivõrd

asjas ei ole tuvastatud niisuguseid perekondlikke asjaolusid, mis oleksid üles kaalunud ohu ühiskonna

huvidele ja sundinud eelistama isiku subjektiivseid õigusi, siis tegi siseminister õiguspärase otsustuse

ja keeldus erandi tegemisest.

4. L. Tsalani palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus.

5. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja tühistas halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus

põhjendas otsust järgmiselt:

1) Elamisluba ei anta välismaalasele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike

kuritegude eest (VS § 12 lg 4 p 8). Elamisluba ei anta välismaalasele, kelle suhtes kehtib

sissesõidukeeld (VS § 12 lg 4 p 15). Sama paragrahvi lõike 4 punktides 5-8 ja 14 loetletud

välismaalasele võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba, kui tema suhtes ei ole tuvastatud VS

§ 12 lg 4 p-des 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu (VS § 12 lg 5). Sama paragrahvi lõike 4 punktides

1-4, 6 ja 8-13 loetletud asjaolusid käsitatakse ohuna Eesti riigi julgeolekule (VS § 12 lg 6).

2) Käskkirja andmine rajanes kahel iseseisval õiguslikul alusel, VS § 12 lg 4 p-del 8 ja 15.

3) Vaidlustatud käskkirjas on ebaõigesti tuginetud VS § 12 lg 4 p-le 8. Selle punkti kohaldamiseks ei

piisa üksnes faktist, et isikut on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Ringkonnakohus jääb

oma 22. novembri 2002. a otsuses haldusasjas nr 2-3/521/2002 ning 29. novembri 2002. a otsuses

haldusasjas nr 2-3/585/2002 VS § 12 lg 4 p-le 8 antud tõlgenduse juurde, mille kohaselt VS § 12 lg 4

p 8 rakendamisel omab tähtsust asjaolu, kas selles punktis nimetatud karistused on kustunud või

mitte, ning selle punkti rakendamiseks on alust ainult juhul, kui isikule mõistetud karistused ei ole

kustunud või kustutatud. Sellise tõlgenduse kasuks räägib Karistusregistri seaduse § 31, mille

kohaselt karistusregistrisse kantud karistusandmetel on õiguslik tähendus kuni nende kustutamiseni

registrist. Ehkki nimetatud säte jõustus 18. aprillil 2002, on sama põhimõte, et isikut ei loeta

karistatuks pärast karistuse kustumist või kustutamist, kehtinud ka varem. Seda, et seadusandja ei pea

võimalikuks elamisloa andmisest keeldumist põhjendada juba kustunud karistustega, näitab kasvõi

asjaolu, et Karistusregistri seaduse § 22, mis reguleerib andmete väljastamist karistusregistri arhiivist,

mis sisaldab registrist kustutatud karistusandmeid, võimaldab sellest registrist andmeid saada väga

piiratud eesmärkidel, mille hulka ei kuulu välismaalasele elamisloa andmise otsustamiseks vajalike

asjaolude väljaselgitamine.

3) Vaidlustatud käskkirja andmise ajaks olid L. Tsalani karistusandmed karistusregistrist kustutatud.

4) Kuna taotleja suhtes ei esinenud asjaolusid, mille puhul Elamisloa taotlemise korra punkti 23 või

24 kohaselt oleks tähtajalise elamisloa andmise kohta otsuse tegemine olnud Siseministeeriumi

pädevuses, on vaidlustatud käskkiri võetud vastu pädevust ületades. Vaidlustatud käskkirja ei saa

lugeda tühiseks, kuna Siseministeeriumi pädevuse puudumine selle andmise kohta polnud ilmselge,

vaid selle sai tuvastada üksnes läbi VS § 12 lg 4 p-s 8 sätestatud asjaolude kontrollimise ning

nimetatud sätte tõlgendamise. Seetõttu kehtib siseministri vaidlustatud käskkiri seni, kuni kohus selle

peale esitatud tühistamiskaebuse rahuldab ja käskkirja tühistab.

5) Välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p 15 välistab kaalutlusõiguse alusel elamisloa andmise isikule,

kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld. Kuid sissesõidukeeld ei välista kaebuse esitaja taotluse suhtes

teistsuguse otsuse võimalikkust asja uuel läbivaatamisel. Samuti ei oleks see välistanud

kaalutlusõiguse tulemusel teistsuguse otsuse tegemist vaidlustatud käskkirja andmisel. Eelnimetatu

tuleneb sellest, et Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) ja Välismaalaste seaduse

eelviidatud sätted ei välista haldusorgani võimalust ja kohustust kaebuse esitaja taotluse lahendamisel

kaaluda igakülgselt taotluse rahuldamise poolt ja vastu kõnelevaid asjaolusid, sealhulgas kaebuse

esitaja suhtes kehtiva sissesõidukeelu kohaldamise vajalikkust.

6) Sissesõidukeelu kohaldamine on siseministri pädevuses (VSS § 31 lg 1). Sissesõidukeelu

kohaldamise aluseks olevatest õigusaktidest selgub, et sissesõidukeelu kohaldamise otsustamine on

diskretsiooniotsus. Selle menetlemise võimalikkus ei sõltu sissesõidukeelu adressaadiks oleva

välismaalase taotlusest. Seetõttu ei muutnud kaebuse esitaja suhtes kehtiv sissesõidukeeld VS § 12

lg 4 p 15 alusel kaalutlusõiguse teostamise korras elamisloa andmise taotluse rahuldamist võimatuks.

Asja õigel lahendamisel ning elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevate asjaolude igakülgsel

väljaselgitamise korral ei oleks kaebuse esitaja taotluse rahuldamine olnud välistatud.

7) Elamisloa andmist ja sissesõidukeelu kohaldamist käsitlevate sätete võrdlemine näitab, et

sissesõidukeelu kohaldamise alused ning asjaolud, mille arvestamist seadus selle kohaldamise

otsustamisel nõuab, kattuvad suures osas elamisloa andmisele seaduses sätestatud piirangutega. Kui

elamisloa andmise otsustamiseks pädev haldusorgan leiab, et välismaalase suhtes tuvastatud VS § 12

lg-s 4 toodud muu asjaolu kui selle lõike p-s 15 sätestatu ei peaks iseenesest takistama välismaalasele

elamisloa andmist, on sellel haldusorganil võimalik käivitada sissesõidukeelu kohaldamise üle

otsustamise menetlus. Juhul, kui selles menetluses leitakse, et sissesõidukeelu tühistamine on

põhjendatud, saab ta isiku elamisloa taotluse diskretsiooni korras rahuldada.

8) L. Tsalani ei saanud esitada taotlust sissesõidukeelu ümbervaatamiseks, sest ta sai keelu

olemasolust teada alles vaidlustatud käskkirjast. Seepärast oleks haldusorgan, pidades silmas kaebuse

esitaja taotluse eesmärki, haldusmenetluses kehtivat uurimispõhimõtet (HMS § 6), haldusorgani

initsiatiivi puuduste kõrvaldamise kohta ning haldusorgani selgitamiskohustust (HMS § 36), võtma

kas ise seisukoha kaebuse esitaja suhtes kehtiva sissesõidukeelu kohaldamise suhtes, lugedes selle

kaebuse esitaja taotlusega hõlmatuks, või teavitama kaebuse esitajat tema suhtes kehtivast

sissesõidukeelust kui taotluse rahuldamist takistavast asjaolust, võimaldades kaebuse esitajal esitada

sissesõidukeelu kohaldamise ümbervaatamise taotlusi ja põhjendusi. Elamisloa andmisest

keeldumisel ei kaalutud sissesõidukeelu kohaldamise põhjendatust.

9) Haldusmenetluse seaduse §-s 58 sätestatud printsiibi kohaselt on haldusakti kehtetuks tunnistamine

menetlusnõuete rikkumise tõttu selle andmisel võimalik ja põhjendatud, kui rikkumine võis mõjutada

asja otsustamist. Antud juhul võis, arvestades koosmõjus ka VS § 12 lg 4 p 8 ebaõiget kohaldamist,

sissesõidukeelu ja selle kaudu VS § 12 lg 4 p 15 kohaldamise põhjendatuse hindamata jätmine

mõjutada kaebuse esitaja taotluse suhtes langetatud otsuse sisu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Siseministri esindaja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse

halduskohtu otsus. Kassaator väidab järgmist:

1) Välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p 8 kohaselt on oluline isiku korduvalt karistamise fakt, olenemata

sellest, kas tema karistusandmed on karistusregistris või on nad karistusregistrist kustutatud. Sätte

sõnastusest nähtub seadusandja tahe mitte anda ega pikendada elamisluba välismaalasele, keda on

karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, sõltumata sellest, kas karistatus on kustunud või

kustutatud. Seadusandja selline tahe nähtub VS § 12 lg 4 p-de 5 ja 8 võrdlusest. Välismaalaste

seaduse § 12 lg 4 p 8 sõnastusest järeldub seadusandja soov eristada kriminaalkorras karistamise fakti

karistatusest kui seisundist, millega isikule kaasnevad seaduses ettenähtud ebasoodsad

kriminaalõiguslikud ja muud juriidilised tagajärjed. Selline välismaalast kogu elu saatev piirang pole

ebaproportsionaalne eesmärgiga kaitsta teiste isikute elu ja tervist.

2) Välismaalaste seaduse § 12 lg 5 võimaldab isikule, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud,

anda elamisloa erandina. Tegemist on diskretsiooniotsustusega, milles tuleb arvestada kõiki isikut

iseloomustavaid asjaolusid. Kuigi Karistusregistri seaduse järgi pole õiguslikku tähendust

karistusregistrist kustutatud karistustel, on siseminister hinnanud varasemat karistamist isikut

iseloomustava asjaoluna. See õigus ja kohustus on tal diskretsiooni teostamisel.

7. L. Tsalani leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Ringkonnakohtu motivatsiooni põhiosa puudutab kahte küsimust: Välismaalaste seaduse (VS) § 12

lg 4 p 8 kohaldamist ja sama lõike punkti 15 kohaldamist. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse

ringkonnakohtu otsust osas, milles ringkonnakohus tõlgendas VS § 12 lg 4 p 8 ja leidis, et selle sätte

kohaldamisel ei saa võtta arvesse karistusi, mis on karistusregistrist kustutatud.

9. Siseminister arvab, et VS § 12 lg 4 p 8 kohaselt on oluline isiku korduvalt karistamise fakt,

olenemata sellest, kas tema karistusandmed on karistusregistris või on nad karistusregistrist

kustutatud. Siseminister võis diskretsiooni teostamisel hinnata varasemat karistamist isikut

iseloomustava asjaoluna, kuigi Karistusregistri seaduse järgi pole karistusregistrist kustutatud

karistustel õiguslikku tähendust.

Ringkonnakohus leidis, et VS § 12 lg 4 p 8 kohaldamiseks ei piisa üksnes faktist, et isikut on

korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p 8 rakendamisel omab

tähtsust asjaolu, kas selles punktis nimetatud karistused on kustunud või mitte, ning selle punkti

rakendamiseks on alust ainult juhul, kui isikule mõistetud karistused ei ole kustunud või kustutatud.

Sellise tõlgenduse kasuks räägib Karistusregistri seaduse § 31, mille kohaselt karistusregistrisse

kantud karistusandmetel on õiguslik tähendus kuni nende kustutamiseni registrist. Ehkki nimetatud

säte jõustus 18. aprillil 2002, on sama põhimõte, et isikut ei loeta karistatuks pärast karistuse

kustumist või kustutamist, kehtinud ka varem. Seda, et seadusandja ei pea võimalikuks elamisloa

andmisest keeldumist põhjendada juba kustunud karistustega, näitab kasvõi asjaolu, et

Karistusregistri seaduse § 22, mis reguleerib andmete väljastamist karistusregistri arhiivist, mis

sisaldab registrist kustutatud karistusandmeid, võimaldab sellest registrist andmeid saada väga

piiratud eesmärkidel, mille hulka ei kuulu välismaalasele elamisloa andmise otsustamiseks vajalike

asjaolude väljaselgitamine.

Ringkonnakohus märkis, et samasugusele seisukohale asuti ka Tallinna Ringkonnakohtu

22. novembri 2002. a otsuses haldusasjas nr 2-3/521/2002 ning 29. novembri 2002. a otsuses

haldusasjas nr 2-3/585/2002.

10. Riigikohtu halduskolleegium analüüsibki ringkonnakohtu otsust kassatsioonkaebuses vaidlustatud

ulatuses ja annab tõlgenduse selle kohta, kuidas mõista VS § 12 lg 4 p 8. Selle sätte tõlgendamisel

omavad tähtsust ka VS § 12 lg 4 p 5 ja lg 5. Need sätted on sõnastatud järgmiselt:

"(4) Elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele:

.........................................................................................................................

5) kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta

ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist

kustutatud;

8) keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;

(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 5-8 ja 14 loetletud välismaalasele võidakse erandina anda

tähtajaline elamisluba ja seda pikendada, kui tema suhtes ei ole tuvastatud käesoleva paragrahvi

4. lõike punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu.

(6) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1-4, 6 ja 8-13 loetletud asjaolusid käsitletakse ohuna

Eesti riigi julgeolekule."

11. Välismaalaste seaduse § 12 lg 5 näeb ette diskretsioonivõimaluse elamisloa andmisel isikutele,

keda on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, välja arvatud, kui nende isikute suhtes on

tuvastatud sama paragrahvi lõike 4 punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu.

12. Välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p-de 5 ja 8 grammatiline tõlgendamine viib tõepoolest

järeldusele, et punkti 8 kohaldamisel võetakse arvesse ka karistusi, mille kohta karistusandmed on

karistusregistrist kustutatud. Kolleegium arvab, et VS § 12 lg 4 p 8 regulatsioon, mille kohaselt

elamisloa andmisest keeldumisel võetakse ilma igasuguse ajalise piiranguta arvesse ka karistusi,

mille kohta andmed on karistusregistrist kustutatud, on tänu diskretsiooniotsuse võimaldamisele

kooskõlas Põhiseadusega. Kolleegium ei saa aga nende tõdemustega piirduda, sest Välismaalaste

seadust ei saa aga tõlgendada isoleeritult teistest seadustest. Tähtsust omab ka Karistusregistri seadus.

13. Välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p-st 8 koosmõjus Karistusregistri seadusega ei saa teha järeldust,

et elamisloa andmise üle otsustav organ võib ilma igasuguse ajalise piiranguta saada ja kasutada

andmeid selle kohta, kas elamisluba taotlevat isikut on tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud.

Kolleegiumi arvates välistab Karistusregistri seadus VS § 12 lg 4 p 8 rakendamise isikute suhtes,

kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

14. Isikule mõistetud karistuste kohta käivate andmete töötlemise ja väljastamise lubatavus on

sätestatud Karistusregistri seadusega.

Karistusregistri seadus eristab karistusregistrit ja karistusregistri arhiivi.

15. Karistusregistri seaduse § 17 lg 1 p 7 järgi on õigus saada karistusregistrist andmeid ka

valitsusasutusel seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga sätestatud ülesannete täitmiseks.

Karistusregistri seaduse § 25 sätestab tähtajad, mille möödumisel karistusregistrisse kantud isiku

karistusandmed kustutatakse karistusregistrist ja kantakse üle arhiivi.

16. Tuvastatud on, et L. Tsalani puhul oli vaidlustatud käskkirja andmise ajaks möödunud

Karistusregistri seaduse §-s 25 sätestatud tähtajad, mistõttu L. Tsalani karistusandmed ei saanud olla

karistusregistris. Neid andmeid võis saada karistusregistri arhiivist. Tallinna Halduskohtu toimikus

(leht 29) on L. Tsalani karistusandmeid kajastav koopia dokumendist, millel on väljatrüki ajaks

märgitud 17. jaanuaril 2001 kell 11.16. Koopial on tempel "Karis(ta)tus on kustunud". Selle

kohtutoimikus oleva koopia on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kohtule esitamiseks kinnitatud

8. aprillil 2002.

Dokumendi kannetest saab teha järelduse, et see kajastab andmeid, mis kantakse Karistusregistri

seaduse § 11 lg 4 järgi füüsilise isiku karistusandmetena karistusregistri kaardile. Karistusregistri

kaardile kantavaid andmeid sisaldab ka siseministri vaidlustatud käskkiri (vt käesoleva otsuse punkti

1 alapunkt 3).

17. Karistusregistri seaduse § 22 reguleerib andmete väljastamist karistusregistri arhiivist. Selle

paragrahvi esimene lõige loetleb ammendavalt isikud, kellel on õigus saada andmeid karistusregistri

arhiivist. Nendeks on: isik, kelle kohta säilitatakse andmeid karistusregistri arhiivis; juurdleja ja

uurija kriminaalasjas eeluurimise teostamiseks; isik, kes vajab andmeid teadusliku või statistilise töö

eesmärgil. Samast sättest tulenevad ka eesmärgid, milleks kolmas isik võib saada karistusregistri

arhiivist andmeid. Nendeks eesmärkideks on kriminaalasjas eeluurimise teostamine ning teadusliku

või statistilise töö tegemine.

Karistusregistri seadus ei anna võimalust saada karistusregistri arhiivist andmeid VS § 12 lg 4 p 8

kohaldamiseks. Organ, kes otsustab elamisloa andmise kriminaalkorras korduvalt tahtlike kuritegude

eest karistatud isikutele, ei kuulu Karistusregistri seaduse § 22 järgi nende isikute hulka, kellel on

õigus saada karistusregistri arhiivis olevaid andmeid. Välistatud on ka nende andmete nõudmine

isikult, kelle elamisloa taotluse üle otsustatakse, sest Karistusregistri seaduse § 18 sätestab: "Isikult

on keelatud nõuda tema kohta karistusregistris hoitavaid andmeid."

18. Kolleegiumi arvates pole oluline see, kuidas siseminister sai L. Tsalani kohta andmeid, mida

sisaldab karistusregistri arhiiv. Oluline on see, et Karistusregistri seaduse §-st 22 tulenevalt ei tohi

elamisloa andmise üle otsustamisel kasutada andmeid, millele elamisloa andmist otsustaval organil

juurdepääsuõigus puudub.

19. Kuna Karistusregistri seaduse §-ga 22 on kehtestatud erikord karistuste kohta käivate andmete

saamiseks ja töötlemiseks, siis ei tohtinud siseminister L. Tsalani elamisloa taotluse üle otsustada

selliste andmete alusel, mis on kantud karistusregistri arhiivi, sõltumata sellest, mil viisil need

andmed talle teatavaks said.

20. Kolleegium märgib, et Karistusregistri seaduse 14. jaanuaril 2002 kehtinud redaktsioonis polnud

karistusregistri kannete õiguslikku iseloomu sõnaselgelt lahti mõtestavat sätet. Karistusregistri

andmete õiguslik tähendus sätestati 20. märtsil 2002. a vastu võetud Kriminaalkoodeksi,

haldusõiguserikkumiste seadustiku ja karistusregistri seaduse muutmise seadusega, millega

Karistusregistri seadust täiendati §-ga 31. Karistusregistri seaduse § 31 muudeti 12. märtsil 2003. a.

Käesoleval ajal kehtib Karistusregistri seaduse § 31 12. märtsi 2003. a redaktsioonis ja sätestab:

"Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo

korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende

kustutamiseni käesoleva seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel."

14. jaanuaril 2002 oli aga Karistusregistri kannete õiguslik iseloom avatav Karistusregistri seaduse

teiste sätete kaudu. Seda näitas kolleegium eelnevas analüüsis.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann